Kas elektrimootoriga varustatud veesõiduk on ikka mootoriga varustatud veesõiduk?

Veemootorsõiduk, vee-mootorsõiduk, mootorujuvvahend, mootorveesõiduk, veemootoriga sõiduk, mootorsõiduk vees liikumiseks, vee(mootor)suusk, mootoriga ujuvvahend ja mootoriga varustatud veesõiduk jne. -

- neid definitsoone pole üheski seaduses välja toodud, küll aga on ühes määruses öeldud, et need on seotud sisepõlemismootoriga aga;

KKI poolt kosmosest võetava info seisukohalt, on sinna sisse segatud ka veidi mootori ÕS-i tähendust, et ka hambaharja elektriline mootor on siin mootor ning trahvid tulevad....

Kahjuks küsides KKI-lt, et missuguse info alusel te väidate, et eelnimetatud veesõidukid, ujuvvahendid jne. "loomad" sisaldavad ka elektrimootori mõistet, siis vastuseks sain, et Teie olete ju inimene ja mõistate ning seadus on ju vanem kui meie jne. plama...

Nad lubasin mulle ka ametliku vastuse neist tugevamatest ja nõrgematest seadustest kirjutada, eks siis panen siia ülesse ja võrdleme kehtivate seadusaktidega...

Kusjuures mõned ametniukud ehk isegi mõistavad, et määrusemuudatus on kellelgi tekitanud kuhja tegemata tööülesandeid ja neid momendil pole ka võimalik eeskirjadesse sisse kirjutada, kuna avalikustamine ja muu selline on kohtu vaidlustes veel aasta ning seniks toimub eeskirjanduses sõna otseses mõttes katastroooooof, mis toob kaasa nii mõnegi ametniku töökoormuse suurenemise kohvijoomise kõrvalt....

Kui ma küsisin KKI-lt, mis asi on veemootorsõiduk ja nad vastasid, et see on igasuguse mootoriga veesõiduk, siis ehk oleks isegi neil õigus ja inimlikult saaks kah sellest aru, aga nad panid ise ühte patta veemootorsõiduki, mootoriga ujuvvahendi ja mootoriga varustatud veesõiduki (terminid, mis sidusid koheselt eeskirjades kirjutatu ja määruses kirjutatu), seega ilma kommentaari/viiteta on need kõik ainult sisepõlemismootoriga varustatud ujuvvahendid, elektrimootoriga siin neid seostada on kohatu....

OK, ootame siis järjekordse bulla KKI-st ära, siis närime edasi. Ehk annab kalarahvaga (nt. kalaklubid ja kalameeste MTÜ-d) koos miskit mõistlikku survet hakata avaldama jupijumalustele.
Seniks aga jõudu ja edu Sulle, Rakvere!

Teistele meestele siis soovitus tollipulk ligi võtta ja jõe laiused ja järvede pinnad ära mõõta, enne kui virbel järgi kruvida )

Muidugist saab pinnad ka Netist (maaamet vms) kaardilt mõõta, aga jõelaiust?

Aktsiamüüjatega teadagi kole vastik maid jagadaja dividende nonde päält ka ei maksta ...)

Ma juba arvasin, et asi on selles osas liikuma hakanud või et selgus on majja tulnud, sest viimasel ajal olen Pangodi järvel üsna tihti paari paati el. mootoriga näinud, aga vara vist veel..... ?
Oli omalgi mõte isale el mootor soetada, sest üle 70a -le inimesele (2 südameoppi ka läbi teinud) paadiga ühest järve otsast teise arutamine on paras katsumus, eritu natuke suurema tuule vms-ga. Paati saab sisse lasta järve ühest otsast ( Tartu poolsest), aga tema lemmik kalapüügi kohad on hoopis teises otsas... ju ta seda järve ikka natuke tunneb ja teab kah.. käinud seal juba lapsest saati.

Tere!

