Otsi

merikapyygi kalagiiditeenus

1
2
3
4
5
30.09.2017 22:28
1
2
Looduses vast ei kehti ka ainult loplikud tõed, ise ju ka ei pretendeeri sellele. Mis me siis teada saime? Et hõbe hyppab ja miks hyppab (palju käies näeb ka seda palju-lihtne matemaatika. Ei paista alati päike silma ja ei hyppa ka ainult kaugel, et mitte eristada värvust). Ja et osad jätavad kude vahele, mis iseenesest huvitav suurte merikate puhul, sest ilusaid marjaalgega hobedaid sygiseti kyll saadud. Ja kudetemperatuurid vesikonniti-liigiti määravad liikumise jõgedesse sisse-välja. Kõik nyyd targemad
 
30.09.2017 22:31
6
0
Inimene õpib koguelu, aga sureb ikka lollina
01.10.2017 12:16
0
0
Kas keegi on kala saanud ka siis, kui hülged on läheduses???
01.10.2017 13:11
0
0
Oleneb mida hüljes teeb sel hetkel,kas pladistab ja toitub või pikutab kivi otsas.
01.10.2017 13:39
0
0
Madis, räägi parem, mis firma ja mis marterjalist kahlakaid kasutad?
01.10.2017 21:01
1
3
täna v tegus ilusate kaladega päev. Päeval koperdasin 2 ilusat hõbedikku otsast, aga tubli õpilane skooris videviku eel ära veel ilusama hõbedikuga
Soojal ajal hingavad Visioni Kurad, kylmal ajal Visioni Subzerod. Hyljestega olen kala saanud, pigem kyll kivide vahel madalamas, kui hyljes ise avamere pool toimetamas
01.10.2017 22:15
0
6
Hüppab nii hõbedane kala kui ka kudevalmis kala. Samuti hüppavad kudekalad jõgedes ka aeglase vooluga kohtades. Olen isegi Pirital purjespordikeskuse ees suuri kalu sügisel hüppamas näinud. Jõgedes ja sileda veega meres on tihti näha kuidas kala pinnas keerab. Hüppamise ja keeramise põhjuste teooriaid on palju, aga tegelikku põhjust ei ole keegi suutnud ära põhjendada ei siinpool lahte, ega teiselpool. Samuti käituvad kalad ka kalakasvandustes ja ka kalakasvatajad siin ja sealpool lahte  laiutavad käsi. 
01.10.2017 22:43
0
1
Eile kiire paadiga lahesoppi sisenedes kargas praktiliselt 3 tükki korraga veest välja, ilmselt järsu vibra pärast. Kaks olid hõbedased ja üks tume.
01.10.2017 22:54
0
1
Mammad on sügisel meres veel suht hõbedased, isegi jõkke siirdudes. Seega on väga harva võimalik kindlalt väita, kas tegemist on hõbediku või kudemammaga. Isased kudekalad muidugi on kergemini tuvastatavad. 
01.10.2017 23:24
1
4
Kõvemad merikakütid pidid suutma hüppe ajal ka täpid ära lugeda ja tuvastama ,kas on forka või lõhe,rääkimatta siis sellest ,kas hõbe või tume,aga jah ,seda ei ole võimalik õppida,ega aastatega saavutada,vaid selliseks peab sündima,geeni värk noh.
02.10.2017 02:52
2
2
Oot...üks mees alguses väidab, et võimatu kala suurust 500 grammiga eristada. Siis juba räägib, et Narvas mehed 10 meetri kauguselt 2,5-10 kiloni kala suurust hindavad ja lõpuks kotkasilm ise 100 meetri kaugusel hülge hambus kala 2 kiloseks ristib. Äkki oli hoopis 5+ kilo lõhe hülgel hambus?
02.10.2017 07:38
0
4
Milline "mees" seda väitis? Jalalt jalale hüppav väikse ihuliikmega intrigant või?
02.10.2017 08:23
4
2
Kas lasteaed täna kinni? Kirjutan eespool et hülgel oli hambus 2+ kala. See ongi suurusjärk mitte 500g täpsus. Vabalt võis ka 2.5 või 3kg olla. Nujah, lasteaias ju veel ei õpetata mida matemaatikat ja mõnele hädisemale on isegi Tootsi moodu õunte pealt lugemine ülemõistuse
02.10.2017 08:38
2
0
Võibolla oli hoopis 1.5kg või 1kg? Eri ekspert siin väljas. 
02.10.2017 09:03
1
0
Jaa muidugi, 222g kala oli
02.10.2017 09:46
1
1
Jurakas - kas Narva Lõhe 2017 võistlusel oli Sinu kala siis lõhe või forell?
02.10.2017 10:30
2
1
Ei saanudki täpselt aru kes ta oli, suunurga, rasvauime ja täppide järgi merikas. Sabakaar jälle niijanaa, ning tõsta kannatas, aga saba peost kippus läbi vajuma. Pigem merikas, kuigi pidi olema ka mingid hübriidid mida aint teadlased tuvastada suudavad.
02.10.2017 12:24
1
2

