Otsi

Jõeforelli hooaeg 2015

1
2
3
4
5
6
16
17
27.01.2015 21:49
1
Aga mul spinna,rull ja nöör on kokku vb 130euri kui sedagi. Saan ka kala. Ja nö gurudele ütleks,et pole keerulisem sugugi kui ahvena või haugi püük. Ei saa nii uhkelt jõe ääres trampida lihtsalt,tuleb vähe vaiksealt olla.
27.01.2015 21:58
1
Siis on hästi. Võin ilma japsirullita jõe ääres mitte päris noruspäi ikka edasi käia. Mul on õnneks lante ka jõle palju, see kompenserib nii mõndagi.
27.01.2015 22:09
0
Keegi võiks siis pulli pärast juba pakkuda nö säästuhinnaga varustust, millega juba oleks võimalik seda delikaatset kala püüda. See teema arenduseks siis.
27.01.2015 23:24
1
Minu odavaim varustus, millega olen forelli saanud, on 22.50.-. Spinna salmo teleskoop 4, rull 12, lant pöörlev 1,50 ja tamiil 5. Tonka omahind tuleb vast odavam, kuid see püügiriistana siin vast ei kvalifitseeru ja lugedes eelnevat arutelu mõjub punase rätina. Samas veel odavam rakendus oli mul tatina põhjaõng, mis koosnes konksust, mutrist ja 2m tamiilist.
Praegune põhi varustus jääb mul ehk 100 raha kanti (carboflex ritv ja shakespeare rull) - selline keskmisest allapoole ja olen rahul. Samas ülal mainitud odavkomplekt püüdis ju ka, kuid kuna tegemist hobiga (haigusega), siis olen valmis oma emotsiooni jaoks panustama. Riided varustuse osana on muidugi lisaks.
28.01.2015 07:41
2
Haigus on see tõesti.Kogu kalapüük.Mul ei mahu garaasi ära enam hästi muu kola vahele kalapüügiriistad.
28.01.2015 10:33
1
Robotile - ok, nimi meest ei riku, aga mis selle nimevahetuse mõte on kui sisu ei muutu SRS?
28.01.2015 10:53
0
Eks nii ole, et alguses hirmus tahtmine infot pressida, kuhu kohta ja mis landiga ... ning kange tahtmine tulemusi demonstreerida. Pärast lihtsalt käid ja käid... nii, et nina tatine ja paned vaikselt oma kalakesed ahju fooliumisse +180 C
Eks kõik "kütid" selle etapi läbi elanud. Loen ka postitusi ja muhelen kaasa ... endal ka minemise hoog juba üleval
28.01.2015 11:19
0
Sisu ju ongi muutunud, lumetaat

Kohastumine keskkonnaga, mimikri.
Kes lahkub, suutmata seda ila ja paska kannatada, kes kohaneb, kes peab oma mina maha pesema kohanemiseks.
Selline sisemine (taand)areng.
 
28.01.2015 15:00
2
Oi, tere Planeet! Kas sul mõni hooaeg päris vahele ka jäi peale seda Naha draamat?
Tee mis tahad, võsahaigus on võimust võtnud. Käin mööda jääd, puurin auke, kakun triipu, unnatan, aga ikka raisk kisub sinna võssa.
Istud suveööl veeääres, ootad kellukese helinat, naudid vorsti vardas koos õllega ja ikka kisub võssa.
Endalegi ootamatult jõuab tasapisi kohale, et tegu pole mitte püütava kala lihavärvis vaid protsessi endaga.
28.01.2015 15:34
3
Tere Sullegi Lumetaat! Hooaega naljalt vahele jätta ei raatsi

