Jõeforelli hooaeg 2015

John67, seda pole küll mõtet küsida, mida Heron ühe või teise postitusega mõtles. Tegu on ikka kõrgema pilotaaziga mõistukõnede valmistajaga.

Kuidas käitub üks endast lugupidav forellikütt, kui ta saab heast forellijõest kätte alamõõdulise haugi (30cm) : 

A) Alamõõduline kala läheb tagasi nagu kord ja kohus
B) Hetkel on haugi keeluaeg ja poisile tehakse kingitus, seega läheb tagasi.
C) Forellil on niigi raske elu ja haug läheb metsa alla mõnele teisele loomale toiduks

Tegelikult üks endast lugupidav forellikütt teeb kõik selleks, et heast forellijõest mitte kätte saada ükskõik millist haugi. Isegi väldib selliseid veekogusid 

HEAS forellijões ei ole haugi.

Mitut forellijõge söör talisman teab, kus haugi ei ela?

Nelja, aga need pole Eestis...

mhm krt pilti ei olegi

Lisasin turgu kaks komplekti lante, vb keegi tunneb huvi....jäänud seisma kuidagi mul endal...

http://www.kalale.ee/turg/landid/8A41

http://www.kalale.ee/turg/landid/8A40
 

Kas tõesti on normaalsel forkakütil nii palju lante?

Ma pole vist väga kütt ka, rohkem tavaline kalur

Päris hea kraam on seisma jäänud. Need, kes siin ikka küsivad, et millega võtab, siis need kaks komplekti sobivad minu meelest küll väga hästi landikarpi. Just pöörlevate komplekt on ikka suhteliselt universaalne jõekapüügiks.

Mida suurem lant seda suurem kala.Võimalus ka väikest kala vähem vintsutada.

Vanad kulunud tõed.Selle üle varemgi vaieldud.

Minul tuleb küll nr3 pöörlevaga oluliselt rohkem pudi kui näiteks leechiga, mida väike kala üsna harva haarab.
 

Kui mõni päev heasti võtta ei taha, siis leechi otsa ikka mõni väike just satub.

Siduge Rando voobler otsa. Rabab seda nii passiivne, kui ka toituv kala. Olenemata suurusest.

Ma viimati näitasin ceemicule oma salalandi mängu, tüüp vaatas korra ja küsis, mis kuradi asi see veel on.
Lant on jõeka püügil seitsmenda järguline, oluline, et ta otsa on seotud ja ise tunned end mugavalt selle landiga toimetades.
Ma plaanin ka ükskord omale rantsi voblu osta, aga millal, ei tea veel.
Svennu on vist paar tsehhi õllet juba saunas ära joonud, et mõned landid nõnda ilusaks muutunud 

Viimasel ajal üks pontoon21 voobler kasutusel 9cm pikkune,laperdab nagu peata kana ja kala nagu pöörane selle järgi. 

Milline on passivne kala ja mille järgi teda selliseks kvalifitseeritakse? Või mõtled passiivse all aktiivset kala, kes nt territooriumi kaitseb, uudishimust või muul põhjusel lanti togib/ründab?

Just, Ridiculous. Passivse all mõtlesin mittetoituvat kala.

Mittetoituv kala... Põnev teema. Et mille järgi saab teada, et ta on mittetoituv? See et on väljast poolt kinni? See "tööõnnetUs" tihti tuleneb ju just liiga agarast isust pigem. Tühi magu? Enne sööma hakkamist ongi ju endal ka kõht tühi. Hiiliv järgitulek? See on ju pigem ettevaatlikkus. Ja kui järgi juba tuleb, siis ilmselt on toidust ikka huvitatud. Ühesõnaga, mulle tundub, et raske on mingit saadud kala mittetoituvaks pidada. Mittetoituvaks saab ehk pidada neid kalu, keda me ei saanud ega näinud?

Võibolla olen asjadest valesti aru saanud aga minu arvamus on, et kala (olenemata liigist) teeb teatud perioodi päevast ikkagi "võtu", mida võiks nimetada toitumiseks. Olen korduvalt näinud allikajõgedel eemalt kala, hiilinud vaikselt ja saanud ka ideaalseid heiteid, kuid kala ei liiguta ka end, kuigi kerid sööda ta nina eest läbi. Tihti landivahetus ta siiski liikuma ajab ning korduvkatsetel ta seda ka lõpuks võibolla rabab - või siis näeb sind enne. Mina liigitaks sellise kala siiski mittetoituvaks. 
Talvel Pärnu lahelt samuti ju tihti tunned kala all aga võttu ei saa, jäävad vaid heal juhul kirve külge haagituna. Samas kui tunnike hiljem samast august ketti tuleb.
 Haug samuti, enamuse päevast istub roostikus ja mingil hetkel tuleb välja süüa otsima.
Ei taha ma siinkohal vaielda, kogu see teema on tegelikult põnev ja samas ka keeruline. Võibolla olen valesti aru saanud aga ma siiski ei usu, et kala (jällegi olenemata liigist) ainult toitumise eesmärgil 24/7 rabab kõike, mis eest läbi ujub. Vahel teeb seda instinktist, vahel ärritusest, vahel tont teab millest ja kindlasti on ka perioode, kus ta end ei liigutagi - vahet pole, mille ta nina eest läbi ujutad.