jurakas
[image]
02.10.2017 10:30
0
0
Ei saanudki täpselt aru kes ta oli, suunurga, rasvauime ja täppide järgi merikas. Sabakaar jälle niijanaa, ning tõsta kannatas, aga saba peost kippus läbi vajuma. Pigem merikas, kuigi pidi olema ka mingid hübriidid mida aint teadlased tuvastada suudavad.

Ja selline vennike naeruvääristab siin saidil teisi, kes vahet ei tee. Bravo!
02.10.2017 12:31
7
1
Ollelump aganüüd on sinu võimalus särada. Ütle mis kala siis on? Ootan vastust siis
Kindlasti põhjenda ka. Kui vastust ei tule, siis järgmine lambikonn kes tegelikuses veel haugil ja ahvenal vahet ei tee.
02.10.2017 12:32
3
1
...Haugil ja ahvebal vahet veel ei tee ja mis me lõhe-merika eristamisest sellisest nõuama
02.10.2017 12:43
1
1
Klge, kas keegi kalal ka käib, kicub sellisex ''ise oled'' loll teemaks.
Vähem möla-rohkem kalale, eksole ! Keda kotib pikkus laius või marjaterade arv kõhus või suurus või siis liha ilus õrn roosakas värv. Kala on kala ja oled alati õnnega koos, kui midagi hooaja jooksul ka lanti võtab.
Vanasti oli kõik teisiti ikka, polnud korralike ritvu ja olid vähesed vahendid üldse püügiks, nüüd oleme siis pea ees nutimaailmas ja reaalsus kadumas kuskil virtuaalses reaalsuses w? Minge kalale parem, ausõna !
02.10.2017 13:05
7
1
Ollelump aee. Kuhu kadusid? Läks ära keeruliseks jah? Muidugi, selline plõksia polegi ju muud kui kalastuskauge isik. Aga siiski loodan ja ootan, et äkki ikka vastad ja argumenteerid miks lõhe või merikas see kala. Muidu mu eelnev hinnang jälle õige
02.10.2017 13:46
7
0
kisub teemast jälle mööda, jurakas ja muud kolime uude teemasse: http://www.kalale.ee/foorum/arutelu/9C4C
02.10.2017 21:13
0
5
Sellepärast kirjutamegi, et kalale minna ei saa. Kolm korda olen sõitnud oma lemmikkohtadele, aga lanti märjaks ei saa - kõikjal on võrgud ees.
02.10.2017 21:19
5
4
Siin peaks pressima välja seadusemuudatuse et võrgud-mõrrad ei tohi olla kaldale lähemal kui 500m. Ja väiksed siselahed ka võrguvabaks. Saaks kala kudele ja ridvamees püüda.
02.10.2017 21:19
2
11
Jurak, tee endale oma nurgake, kus elu toodud pettumusi välja elada.
02.10.2017 21:49
1
9
Olen matiga nõus,aa miks see nii on?Vastan:viimased 5-6 aastat on ikka väga palju võrke merre tekkind ja palju spinnaga vehkijaid,kuna üsna suur promo,püügisaated ja giidijutud jne.Mäletan 10-15 aastat tagasi ,siis suht harva nägid päeva jooksul mõnd püüdjat ja ka võrke suht minimaalselt rannas.Püügiinf oli teatud ringis,oli rohkem enda katsetada ja otsida,mis minu arvates on parim emotsioon selle püügi juures,keegi ei võtnud kätust kinni ja ei viinud randa.Nüüd neid laululinde ja edevaid jagub,ei virise,aga sellest see kamm peale hakkas.Edu .
02.10.2017 21:52
0
1
yes
02.10.2017 23:43
0
0
vidinaid on ju vaja müüa :-D
 