Tõesti kisub võssa.  Eks iga aasta alguses planeerin retki pisiniredele, kus nagu oleks kala ja poleks ka. Nendes kraavides rekordeid ei uuenda naljalt, aga saab nädalavaehtustel minna omaette olemist nautima. Korralik jalgsimatk kulub keskealisele meesterahvale alati ära, jõeforelli püük on über lahe viis korralikuks kehaliseks koormuseks. Ma natukene olen oma taktikat muutnud ja käin neil niredel väga ultra light varustusega, kus monofiil 0,14-0,16 ja püük peamiselt micro võnklantidega 1,5-3,5 gr. Korraliku kala otsahakkamisel tuleb vahel pisar silma, aga ma vajan igasugu vaheldust. Võngukaid olen nüüd endale ise teinud ja varustan nad üheharuliste konksudega, et konni oleks lihtne vigastamatult vees vabastada. Pooltel juhtudel kasutan suisa kidata konkse. Mingit korralikku kala ette näidata pole, aga kalastus on kalastus ...teate isegi


 
28.01.2015 15:40
1
See micro võnklantide teema on huvitav. Räägid äkki Planeeto lähemalt et mis ja kuidas, täitsa huvitab mis eelis on neil näiteks nr. pöörleva või pisikese vobleri ees.
28.01.2015 16:18
0
Ma olen märganud, et venelased kasutavad seda mikro võnklanti päris usinalt.
28.01.2015 16:23
5
Aastate jooksul olen forelliniredesse jätnud meeletu kogus kalleid vooblereid ja odavamaid pöörlavaid. Ma ei oska summat spekuleerida, aga see on aukartust äratav ...eriti esimestel aastatel. Väsid ära, lased ennast lõdvaks ja kohe landist ilma. Tihti hakkasin vältima juba võsaseid Lõuna-Eesti kraave ning sealt tekkiski huvi alternatiivide vastu kuidas kulu alandada. Esimeseks mõtteks oli silikoon, mida kasutan ka praregu talvisel ajal. Saigi siin paar aastat tagasi surfatud e-bays ja leitud Daiwa Presso 2,4 gr rombid. Tellisin paar värvi ...musta ja roosa ...ühe landi hind tuli koos saatmisega 7-8 € , päris kirves ...eksole. Need olid sellised rombi kujulised. Siis hakkasid teised tootjad silma. Eks saigi siis mindud ühele nirele ja igaks juhuks käisid ka võngukad otsas. Esimese musta kaotasin ruttu rampa, aga teise roosaga sain roika alt kaks korralikku kala välja meelitada. Enne seda kerisin seal vooblereid ja pöörlevaid. Tekkiski usk. Märkasin, et romb töötab kõige paremini kergete tõmmetega ja mängib voolus väga ahvatlevalt. Sellise kerge tõmbe peale muutusid need mu parimateks lantideks. Minu arvates saab nendega hästi püüda igas oludes. Nii vastuvoolu, kui ka allavoolu ning erinevates sügavustes. (ikka päris 2 + m ei sobi ka, kui jõgi kirsas,... ajafaktor uputamisel ja vool kannab ära). Vastavalt võnklandi kujule on ka mäng erinev. Minu lemmik kujuks ongi see romb ja üks väike pirn, mille tinutasin seest paksemaks. Kuna teen neid õhukesest vaskplekist, siis mulle tundub nende mäng liiga vilgas. Tinutangi seid paksemaks ja muudan mängu laisemaks. Eks neid jääb ka sitaks kinni, aga oluliselt vähem kui vooblereid, pöörlevaid ja silikone. Praegu müüb ka Salmo pood neid Lucky Jonh IMA(romb) ja AYU nime all, hind mõistlik ja toimivad ka hästi. Ma kirkaid värve ei seedi, värvin nad mustaks ja peen ainult pisikese roosa täpi peale, et vees jälgida. Sogasema veega lemmikuks puhas roosa. Tglt kasutangi ainult 2 värvi. Ma nii laisk, et kui landid rambas tulen teen kodus jälle uued järgmiseks retkeks. Kujult proovin teha nagu Daiwa Presso Rave või LJ IMA. AIU