Selline lõplik vastus siis KKI-lt:
--------------------
Selgitus veeseaduse ja looduskaitseseaduse kohaldamise kohta
VeeS § 18 lg 1 sätestab üldnormina, et avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, juhul kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata.
VeeS § 18 lg 8 alusel on 29.11.2002 vastu võetud keskkonnaministri määrus nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ (edaspidi Määrus), mis reguleerib avaliku ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel veesõidukite hoidmist ja kasutamist. Nimetatud määruse § 3 lg 1 keelab sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduki kasutamise sättes nimetatud veekogudel, kuid vastav säte on samuti kohalduv eeldusel, et rakendamisele ei kuulu sellest tulenevat regulatsiooni piirav seadus või muu õigusakt.

Juhul, kui avalikult või avalikult kasutatav veekogu asub kaitstava loodusobjekti alal, nt kaitsealal, siis VeeS § 18 lg 1 ega Määruse § 3 lg 1 ei kohaldu, kuna nendes antud regulatsiooni piiravad looduskaitseseaduse normid ja kaitseala valitseja poolt kehtestatud kaitse-eeskirjast tulenev, millega võib looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid leevendada.
Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud on erinormiks veeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide normide suhtes. Olukordades kus õigussuhet reguleerivad kaks õigusakti tuleb lähtuda lex specialis põhimõttest ehk spetsiaalsuspõhimõttest. Spetsiaalsuspõhimõtte sisu kohaselt tõrjub erinorm üldnormi ehk kohaldatakse/järgitakse erinormi.

Seega looduskaitsealal asuval avalikul või avalikuks kasutamiseks määratud veekogul liiklemise osas kohalduvad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud ja kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevad piirangute leevendused, mitte veeseadusest ja selle alusel kehtestatud aktidest tulenev regulatsioon.

Looduskaitseseadusest tulenevalt on looduskaitsealal, sõltumata kaitseala vööndi erisustest (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd), keelatud ujuvvahendiga sõitmine, v.a juhul kui konkreetse kaitseala kaitse-eeskiri seda piirangut ei leevenda (LKS § 30 lg 2 p 5; § 31 lg 2 p 10).

Eeltoodust tulenevalt, Määruse § 3 lõikest 1 tulenev regulatsioon, mis sätestab sisepõlemismootoriga ujuvvahendite kasutamise keelu ja võimaldaks vaielda selle üle, kas mõne teistsuguse mootritüübiga ujuvvahendiga võiks liiklemine olla sättes nimetatud veekogudel lubatud, ei kuulu kohaldamisele kaitsealadel. Nimetatud arutelu võiks olla asjakohane, kui samasugune säte sisalduks kaitseala kaitse-eeskirjas, mis leevendab kaitsealal kehtivat looduskaitseseadusest tulenevat üldist ujuvvahendiga sõitmise piirangut.

Lugupidamisega
-------------------------------------
Ma saan kõik sellest ülalpool jutust aru, aga kui üks termin – mootoriga ujuvvahend vms. on määratletud sisepõlemismootoriga veesõidukiks, siis olgu või mis tahes varem välja antud eeskiri, kus samasugune termin sees ilma määratlemata, on lõppude-lõpuks ikka see sama, kõige uuemas regulatsioonis kajastatud säte: mootoriga ujuvvahend on sisepõlemismootoriga ujuvvahend.

Kus see teistmoodi on välja toodud või selgitatud, vot seda ma KKI-lt küsisin, aga sellist vastust, viidet ma kahjuks ei saanud?

Ma saan aru, et kui korra juba mootori eristuseks läks ja kohaldatav ala selleks avalikult kasutatavad järved (kus ka mina elektrimootoriga sõitsin) ja sinna oleks lisatud, et see eristus ei kehti mõne muu õigusaktis oleva termini mootoriga ujuvvahendi kohta, siis ma oleksin mitte kellegagi enam vaielnud.

Aga saadan selle vastuse edasi arutlemiseks..

Lisaks aetakse segi ujuvvahendiga liikumine ja mootoriga ujuvvahendiga liikumine ja omakorda segi see, et mootoriga ujuvvahendiga liikumine on sisepõlemismootoriga liikumine, mitte igasuguse mootoriga liikumine.

