Kui inimesed su juurest minema kõnnivad, lase neil minna,
su saatus ei ole seotud nendega, kes su juurest minema jalutavad.
See ei tähenda, et nad halvad inimesed on, see lihtsalt tähendab,
et nende aeg oli minna, ei muud !
Mul on kahju, et sa oled haiget saanud. Ei, ma ei haletse sind. Lihtsalt kahju on. Vahel tahaks öelda, et kuule, kallis, äkki vaataks endale korra otsa. Sa oled olnud... Hoolimatu enda suhtes. Pole märganud märgatavat... Aga mis vahet seal on, kes või mis sa oled olnud? Teeb see sinu hingehaavad olematuks? Muutab see midagi? Ei. Ma teen sellega ju veelgi enam haiget. Sa oled tundnud, kuidas su süda kildudeks puruneb... Nii kildudeks, et lappidagi ei jõua. Ei taha... Ei näe põhjust selleks... Lihtsam on lasta sel olla... Vaikselt. Peidetult. Omaette. Märkamatult. Su elus on olnud hetki, kus sa ei usalda kedagi. Ei taha kedagi näha. Sa lepid olukorraga, mis on leppimatu. Miks? Sest nii on lihtsam.
Aga tead, mille üle mul hea meel on? Ma olen näinud su naeru läbi pisarate. Pisarate, mis on nähtamatud. Ma olen näinud su hoolivust, su hellust... Su omamoodi armastust. Omamoodi? Sa kardad seda sõna. Armastus. Seda tunnet. Sa kardad vahest... elada. Tunned, et pole seda väärt. Lihtsam on leida vabandusi. Lihtsam, sest siis ei pea... vastutama. Ei pea tundma vastutust. Iseenda ees. Sa oled kaotanud... julguse. Olla õnnelik. Aga see on vaja üles leida. Sinu enda pärast. Tegelikult on su elus palju rõõmu. Rõõmu pisiasjadest. Kuigi mul on valus su valu näha, ei tähenda see, et sellele keskenduda. See tuleb jätta sinna, kus on selle koht. Minevikku. Naudi. Hetki. Väikeseid ja suuri. Naudi naeru ja rõõmu. Naudi elu...
vabandust. on küll jah. eid ei oleks pidand seal (enam) olema.
Oma ülbes enesekeskses untlikus ansiplikuses ei viitsi ma tihti oma ärasaadetavat kommentaari enne lugeda ning seda korrigeerida, Inimestele arusaadavaks.
koosolemiseseaduse vastastele tuleb see muidugi üllatusena, et koosolelemise keeldu pole ega ole ka kunagi olnud. Nad lihtsalt on elukogenematud harimatud natsid. Parimal juhul on "Meie Kamp" nende Tõe ja kogemuslikkuse ainuke läte. Ei tema teand, et kellegi poolt leitud telefoni ei või omastada ja alusetu rikastumist teostada.
mitteandmine on ka ju sündmus, mille toimumisejärgselt pidavat sir tänulik olema. Ühesõnaga vahet pole, annad või ei anna, igaljuhul meenutab ta seda sündmust tänutundega kaaskodaniku vastu.
Selle Tõe kriteerium on - praktikum! Kordi ja kordi seda tõestanud siin.