on ka hea, aga ma puhastan vahel sisepinna ära ja tinutan sinna tina raskustuseks sisse...külmema veega laisem. Tglt vist vahet pole, lihtsalt on huvitav mõelda ja eksperimenteerida. Landilõkse ma ei kasuta, kuigi võiks. Olen nendega ahvenat ka saanud. Osad pikad ja kitsad tüübid ronivad väga pinda ja need mulle ei meeldi (üks SMITHi oma oli). Minu arvamuse järgi on mikro võngukat vaja mängitada ja alles siis tuleb kala ramba alt välja. Kõik hakkaski sellest, et mul oli kahju voobleritega forellijõgedes püüda. Arvan, et tasub proovida.
28.01.2015 16:32
1
kõige odavam oleks neid micro spooni toorikuid tellida aliexpressist - 0,5€ tk + maksud
28.01.2015 16:36
4
Tänud asjaliku vastuse eest.
28.01.2015 16:43
0
to merio,mul üks shimano nexave üle 1.8m 3-15g,paarkümmend korda kasutatud,asub märjamaal
28.01.2015 16:50
2
https://www.youtube.com/watch?v=sSOnUKxzViE&index=7&list=PLLGipt9EcNSK6KW2SHkl_nQ0KRS6UlF-D
Klassikud Šerbakovid 69 osa
Ikka veel elus ja reipad juhendajd, ei väsi nemadki katsetamisest.
28.01.2015 17:26
0
to pasteet tänan pakkumast, endal varustus olemas.
28.01.2015 17:45
0
Pasteet sul Märjamaalt ikka kole pikk maa forellitamas käia.Ei teagi sealkandis ühtegi jõge või oja kus selline kala elada võiks.
28.01.2015 17:46
0
Kuigi väidetavalt olla kasarisse neid asustatud viimasel ajal.
kix
image
28.01.2015 18:00
0
Jälgin
28.01.2015 18:07
1
midagi ikka liigub siinkandis ka,kuigi jah on ka paremaid kohti
28.01.2015 18:34
0
Vigala jõgi phm läbi märjamaa ju voolab... Aga eks "pikk maa" on suhteline mõiste ka!
28.01.2015 18:50
0
Mandrimeestel pole õigust vinguda, et jõekas kaugel ja/või jõgede valik väike...
28.01.2015 18:52
0
Vigala jões on mustmiljon forelli ka.
28.01.2015 19:16
0
eks sellele on kaasa aidanud kohalikud nn.kalamehed,olen jõest võrke välja kiskunud ja näinud kuidas kõik beebiforellid kotti pistetakse
28.01.2015 19:21
0
Vigalas 5 korda käinud forellil ja 4 neist ka korraliku kala kotti saanud.Kuid jah 90 % jõest on tõenäoliselt forellitu.On kindlad lõigud kus teda esineb ja sealgi mitte palju.
28.01.2015 19:29
0
nii ta on jah,kui kohti ei tea,siis raske kala kotti saada
28.01.2015 19:43
0
See kõigi jõgedega sedasi paraku.
29.01.2015 08:57
1
Kõige põnevam on see, et keegi hea inimene tõi mulle ka ühe sellise micro võnku. Ilus, roheka-pruunika varjundiga. Vaatasin, uurisin ja pistsin landikarpi. Nii see terve hooaeg minuga kaasas käis, aga vette ei kastnudki. Miks - ei oska öelda. Tihti on nii, et kui peale mitte just kõige edukamat käiku koju jõuad ning landikarbi kaane lahti teed lantide kuivatamiseks jääd mõttesse, et miks ma seda või seda lanti ei katsetanud? Ehk kunagi teen korraliku revisjoni oma landikarpides mida kaasas kannan, aga hetkel vajan siiski kindlustunnet e. peibutise valikuvõimalusi. Kuigi praktika näitab, et püügipäev möödub maksimum 1-2-3-4-5 landi kasutusega, ei suuda neid teisi maha jätta. Pärast keerleb peas, et kui oleks see lant kaasas olnud, no siis oleks kindlasti kala liikvele saanud
 
29.01.2015 09:58
2
sooviks ka planeetot tänada - väga hea postitus mikrovõnkuvate kohta. sherbakovide uue osa eest ka tänud. kas see üheharulise konksu kasutamine on ainult kinnijäämise huvides või ka mängu kuidagi mõjutab - teisi väikseid lante ju ei mõjuta?