Nii, et kalamehed, õppige edaspidi spetsiaalsuspõhimõtteid!

Ma selgitan, et termin veemootorsõiduk, olgu kus ta õigusaktis kirjas on, on sisepõlemismootoriga ujuvvahend, kui seda pole kuskil mujal eraldi välja toodud, selgitatud, lahatud jne.

Isegi määruse seletuskirjas on selgelt kirjas, et elektrimootori kitsendust võib üksikjuhtumil kohandada eeskirja, st. ametnikel on võimalus antud see kitsendus sisse kirjutada - ja palun, tehku seda...

Kui ma küsisin, et mis asi on mootoriga varustatud veesõiduk, siis vastatakse arvamus, et see on suvalise mootoriga - no ei ole ikka nii, liivakastis võib-olla...

Hmm. Ja elektrimootoriga auto on jalgratas!

No jah, kui me jätame selle vaidluse kõrvale, siis vaatamata kõigele Pangodi järvel ilmselt el mootoriga ikka sõita ei või.. järve pindala oli vist 93ha ja asub maastikukaitse alal....

Marx, eeskirjas on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, ühes määruses on aga selle defineering olemas, see on sisepõlemismootori keeld, seega ootan veel veidi nende ametnike keerutamist ja siis tuleb asi täiega kohtusse anda, kas saab keegi aru oma KEERUTAMISTEST VÕI EI SAA...

Kauplustes el. mootorit uurides, müügimehelt küsides öeldakse- sõida kus tahad? Kaitsealad keelatud.

Müügimees on muidugi kõige pädevam ütlema ka, kus sõita tohib

ma olen kunagi sõitnud mingi suure laeva päästepaadiga. Olin siis miski 10 aastane ja ei tea öelda, mis maa päritolu see oli. Igatahes oli seal paadi keskel pikuti võll, mis lõppes taga propelleri (vindiga). Paadis oli 4 pinki ja iga pingi ees siuke kahe käepidemega hoob, nagu soome kelgul. All, võlli küljes karp tigumehhanismiga. Vat kui seda hooba edasi-tagasi liigutasid, no nagu sõudmise moodi, siis läbi tiguhammasrataste , või reduktori, või kuda seda öelda, pandi lihaste jõul vint pöörlema ja paat liikuma.
Olin paadis, kui 4 täies rammus meest hoobasid tõmbasid ja paat lõi vahuvuntsid ette. 8 mehega oleks vist glissi läind.
Vat nüüd tekkis küsimus, et kas säänset tigu ka mootoriks peetakse???
Ja mis niskse keskkonnakahjulik toime võiks olla, sest vint oli ikka 3 labaga ja oma 30senti läbimõõduga ja nagu ütlesin, ikka korraliku vura sai taha!

Kas müügimees ka teadis, palju järvi meil kaitsealadel on, vähemasti sisepõlemismootoriga on 95 % KEELATUD..

Vot, Rakvere, said vastuse ammugi meile kõigile selge oleva asja kohta. Paar sõna veeseaduse kohta ja siis enamus sellest enne "lugupidamisega" olev laul ja tolle kokkuvõte käis kaitsealade kohta!

Nende alla 100ha järvede ja kitsaste jõgede kohta polnud ju kriipsugi! Sisepõlemismootorit veidi mainiti, ja arutamise kohta ka veidi, hää seegi

Saime selgeks selle, mis ennegi selge oli- kaitsealadel on UJUVVAHENDITEGA olgu ta siis sõude või mootorpatt või mis iganes, liiklemine keelatud kui K-Eeskiri ei näe ette leevendus
Vastust ei saanud meid huvitanud küsimusele ei saanud ikkagi . Tüüpiline RK infotunni musternäide! Eks tuleb seda palli ikka täitsa tuima näoga ikka samasse väravasse prõmmida, veetilgad uuristavad ka kaljust augu läbi