Pealegi on tõlgendamise küsimus. Sina pead mittetoituvaks kalaks seda, keda sa ei saanud ega näinud. Mina pean seda kala, kes parasjagu söömise peal väljas ei ole, kuid mingil põhjusel ikkagi landile tonksu kirja paneb.

Kui Arno jõeveerde jõudis oli kala juba nälgas ja ei vigurdanud nii kui praegu, eksole...

Mittetoituv kala võib ka oma territooriumi kaitsja olla, päris tihti ju näha, kuidas kinnise suuga voblerit togitakse, mõni paugutab oma varjekohast kordi ja kordi, enne kui lõpuks suu lahti teeb ja otsa jääb.

Selle pärast vobleriga ei püütagi, et tühipauk pole moes enam. Ega liits või mis ta oli on ka minevik, jätke oma koli rahule mõneks ajaks.

Vaadates kui palju viimasel ajal ripub väikeseid plekklante okste küljes, siis võiks tõesti öelda, et uus trend on jõekavetele jõudnud.

Ei, mitte plekkidega puude ehtimist silmas ei pidanud.

planeeto on süüdi, tema on siin mitu aastat oma microplekkidest juttu ajanud.

Vaielda olekski sel teemal raske, sest ilma lahmimata midagi kindlalt väita on ikka väga raske. Aga aruteluks on ju teema tõesti huvitav. Minule on jäänud/jäetud mulje, et reeglina kui sa kala näed, siis on kala "väljas". Ehk ka allikalisel jõel, kus näed kala nt rohuaugus või lihtsalt väljas, on ta seal seepärast, et ta on söömas. Ja usun samuti, et kala pole 24/7 söömas. Ilmselt seepärast on ka allikalistel jõgedel kala rohkem näha just mingil ajal.

Seda, et ühe landi peale ei tee väljagi, aga teisele ujub järgi või võtab ära, olen mina seni mõistnud nii, et kala oli "väljas" või "söömas" ja esmalt pakutud lant lihtsalt jäi tähele panemata, ei tundunud söödav või vaeva väärt. Teisena pakutav lant täitis kala kriteeriumid äravõtmiseks.

Samas ega puudub ka mul mingi tõsikindel teadmine selles osas ja väga reaalne on, et tõde on kuskil vahepeal.

Tegelt oleks huvitav teada, mis paneb kalad massiliselt toituma. Seda teab vast iga kalamees, et tuleb ette üksikuid kordi, kui jõgi enda tõelist olemust näitab, kus phm igast käänakust keegi otsa kargab. Samas, kui eile ja homme on jõgi justkui välja surnud.

Ise olen aru saanud, et kui muidu toimub toitumine korrapäratult üksikute isendite raames. Et kümnest ühe ikka ära tillid, kuna ta oli väljas toitumas, siis mingite asjade kokkulangedes hakkavad aga kõik kalad jões toitu otsima ja liiguvad varjepaikadest välja.

Olen oma kõik viimase 4a käigud kirja pannud ja juurde lisanud hetkeilma, õhurõhu ja kuu seisu ja muidki andmeid aga no mingit loogikat neist seni küll välja ei loe. Kord on hea võtt ühtede näitajate juures, kord teiste ja tihti on kaladel suu lukus nende näitajate puhul, mil eelmine kord hea võtt oli jne. Et hetkel tundub suht ajaraisk nende andmete kogumine olevat. Samas olen veendunud, et kuskil see tõde peitub. Võibolla 20a pärast tean täpselt, millisel päeval on mõtet kalale minna, millisel päeval on targem lihtsalt metsarajale jalutama minna. Aga võibolla olen ikka samas seisus, mis täna ja ei tea tuhkagi

Ühest olen aru saanud - vahetult enne vihma ja vihma alguses on kalad aktiivsemad aga see tundub kehtivat rohkem südasuvel ning selle järgi käike sättida on ka pagana raske. OK, kui kuskil nire ääres elada siis poleks probleemi aga 100km maha sõita ja avastada, et sihtkohas on ilm totaalselt midagi muud, pole just meeldiv üllatus.