ilusat peatset hooaega ka kõigile
29.01.2015 10:02
1
Mina arvan, et kinnijäämine on peamiseks faktoriks. Olen proovinud ka väikesi kolmeharulisi ning mängu ei muuda mu meelest. Lihtsalt need landid leiutati tasuliste forellitiikide tarbeks ja ühearulisega saab kergemalt kalu vabastada, eriti kui kida ka veel pole.
STF
image
29.01.2015 10:48
0
Lõpuks ka siin asjalikum teemaarendus! Väiksed plekklandid forellipüügil on klassika, mida tasub ikka ja jälle taasavastada. Näiteks Abu lillöringen (eesti k väike hõrnas) ja salar, sakslaste Bachteufel (eesti k ojakurat), ameeriklased kasutavad väikseid kastmastereid (neid küll rohkem järvedes) jne.
29.01.2015 12:03
0
tervitus
ostsin ka väikese pleki 10g mis mu light varustusele sobib. Värvisin mustaks ja täpid tulevad ka peale
Proovin ka üheharulist konksu. Pühapäeval peaks ikka minema ja algust asjaga tegema. Kui koll tuleb ja ära läheb panen kolmikusmiley
29.01.2015 18:18
0
Landikarbis on mul kogu olnud 3 pisikest plekki. Tavalise pikliku kujuga umbes 5 cm pikad. Must kuldsete triipudega, läikiv (nikkel) ja kollakas vask. On olnud juhuseid, kus peale pleki muud ei taheta. tihti unustan neid kasutada nagu ka pöörlevaid. Enamus ajast kas pisike vobler 3-5cm või leets. Teemaks siis suvine püük. Talvel aeglase mänguga voblerid 6-8 cm, plekk 7-8 cm ja lutt 6 cm.
30.01.2015 12:25
1
planeeto lingile jätk... kuidas vastavaid lante ise valmistada juhul kui rahakott ei kannata poe... 
https://www.youtube.com/watch?v=dS2OJ2sEaHk
30.01.2015 22:07
3
Oma aeg loomulikult ei maksa ju midagi

Ma oma nikerdamisprojektidega alustades olen ammu juba leppinud, et iga uus projekt jääb miinuspoolele, kogu energiat kokku liites tundides on selge, et kui ma oma põhitööga sellel ajal tegeleks, kus ma olen spetsialist, siis võiksin kõik maailma läikivad asjad osta rahuliku südamega