Selline paat oli kunagi Pühajärvel samuti, kaheksa inimest said korraga vändata ja vee ajas korralikult vahtu, see ju lihtne ujuvvahend ning näiteks Endlal täiega lubatud..., aga näe hambaharjast elektrimootor on kui tont, kes käib neile ajudele-----

Kui vaadata Eesti järvede loendit Wikipeedias ja suurust ha. , siis 50 ja + ha võiks elektri mootoriga sõidetavad olla. 3 ha. järvel ju pole asjal mõtet.
Kui juba kohtutee ette võetakse võiks asja kaaluda...?

Kaaluma peab elektrimootorile võimsuse ülempiiri kehtestamist ning üle selle kvalifiitseerub see mootoriga ujuvvahendiks. Praegu võib sõita ükskõik kui võimsa elektrimootoriga kõikjal va. kui on üksikjuhtumil elektrimootori piirang eeskirjadesse kirjutatud.

Nii see on, aga ametnikud ei taha kuidagi seda tunnistada, nad ei taha järgida seadusi vaid tuletavad ise oma äranägemise järgi, täpselt nagu vana ajal...

Ainus on kohtus süütust tõestada ja ametnikud tööle panna ning loovust õpetada!!

Nagu puujumalatega räägid, et pole lahti kirjutatud, mis asi on veemootorsõiduk ja aru ei saada, et mootoriga ujuvvahend on välja toodud, kui sisepõlemismootoriga veesõiduk. Nad ei taha ega viitsi isegi süüvida!
Mille eest nad palka saavad, kas maksumaksja, kui palgamaksja mõnitamiseks!!!???

No nõnna ongi, ja selle vastu on üksainus rohi, mida rooduvana vene kroonus ikka armastas korrata: "kui ikka inimesele asi ajudesse ei hakka, siis tuleb P kaudu asi selgeks teha, ehk je..tt, je..tt i sto raz jestšo je..tt, kuni kohale läheb"
Igihalhas soovitus iga riigikorra ajal kasutamiseks)
Inime ju nii laisk olevus, et kui tulist ora tagumikus ei torgi, ega siis ka liiguta- niigi hää)

neid ärtust ärasaanuid vahest juba mitu? http://www.e24.ee/901824/com/advokaat-kui-norgem-pool-valja-ei-astu-jaabki-ta-norgemaks/

Saatsin jah teema edasi, palusin hinnapakkumist ja kui sobib, ehk hakkab mõni ametnik peaga kah mõtlema. Siiani mäletan väga hästi, kuidas peale ümarlauda KKI-s minu seljataga arutatud teema mõnele ametnikule veel nalja valmistas...

Ah jaa, KKI-s tehti mulle selgeks, et nemad võitlevad looduse kaitsmise eest ning järgivad seadusi, kui küsisin, et näiteks sellel laupäeval käis Viitna Pikkjärves ujumas (muideks, seal on isegi lihtkäsiõngega kalapüük keelatud) vähemalt 600 inimest ööpäevas ja seda ka Vesilobeeliate seltsis üle järve, siis kus on TEIE kaitse???? Hiljem viidati umbmäärasele kohtuvaidlusele, et nemad ei saagi midagi teha, kuna seadus lubab ujuda...

Aga kui seadus lubab elektrimootoriga sõita, siis on see nende arvates pöördumatu kuritegu ning selle vastu tuleb võidelda ning eksija nii ära siduda, et ta ennast iialgi enam ära ei tunneks, kalapüüdmise unustaks ja kalapulki ei sööks.....

Rakvere, Sa selle mootoriga ujuvvahendiga definitsiooni all pead silmas sedasama määrus nr 67 paragrahvi:
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.

Ja nagu ma aru saan, siis kuskil seadustes ega määrusted rohkem ei ole defineeritud, misasi on mootoriga varustatud veesõiduk või mootoriga ujuvvahend? Või kuidas ta seal kaitseeeskirjades tavaliselt nimetatud on?

