Kas elektrimootoriga varustatud veesõiduk on ikka mootoriga varustatud veesõiduk?

Moraal-ää kaine piaga Viigi suitsuahjule ligine

nu aga elmodrat ei taha keski vä ?

Huvitav, see aasta on Pangodi järvele ilmunud mitmed paadid elektrimootoriga, ei tea, kas seadud on selles osas muutunud.... ( tegemist on maastikukaitse alal olevaga järvega)?

Rakvere, sellest Õiguskantsleri vastusest võib iga jurist välja lugeda, et Su järelepärimine on olnud üsna ebeprofessionaalne juriidilises mõttes. Ma ei tea, kas ise tegid selle, või kui mõni jurist, siis selliste asjadega varem mitte tegelenud jurist. Aga nagu öeldakse, siis loll küsimus annab lolli vastuse ja juristidega asja ajades kehtib see kohe eriti. Mulle tundub, et kui Sa kogu oma auruväe, mida tundub kõvasti olevat, suudaksid mõnevõrra professionaalsemaks keerata, võiks varsti ka soovitud tulemuse saavutada? Igasugu "lambikirjadest" on kõikidel ametnikel kopp ees.

kurnamistaktika.

Siin on lihdsam. Igal veekogul st jõel ja järvel paadi vettelaskmis kohal on märk,kas siis keelatud bensiinimootor, ja mootori maht ,näiteks vaid 35 Hobujõudu ja mis kellast mis kellanija maksimaalne kiirus lubatud veekogul Elektrimootor on lubatud kõikjal va.erajärvel omaniku poolt,aga mina pole sellist veel kohanud.

Krt, oma elmodra juraga olete isegi usamehel elu sisse puhunud

See elmodra jura ju iseenesest õige jura ja Rakvere ajab õiget asja! Veelokord, ka minu arust on see täiesti ajuvaba, et näiteks Kaiavere järvel ei tohi elektrimootoriga sõita. Ja mingi krd ametnik võiks ka ilma Rakvere tagant surkimata lihtsalt kätte võtta ja need totrad seadused ära muuta. Kui seda ei tehta, tekib vägisi tunne, et mingi erahuvi on mängus!
Näiteks röövpüüdjate huvi, kelle pesa ja salasadama hiljuti Kaiavere äärest tihnikust leidsin, võrguräbalad võpsikus kuivamas. Kui elmodrad lubatakse, hakkab ju äkki liiga palju seaduskuulekat rahvast järvel käima?

Pihta said söör aretkorda! ))))

Nõnna lihtne see ongi, toimib ideaalselt ka igasugu kaitsealadel, kuhu säädusekuulekatel kodanikel eriti asja pole....

Oleks see nii poliitiline teema nagu Tallinna ühistranspordi rajad siis oleks see teema enne valimisis lahendatud. Aga millal jõuab keskkonnominni pähe see et el.paadimootor pole bensa mootor ( elektriauto vs. sisepõlemismootor) on vist kaugel.

Peaasi et aerutama ei pea...

Et siis arvate, et el modra keelu taga on keskkonna-ametnike ja röövpüüdjate salaliit?

siin pole nigu midagi arvata... Keskkonna- ja põllumajandusministeerium olid terve igaviku, maa- ja rahwameeste wõimu all. Kõrgharidus neil enamasti üks, sama ideoloogiaga, samade juhtide, lippe ja loosungite alt.

Suurimad anomaaliad keskkonna piirangute ja kitsenduste näol, tavainimestele, ja erilubade näol, "kohalikele", on Jõgevamaal. Jõgevamaa aga on teadagi, kriminaalide kants.

Veider ainult, et "edumeelsetel" uuema aja wõimuritel puudub tahe Villu&Co paika pandud kitsendusi muuta

Akka või uskuma wuudi viidet üleilmsele vandenõule.On ju Jõgevamaa pea ainus,
kus meeter 2x lühem kui ülejäänud Maarjamaal.Tavapäraselt kalavõrk ikke nii 70 meetrit pikk, siis selles maakonnas üle 35-st juppi sisse lasta äi tohi

kuigi kriitika, nõmeduste liigvisalt kadumise kohta on asjakohane, ei ole see kuidagi nii, et miskit ei muutu. Küll ja küll lollusi väljaroogitud.