Mul sellesuhtes marulihtne .Ükskõik millise ilmaga käin kunagi kala nagunii ei saa,jääb ka märkmete tegemine ära.

Mõnede aastate jooksul olen selgusele jõudnud,et enne pimedat on võtt kordades aktiivsem kui muul ajal.

see on jah aastakümneid nii olnud kui mitte rohkem ...ja siis 12 paiku minnakse klubisse edasi.

Haha klubis jah pole juba 10 aastat käinud. Ei kisu sinna purjus saapakarja sekka.Jõe ääres sääskede ja kalade seltsis on palju parem.

Olen tegelikult ise ka ammu juba sedameet ,et pigem toidan sääski kui sinna lähen.

see enne pimedat parem võtt toimib mu arust ikkagi alles perioodil kui ka mingi toit juba massiliselt ka hämaras ringi lendab. Seni kui ööd veel külmad (või juba külmad) ei ütleks küll, et hämaras miskit teistmoodi oleks kui valgel ajal. pigem vastupidi.

Kui õhtud soojad ja lendavad sittikad siis aint vaata kus kala pinnas käib,pane otsa salmo lilbug ja püüa

Kuidas olukord forellijõgedel? Ise alles suhteliselt lapsekingades forellikütt, kuid tänane päev osutus tõeliselt edukaks. Pisikesel Põhja-Eesti nirel ~2,5h jooksul 9 kontakti kalaga neist 4 käis ka kaldal ning 1 oli väärt kotti panemist.

Siis on väga hästi.Käi aga kalal edasi ja ära sõpradele räägi kus käid. Muidu pole varsti ühtegi kontaktki.

No kui enam kuidagi jõekat kätte ei saa,siis võib proovida sellist meetodit.
Huvitav kuidas inspektorid seda käsitleksid?
http://avasta.me/videod/mees-laseb-oma-pit-bull-i-jokke-vaata-mille-koer-sealt-joest-leiab/

niikaua kui füüsiline isik kala ei hõiva, ei lähe asi kalapüüu eesmärgi alla. Tõestada ei suudetaks seda.

§ 3.  Kalapüük ja veetaimede kogumine
(1) Kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. https://www.riigiteataja.ee/akt/103072014023

Küll aga peaks ohelikuta koeraga jalutamine looduses käsitletama kui jahipidamist ehk küttmist.

§ 23. Jahipidamine

 (1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

 (2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. 

(3) Jahipidamiseks ei peeta:
4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga;
6) jahikoera jooksutamist, katsetamist või õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas; https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014022

Sai ka eile käidud jõekat jahtimas . Päev oli päris võimas . Kaks suuremat tegelast pääsesid kahjuks või õnneks aga kaldale kokku 7 jõekat + 2 väikest haugi. Ning 4 võttu . Ja kui kutt kellega silla peal juttu rääkisime, sõitsid musta golfiga anna teada kuidas läks !!!!!

Sai täna õhtul Järvamaa forellika ääres jalutatud ja leidsin heinast kahva. Oli täitsa dilemma, et kas jätta sinna samma ja riputada puu otsa .... ehk tuleb omanik järgi. Või võtan kaasa ja kuulutada foorumis. Valisin teise variandi.
Kui keegi avastab, et kahv kadunud siis kahva kirjeldus ja jõgi postkasti ja vast saame kahva tagasi toimetada.
jarnok@hot.ee

ühepäevikud juba tantsivad- suur kala on liikvel 

Kas Viljandimaal autoga skoda skaut numbri lõpp BDG käis kalal, sai midagi?

Ma kaotasin Põltsamaa vallas asuva jõe äärde liikudes Carsoni kahva aga sellest on juba aastaid möödas. Järelikult minu oma pole.

Ma kaotasin kunagi ühe rabajärve äärde kahva ja lihtsalt ei viitsinud otsima minna, seal ei käi eriti kedagi vaba veega, pakun vähemalt kaks aastat hiljem näen ühe mehe käes, küsisin huupi, et sealt leidsidvä, andis tagasi.
Mul üks rohelise magnetiga kahv kadunud.

Pühapäeval sai käidud püüdmas , püük läks asja ette koju kaks kala 815 ja 840 g . Ja oli veel võtmisi .

roosileht - püüad siin kandis kus eladki? 

To : kalamees 110
Kuna pildlikult õeldes rattad all siis käin igal pool ,kaasa arvatud kodukandi jõel .