Täpselt nii ta on ja kui juba eristatud on 2009 aastal ja lisaks lisamärkusi ei ole, siis nii ta ongi, elektrimootor on VABA!

Lisaks on võimalus seda elektrimootori kitsendust üksikjuhtumil eeskirjadesse lisada, see on määrusemuudatuse seletuskirjas välja toodud - MOTT

Peale seda kui KKI saatis mulle digitaalse dokumendi, kus öeldi, et mootoriga ujuvvahend ja mootoriga varustatud veesõiduk on üks ja see sama asi, siis langeski ära elektrimootori kitsendus, sest see termin ilma lisamärkusteta on lahti kirjutatud 2009 aastl, ehk sisepõlemismootoriga......... jne...

KKI ise aksepteeris määruses ja eeskirjas olevat terminit üheks, aga samas parandas, et nemad on seisukohal...

Ametnik ei saa omada seisukohta, vaid vastavalt seaduses väljatoodud kirjutisele antakse talle seisukoht!

mulle meenub mingi vana luulemeistri värss siin, et seadused on ette seadistatud(kuhu või kuidas pole kindel) kuid almanahhis pole kohustatud, niiet phmst võid selle elektrivurri omale sisse istuda kui politsei luba küsima tuleb.

wtf, mulle ka kõige tavalisem looduses toimiv toiduahel ei meeldi, kuidas väike rase põldhiir ära süüakse aga ega ma kõiki neid vitte ka ei jõua päästa isegi kui jõud ühendaks.

Rakvere, mulle käivad ka need eletrimootoriga sõidu piirangud pehmelt öeldes närvidele, näiteks Kaiavere järv, mis on kaitseala eeskirjaga sisuliselt paarile kohalikule kalurile ära erastatud. Kes võivad seal ka modraga sõita ja võrke panna. Ülejäänud seltskond ligi ei pääse, järvele ligi saab vaid ida otsast, ning arvestades järve pikkust, aerupaadiga lääne otsa jõudmine ja sealt tagasi jõudmine, ja tuult sellisel järvel ju alati on, no ütleme, et sisuliselt on üks suur eestimaa järv kalastamiseks suletud ja tehtud ma ei teagi kas ühele või mõnele kohalikule erilubade kaudu erajärveks!
Seepärast üsna süvenesin sellesse teemasse eile öösel ja mõtlesin, et käiks paari järgmise postitusega välja soovitused, mida mu vähene juriidiline haridus (bakalaureuse kraad) võimaldab. Et kuidas võiks asja edasi ajada. Päris juristiks ma ennast siiski ei loe, ja seepärast mõni rohkem parktiseerinud jurist ehk loeb ja naerab, kuid ma usun, et sellisel juhul mitte päris põhjendatult. Mingiteks süvaanalüüsideks foorumi formaat muidugi ei sobi ja seepärast üsna lühidalt.

Esiteks mulle tundub, et see määrus 67 §3 lg 1 peal trummi tagumine ei ole väga põhjendatud, kuna vähemalt minu silmale see ei tundu definitsiooni normina. Pigem sedapidi, et on §-i pealkiri "Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine" ja siis §-i sisus öeldakse, et "sisepõlemismootoriga ....." . Millest tulekski nii aru saada, et sisepõlemismootoriga veesõidukeid siis nendel alla 100ha järvede ja 10m jõgedel kasutada ei tohi. Seejuures ei defineerita kuidagi, et nüüd mootoriga varustatud veesõiduk tähendabki vaid sisepõlemismootoriga sõidukit. Seega kuna pealkiri on laiem, kui piirangu sõnastus, siis ma tõlgendakski seda niimoodi, et taheti piirata vaid teatud liiki mootoriga veesõidukite liiklust, sisepõlemismootoriga siis ja kõik teised mootoriliigid ei ole keelatud. Seega ma arvan, et Rakvere sellele konkreetsele määrusele tuginev argumentatsioon on üsna nõrk ja sellega kaugele ei jõua, mida näitab ka senine tulemusteta vaidlus ametnikega. Võib ju ka kohtus proovida, kuid tulemust ei pruugi tulla.
See kõik käib siis nende veekogude kohta, mis ei asu looduskaitsealal.

väsimatult ikka seda teemat jaksatakse jahuda. Isegi kui siin foorumis on kõik lõpuks tüdimusest nõus tunnistama, et el. mootor ei ole mootor aga mingi vispel, siis ametnikel sllest savi. Muide argumendid el.mootori vajalikkuse kohta täpselt samad, mis bensu mootori kohta.