Näiteks ammu on juba ka vastuvõetud uus üldine "Keskkonnaseadustiku üldosa seadus", mis lihtsalt ootab millal rahwaametnikud eriosa seadused kokku traageldavad. Soovitan muide lugeda seda...annab palju vastuseid küsimustele mille üle on siin portaalis vaieldud, isekeskis omavahel (luba maal, järvel viibida näiteks). Annab aimu Õigusest ja seadusandja (ka tänasest) tahtest (mis miskipärast selgelt sõnastatuna tänases NEP-i aegsetes redaktsioonides kirjas pole, või tahetud panna). https://www.riigiteataja.ee/akt/128022011001

PS mis puutub KukiMuki võrgupikkuse näidet, siis pole see küll näide tavainimeste kohta. Kalur ja talle kehtestatud reeglid on siiski kutse- ja majandustegevuse alased. Tsunftisisesed üksteisele tahapanekud on rohkem nigu templiordu rüütlite siseprobleem, mille muutumisi, jõujooni, ülehüppamisi, pankrottiminekut-likvideerumist, tiibadel, möönan, on huvitav muidugi jälgida.

PSPS, üle kolmekümne viiest ei või, aga see-eest võib lompides, millistes mujal üldse ei vöi. Ja vöib arvuliselt-tükiliselt ehk rohkem ja jooksev tonnkilomeetreid ei olegi ähk vähem. Kõiges muus, ent arvutamise ja demaloogilise mõttevõime, seletamise ja veenmiseoskuse puudumises, ma kolhoosiesimeeste gängi, küll ei süüdista-kahtlusta. Lisaks... Veekogu ei võigi ju püünisega üle 1/3 sulgeda ;-)

"Veekogu ei võigi ju püünisega üle 1/3 sulgeda ;-)"

Wuudi, selgita seda 1/3 asja järve näitel. Kas võrgumaterjali koguruumala ei tohi olla suurem kui 1/3 järve ruumalast, näiteks? :-D

Iseenesest on lahe väljend "jaburad seadused" jne. Kas siin peaks kehtima samasugune "enamuse printsiip"? Et kui ikka rahvas üksmeelselt mingil seisukohal on, peab see olema õige? Kui lugeda mõningaid autodega seotud foorumeid ja eriti netilehtede kommentaariume teatud teemade kohta, võiks väita, et LE on otsast lõpuni üks jura. Vähemalt punktid, mis puudutavad sõidukiirusi. Peaks selle kah ringi tegema? Lihtsalt isiklikult arvan, et pole olemas seadust, millega kõik rahul oleksid, ikka on kellelgi midagi öelda. Ja sõnastus oli, on ja jääb võimalikult segaaseks, vastasel juhul poleks suuuuuurel hordil juristidel enam tööd. Kui see lohutab, siis lisaks Eestile kannatavad selle probleemi käes veel maailma 300 riiki (või palju iganes neid praegusel hetkel eksisteerib).

"Õigus, reguleerides inimeste omavahelisi suhteid, on loomult sotsiaalne kord, mida iseloomustab normatiivne reguleerimine ehk siis inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil. Oluline on siinjuures, et norm laieneb kõigile samaliiki juhtumitele. Head õigusnormi iseloomustabki piisav abstraktsus, mis tähendab, et hea õigusnorm on selline, mille abil on võimalik reguleerida võimalikult paljusid sarnaseid olukordi. Kui esimesed kirjapandud seadused olid väga kasuistlikud, siis tänapäevaseid õigusnorme iseloomustab juba kõrge abstraktsus. Nii saame frankide õigusraamatus, Lex Salica, näha erinevaid regulatsioone ühe põrsa, kahe põrsa, viie põrsa, piimapõrsa, emise jne. varastamise kohta. Tänapäeval reguleerivad kõiki eeltoodud olukordi üldmõistet "vargus" puudutavad sätted.

Õiguse moodustavad omavahel seotud õigusnormid. Õigusnorme iseloomustab veel nende garanteeritus riigi sunnijõu rakendamise võimalusega. See tähendab, et riik tagab õigusnormidest kinnipidamist ähvardusega rakendada sanktsioone normi eirajate suhtes. " http://math.ut.ee/simud/legaalia/manuaal/10.shtml

Vaata wuudi-see võrgupikkus oo just ja nimelt näide "tavainemese"kohta.Näide inimõiguste räigest ahistamisest territoriaalsuse põhimõttel.
Ja moole tundub, et kohalikke kutselisi see piirang äi õlma.

Igale lombile oma kutseline...

miukse territoriaalsuse? Püünise püüdmasoleku või püünisega püüdja kinnistu ja/või rahvastikuregistris oleva kirje territoriaalsus? Kui sellele vastuse saad, oled ürgkurjusele juba nii lähedal, et tunned pea et Saatana hingelehka ;-)

"Lisaks kõigele on õigusnormid alati üldised käitumisreeglid, mis tähendab nende suhteliselt kõrget abstraktsiooniastet. Toodud viited õiguse teksti tegeliku mõtte ja sisu leidmise raskuspunktidele nõuavad, et enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. " http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1994/9/28893.SUM.php