Pisiplekkide teema koha pealt on minu arvamus, et enamasti need odavad plekid terasplekist galvaanikaga kaetud, iga kraaps hakkab roostetama, kui kindel plaan neid igale poole külvata ja iga penn tähtis, siis miks mitte. Samas nende raskustamine sellisel moel, et tina vaba käega täis panna ja värvida ja loota, et püsib äkki peal selle ajani ehk, kuni ramba küljes oma otsa leiab pole päris see, mis nullist tegemine. Igaüks pole võimeline nullist tegema, puudub koht ja tööriistad jms Isetegemise saamine sellesse faasi, et alguses teed mida oskad ja pärastpoole teed mida tahad ja kaubanduse nn laoseisust  ei sõltu on vägev tunne. Ennem seda vägevat tunnet tuleb muidugi materjalid ja tööriistad hankida ja harjutada ja testida.
Ennem, kui midagi kopeerima hakata võiks minu meelest vähemalt nägemus olla, et mida ja milleks. Mul suht pikk suhe olnud seisuvees solvkrokeni pisiplekkidega 32-34mm, mu meelest kõlbavad sealt mitmed ka vooluvette. Papapoole korrektne väljakäiamine on parajalt aeganõudev töö, ennem kui alustada võiks veendumus olla, et kas on ikka vaja
Mul omal mammapoole tegemine lihtne, ma päriselus ka sepaonu. Olen mõnedele meestele sepistanud ka mõned mammad, mis on selles mõttes lollikindlad, et lööd kahe terase vahel nn lõpuni, mis garanteerib, et su landid on identsed. Oma tarbeks tehtavate lantide koguste puhul pole ka mõtet matriitsi või vormi kulumisest rääkida. Mammapoolt võib asendada pehme alusega, puit, ftoroplast jms, kellel hästi võimsa hüdropressi kasutamise võimalus, võib alumiiniumi sisse pressida oma väljakäiatud papa ja saabki mamma kah. Löömise vormi sisse võib asendada pressimisega, näiteks pisike õlitung ajab asja ära.
Ma pean oma sõbrale suviseks ühiseks tundrareisiks peotäie lante tegema, eelmine aasta mõrvas mu landikarbi, millega ma ise enam ei püüdnud ja arvatavasti üks pisiplekk, mida ma kopin koos väikse omapoolse lisaga pärineb hoopis venest, mul karp pajas, panen netilingi
http://a-a-a.users.photofile.ru/photo/a-a-a/3287985/xlarge/77256938.jpg
kõlava nimega  волга
, Набор з-да Балтика
, on olnud mulle hea lant seisuvees, mitte küll kõigeparem lendaja .
30.01.2015 23:29
1
Kui neid CCCP lante meenutada, siis veel üks hea lant.
http://a-a-a.users.photofile.ru/photo/a-a-a/3287985/large/70733165.jpg
31.01.2015 11:12
0
Kuna vene plekid jutuks tulid, siis kuu aega tagasi sai kadunud hea äiapapa tavaari sorteerides tehtud mõnus avastus. Äiapapa oli tore ja ontlik mees, kes ilmaasjata seisvaid asju ära ei visanud vaid hoidis kõik ilusti alles. Enamast seal tundub haugi püügiks sobivad plekid kuid on ka väiksemat sorti tegelasi, millega forelli proovida. Samas on komplekt "uus" ja puutumata, elik siis reliikvia ja mõtlen kas tasubki laiali lammutada. Põnev avastus seegi, et ei teadnudki et äiapapa alamees oli. Kuid kuna karp puutumata, siis ehk ei olnudki.
31.01.2015 11:15
0
Karbi kaas
31.01.2015 11:17
0
Tagasiside leht - tänapäevaselt siis laikimise link
31.01.2015 13:17
0
""Kuigi väidetavalt olla kasarisse neid asustatud viimasel ajal."
Seal kuskil ülemjooksul peaks teda olema jah, kesk- ja alamjooksul vaevalt (vähemalt pole kohanud siiamaani)
31.01.2015 15:37
0
Sellega olen nõus, et tegelt isetegemine ja lantide testimine, proovimine pole mingi odav lõbu. Kui enda aega arvesse võtta, millel on ju ka tegelikult hind
Samas maakootud ideoloogia järgi on isetegemine psühholoogiliselt tasuta ja väga mõnus ajaviide ... oma tehtud nikatsiga kala saada on ka nagu topelt rõõm. Eks see kalastus üks nikerdamine ole igas mõttes ja varustus on sinna kuuluv protsess lihtsalt. Kokkuvõttes 100% miinust nagunii, kõige kasulikum on raha kasside turvakodule annetada
Aga elu on elu ja hobi on hobi ...mingi rõõm peab ju olema.
31.01.2015 17:59
2
Ma võtaks planeedi jutu kokku ühe lausega - harrastus on teraapia ja kui see ei vii kogu su raha, siis on vale harrastus valitud
01.02.2015 01:39
1
Noh, kas ärksamatel meestel hakkavad äratuskellad juba helisema? Või ollakse lausa silla juures ootel juba?
Ma ise lasen jällegi rajad sisse tallata meestel ja ehk T või K teen ka kuhugi tiiru
01.02.2015 03:11
0
Start!
01.02.2015 06:58
0
Sellise vihm sulatab jäljed-rajad kõik ära... Ma kah üleval, aga hoopis jääle minel. Forellitajatele hoian hestahtlikult pöialt... et nad midagi täna ei saaks! Teinekord teadku, et jää augul on vaja käia hoopis.
01.02.2015 07:05
0
Saq, augutaja, kobi alla,jää sulab muidu ära!
01.02.2015 08:54
0
selline vihm, lörts ja madalrõhk paneb kesktalvel kalal suu nii lukku, et pole heatahtlikult pöialt hoida vajagi - nagunii miskit ei saada
01.02.2015 09:58
1
Kes kurat sellise ilma tellis?
1
2
3
4
5
6
16
17
Palun oota