Teiseks siis on hoopis teine teema Looduskaitse aladega. Nende kohta siis määrus 67 ei käi. Nendega on siis selline kummaline regulatsioon, et kõigepealt looduskaitseseadus keelab üldse igasuguste veesõidukitega liiklemise igasugustel looduskaitsealadel. Ja siis leevendatakse piirangut kaitseala eeskirjadega. Mis on üleüldse mu arusaamise järgi üsna kummaline ja äraspidine seadusandlik metoodika, eriti arvestades allpool tulevat juttu. Ja selline reguleerimise meetod iseenest vääriks juba kahtluse alla panekut, et kõigepealt piirame laia lauaga ära ja siis hakkame vaatama, kas ja kus äkki liiast sai?

Enamike kaitsealade kaitseeeskirjas siis (kui üldse veesõidukeid lubatakse) sarnane regulatsioon, nagu näiteks Vooremaa MKA kaitse-eeskirja §4 lg7:
"Kaitseala veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kutselisel kalapüügil ning Saadjärvel kaitseala valitseja nõusolekul."

Ehk siis räägitake üldiselt mootoriga ja mootorita ujuvvahenditest, täpsustamata, millist liiki mootoriga. Võib vaid ette kujutada, et kaitse-eeskirja koostades oli koostajatel silmade ees täiskiirusel kihutav jett, mitte vaikselt elektrimootoriga surisev kummipaat. Ja sellise õuduspildiga silmis, pandi enam süvenemata laiaulatuslik keeld, mõtlemata, kas võiks veel mingeid pooltoone olemas olla.

Kuid nägu öeldud, siis ma pea võimalikuks hoopis teist asja reguleeriva määrus 67 kaudu selle asja lahendamist ja pealekauba ei näe määruses 67-s definitsiooninormi.

Kuidas siis võiks asjale läheneda? Soovitaks Rakverel minna raamatukokku ja otsida sealt välja ajakirja Juridica eriväljaanne aastast 2001 pealkirjaga "Põhiõigused Eesti põhiseaduses". Seal on lk 39-45 üsna lihtsas keeles seletatud, kuidas riigivõim võib demokraatlikus riigis kodanike õigusi piirata, asja põhiolemus on olemas juba lk 39-40. Väga lühidalt refereerides siis peavad kõik seatavad piirangud olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed:
sobivus - põhiõiguste riive on põhiseadusega vastuolus, kui see ei sobi edendama riigi poolt seatud eesmärgi saavutamist.
vajalikkus - põhiõiguste riive pole vajalik ja on sellepärast põhiseadusega vastuolus, kui on olemas mõni muu sobiv vahend, mis edendab sama hästi seadusandja poolt järgitud eesmärgi saavutamist, kuid riivab põhiõigust vähem intensiivselt.
proportsionaalsus - mida intesiivsem on riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

Seega peab riigivõimu esindav ametnik olema suuteline seletama, et esmalt on looduskaitse seaduses olev igasuguste veesõidukite liiklemise keeld kõigil kaitsealadel sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Mulle tundub, et siin võiks esimene raskus tekkida ametnikel.
Ja seejärel iga konkreetse kaitseala iga konkreetse veekogu või selle osa kohta, et sellel konkreetsel veekogul näiteks siis elektrimootoriga sõidu keeld on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ning siin ilmselgelt ei ole põhjendatud, kui elektrimootorid pannakse argumentatsioonis ühte patta jettide ja võimsate sisepõlemis mootoritega.