El Modra puhul tuleb ilmselt täpselt samamoodi ka hakata eriseadusi ja- määrusi vastu võtma- tulenevalt kas või nende võimsusest. Lugupeetud Rakveregi ehk möönab, et ei saa tema poolt promotud elektrilist propelleriga hambaharja ühte patta panna sellega- http://www.aquawatt.at/en/electric-outboards.php
10-12 tuhat euri mootori eest ja teist samapalju akukompleti eest- mis see rahabossile ikka ära ei ole. Mõni saab võib- olla mõnd euroopa rohelist toetust ka taotleda oma paaditurismitalu rohelisele energiale näiteks
Mis puutub jaburusse, siis ongi jabur võidelda selle eest, et elektromootrit mootoriks ei nimetataks ja püüda tekitada nonsensseid a la elektrimootoriga veesõiduk ei ole mootorveesõiduk.

huvitav et kristlased usuvad jumalat...aga moslemid ei usu...mingi jama nende üldtunnustud normidega?

Kuidas ikka nii saab olla?

nuu, mootorveesõiduk on juba sõnalise konstruktsioonina jabur.

Sõnad on nagu herneid...saab nööri otsa lükkida ja kaelakeed vormida...vahe on ainult selles, et mõni kaelakee on pikem, teine lühem...sisu jääb samaks...tegemist on hernekeega

Ülejõukäiva juriidika ja sõnademängu asemel tuleks proua Rosimannusele rusikas nina alla lüüa. Teise käega anda üle kiri "kuni 30 lbs tõukejõuga elektrimootoreid peab saama igal veekogul kasutada!"
Reklaami- kleepsufirmad saaksid muidugi ka mõneks ajaks kõvasti tööd.
A see värk vist ei lähe ka läbi. lbs pole ju vist üdse euronormidele vastav ühik?

Mõistlik oleks määratleda max võimsus elektrimootorile, ehk kuni 0,5 Hp (oli vist selline võimsus treenitud inimesel) ning võrdsustada mootoriga ujuvvahendiga. Samas üksikjuhtumil on võimalus piirang eeskirjadesse kirjutada, seega tegelikult polegi vaja midagi muud teha, kui üks määratlus lisaks, et mitte lasta ülivõimastel elektrimootoritel tekitada pöördumatuid kahjustusi väikejärvedel.

Siis on võimalik ka igasuguseid muid elektrilisi spinningurulle ja teab mis veel elektrilisi ankruid kasutada, mis ujuvvahendit võivad liigutada, et mitte ei tekiks arusaamatusi....

Tere jälle,
veidi hakkab asi liikuma, aga segaseks jääb see siiski, ei taheta tunnistada, et muutma peaks ikka põhialust, ehk Looduskaitseseadust ja kaitse-eeskirjade regulatsiooni, veemootorsõidukile peaks andma tähenduse ning vastavalt õigele sõnastusele tuleb ka koostada kaitse-eeskirjad, et oleksid arusaadavad.

Toon siin välja viimase kirja, kus taas puterdatakse ja püütakse kuumast pirukast mööda minna ja veesõidukite hoidmise nõudeid ei ole vaja üldse muuta:

---------------

Keskkonnainspektsioon:



Mootoriga varustatud ujuvvahendiks (veemootorsõidukiks, mootoriga ujuvvahendiks, mootorpaadiks jne) loetakse ükskõik millist liiki tööpõhimõttel töötava mootoriga varustatud ujuvvahend, Teie poolt tõstatatud diskussioon ja esitatud põhjendused seaduse sõnastuse osas ei muuda kaitseeeskirjades toodud mõtet, milleks on lubada kaitseala territooriumil mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Kaitse-eeskirjade koostamise aluseks ei ole olnud ja ei saa edaspidigi veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded.







Soovides kujunenud olukorrale lahendust leida esitab Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Keskkonnamainistri 29.11.2002 aasta määruse nr 67 ´´Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded´´ muutmiseks järgmiselt:



1. täiendada § 1 lg 2 esitatud sõnastuses - Veesõiduk käesoleva määruse tähenduses on ujuvvahend veekogul liiklemiseks (purjelaud, purjejaht, sisepõlemismootoriga või elektrielektrimootoriga või muul tööpõhimõttel töötava mootoriga varustatud paat, võistluspurjekas, veesuusarobot, jeti, surfjet, ruhi, ruup, lodi jt) välja arvatud laevad «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 2 punktides 2, 4 ja 5 toodud tähenduses;







Samuti esitab Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametile kaalutlemiseks ettepaneku kaitseeskirjade täiendamisel lubada mootoriga ujuvvahendi kasutamist aladel, kus kaitseala kaitse eesmärke sellest tulenevalt ei kahjustata, seades piirangud kasutatava mootori tööpõhimõttele ja võimsusele.











Lugupidamisega











allkirjastatud digitaalselt







Peeter Volkov



Peadirektor

Et sa sellest jurast ka ei väsi

see ka elektrimootor http://www.youtube.com/watch?v=AE4lKIKZfug et võta kinni millise el.modraga võiks,millisega mitte