Mida konkreetset võiks selle teadmisega nüüd ette võtta?
Esiteks, ma arvan, et igal kodanikul on õigus vastavalt ametnikult järele pärida ning ametnikul kohustus vastata, et miks konkreetsel kaitsealal on keelatud mootoriga veesõidukiga liiklemine, ok arusaadav et sisepõlemismootoriga keelatud, aga miks elektrimootoriga. Igal kaitsealal on oma kaitse eesmärgid, ning ametnik peab suutma siis selgitada, et kuidas elektrimootori kasutamine nende kaitse eesmärkide saavutamist segab? Ehk et elektrimootori kasutamine on sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede! Kui seda seletada ei suudeta, võiks teha ettepaneku kaitse-eeskirja muutmiseks ja elektrimootorite lubamiseks. See oleks siis selline viisakas demokraatlik tee.

Ei ole, elektrimootoriga varustatud veesõiduk on minu meelest hoopis mootoriga varustatud õhusõiduk !

Kui ametnik viisakat juttu ei kuula või ei reageeri mingi mõistliku aja jooksul, siis saaks asja ajada ka kohtu kaudu. Siis peab aga teadma, kuidas seda teha. Üldiselt ei saa Eesti Vabariigis kodanik lihtsalt minna ja ühe üldakti (LK seaduse või kaitse-eeskirja) kehtivust lihtsalt vaidlustada. Teatud erijuht võib-olla oleks, et mingi harrastuskalameeste selts seda teeks, aga noh see oleks omaette teema tõestada. Küll aga olles veendunud oma põhiseaduslikes õigustes ja võib-olla olles ka eelnevalt näinud ametnike soovimatust piirangute sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust põhjendada, panna oma elektrimootor peale ja sõita Kaiavere või Pangodi järvele kalastama. Kui siis tullakse ja trahv tehakse, on trahviotsus juba üksikakt, mille tühistamist on kohtu kaudu võimalik nõuda (seda tuleb teha, vist oli 10 või 30 päeva jooksul). Ning tühistamisnõude aluseks ongi väide, et LK seaduse ja konktreetse kaitseala kaitse-eeskirja koostoimes tekkinud keeld ei ole sobiv, vajalik või proportsionaalne ning on seetõttu põhiseadusega vastuolus ning seega on ka trahviotsus tühine.
Kuid hea asi oleks see, et kui selline vaidlus kohtus edu saavutaks, siis otsene tulemus on küll konkreetse trahviotsuse tühistamine, Kuid sisuliselt muutub tühiseks ka LK seaduse ja kaitse-eeskirja vastavad paragrahvid, mis sunniks ametnikke üsna kiiresti kõigi kaitsealade kaitse-eeskirju elektrimootorite aspektist läbi kaaluma ja vastavalt korrigeerima.

Loo lõpp!

normaalne ,,möla" aretkondalt. Omaarust olen ma ka sellele vihjand, et ainuke variant on vastavate keeldude põhiseaduslikkusele vastavuse küsimärgi alla seadmine. Külle muidugi ei leia seda siinsest teemast. Küllap on see kuskil mujal, sarnases teemas. Või suisa kustutatud teemas. Sest ega ju keegi sinu tööst, vaevast ja kirjutatust hooli. Tuli pähe, vajutati teemalagatuse juures ,,kustuta" nuppu ja saadeti oma ligadi-logadi mögaga ka teiste kirjutatud asjalikud kalandusjutud na. ;-)

Ja seda saab teha kas eraldi, ilma konkreetse juhtumita või siis ,,juhtumi" raames. Sealhulgas saab kohus ise sellesisulise arutluse suunata Riigikohtusse. Minu arust saab seda teha kohus iseseisvalt, või siis ka osapoole taotlusel. Suured kivid reformarite kapsaaeda...tegemata tööde ja korra majja loomatuse pärast. Teisalt...kõik arvestatavd opositsioonis olevad parteid, on ise pigem sellise türannliku ametnikeriigi loomisel kaasa löönd, kui mitte öelda et suisa initsiaatorid olnd. Vihjan siinjuures maameeste liidule ja KERA-dele, kelle valduses oli iidamast-aadamast keskkond, oma looduskaitse ka harrastusliku kalapüüuga, ja ka põllumajandus oma kalurlusega koos selle tegevusala püüdlustega olla samaväärne ja -võrdne harrastuspüüuga. Millest tuleneb ilged vastikud kompotid ja buketid. Terve kalapüüuseadus ja eeskiri on täis ilma põhjendamata, teaduslike uuringuteta, ja vast ka isegi teadlaste põhjendusteta ettepanekutega tehtud keelde, piirnaguid, kitsendusi.

Kuid...antud trahvi raames, nigu mina sellest aru saan, on tähtajad ületatud ja otsused jõustunud. Kui saan õigesti aru. Muidugi on veel õlekõrsi... "Teistimine" näol, vist. Aga see on vast juba omaette Kolgata tee sel ,,allarpoisi-üle-kivide-ja-kändude" teel.

Ma saan kogu teema taastada, nüüd juba huvitav lugeda....klikke kolme teema peale kokku oli 70 000 ringis..

Nii, nüüd targemate meestega räägitud, et paremini asi laabuks, oleme otsustanud tellida suure tõenäosusega 11-ks augustiks kohale Inspektsiooni esindaja Saare järve äärde kella 12.00-ks, lisaks tuleb sinna ka televisiooni esindaja ning hulk vabatahlikke, kes fikseerivad näidisväärteo koostamise. Ise lähen ujuma lauajupi ning elektrilisest hambaharjast meisterdatud mootoriga, mille abil proovin end liikuma vetel saada. Kui väärtegu on tuvastatud ning fikseeritud, annan üle dokumendid juba kokkulepitud advokaadile, kes suure tõenäosusega juba õiglaste vahenditega ametkonnaga võitlusesse asub. Ma olen pika vinnaga ja need inimesed ei pääse nii kergesti.
Täna teen ametliku tellimuse inspektori kohale kutsumiseks, sest lähen nende arvates ellu viima eriti ohtlikku ja suure loodusreostuse tagajärjega tegu.

Edu!!!

Tegelt kõva kari ees-kes tuleb ja vaatleb...milline on tema aste hierarhias?Mis maksab tema sõna?

Praeguseks on juba kohapeale kirja pannud 7 pealtvaatajat, peale akti teeme järvel pundiga veel ühe korraliku kalapüügi...

Lihtsam on võtta akudrell ja sellele tiivik külge aretada.
Otsisin netist, kas on juba midagi sellist leiutatud. Tuli välja, et on.
Nihil novo sub sole.
http://www.youtube.com/watch?v=NOTwJRnmrTY

Midagi veel ilusamat.
http://www.youtube.com/watch?v=rZJTGqmtzBs&feature=endscreen&NR=1

Rakvere, et asi veelgi mõjusam oleks, kas ei saaks keegi sinna vesijalgratast kohale tuua? Et siis, kui sina oma mootoriga liuglemise eest trahvi saad, kihutab teine vesijalgrattal korralikult vahutades ringiratast. Mootori puudumise tõttu aga tema tegevuses kuriteo koosseis puudub.

Mine hulluks, varsti enam akudrelli poest ei saa, tuleb homme minna ruttu ära osta.

"Jürgen Ligi: see on porno, kui nõuda, et iga inimene kõigest aru saaks!"

Ma tahtsin ka seda lauset tsiteerida, aga teades Wuudiseid, jätsin selle au talle...

Nalja ka ei tohi enam teha,ilmselt kukkus kehvasti välja.

Ai, see vesijalgratta variant on hea, ma katsun selle kaasa vedada käruga, siis hiljem hea lanti vedada, vähemasti on üle järve kuulda, kui kala osas, sest siis jääb lärm vaiksemaks

Soomuskarp. Silmas ei peetud sind.