03.10.2017 06:27
1
4
Nagu ma mitu kord olen ütelnud, siis võrke juurde pole tekkinud, on samapalju, aga viimase seausemuudatusega, kus hobikalastajad jadasse enam oma eri loaga võrke panna ei või on jadade arv mitmekordistnunud. Oktoobrist peaks parem seis olema, harrastajatele väljastatud võrgulubade arv oktoobris on paar korda väiksem, kui see oli septembris.
03.10.2017 07:05
0
1
Nii repliigi korras, et pühapäeva õhtulpoole purjekaga teel Haapsalust Tallinnasse nägin Suurupi kandis vees ainult ühte jada. Ei oska öelda, mis olukord laupäeval oli või kuidas on seis mujal põhjarannikul. Aga need võrgumehed, kellega juttu tegin (Lohusalus ja mujal), olid kõik ilma saagita.
03.10.2017 08:27
7
8
mis puutub hobisse kui sellisesse, siis see on ju hea, kui mehed on värskes õhus ning terved, saavad kokku puutuda salapärase kalaga, kes on 2 sammu pidevalt ees, näevad enda arenemisruumi koos 1000 nyansiga ning suudavad olla kohal ja hetkes. Läbi selle on nad Eestis ja ka kodus paremad mehed (mis seal salata, aga juba ka naised, sest ala kytkestab ka vastaspoolt). Keegi ei tule siia juurde selle pärast, et kuskil on mingi giid või palju pilte. Me elame infoajastul, kogu info liigub kohe kätte niikuinii. Nt lohesurfi õppimisel kasutad ka instruktorit, lainete ja tuultega pead ikka ise hakkama saama. Ja mis saab olla parimat, kui lõpetada pikalt nullitaja piinad. On kahetsusväärne, kui siia foorumisse tekib juurde mingi verbaalne lehk. Võiks elada elada ikka nii, et ela ise ja lase ka teistel elada- vaba maa. Ja kui kuskil on suur ebaõiglus, tuleb selle vastu võidelda. Vingumine ei vii edasi, aga alati on olemas tugevamad, kes selle summutavad või siis teised valikud. Palju käinuna tean, et Eestis on sadu spotte, kus pyyda ja avastamata ala veel väga palju
03.10.2017 08:31
5
2
Mul on käimas huvitav dialoog eri teadlastega, mis avab järjest uusi nyansse selle kala kohta, eks varsti pajatab rohkem.
to tere112- kui tahad rohkem varustuse kohta teada, kirjuta mulle mailile, sest olen igasugu asju proovinud ja mingi taju on tekkinud
03.10.2017 10:59
2
2
Madiselt hea kommentaar, Eestis on tõesti veel palju avastamata kohti, kus võib kala mitte ainult püüda, vaid ka saada. Sel aastal leidsin jälle ühe huvitava koha, kus õnnestus paar merikat tabada ja seda kohast, kust poleks iial oodanud, mingi tavaline haugi -ahvena kant. Oli juuli lõpp või augusti algus midagi, hiljem olen veel paar kala sealt saanud ja võrgutajaid seal minimaalselt. Selle seaduse muutmisega tegi riik muidugi asja veidi keerulisemaks küll. Vahest kohe paha vaadata, kuidas kolm neli suurt meest on ennast väiksesse kummipaati pressinud ja topivad siis risti rästi,igaüks oma võrgujuppi sisse. Viimased päevad on tõesti paremaks läinud ja püügikohti oli eile -üleeile päris palju, eks tuuled reguleerivad ka neid võrke vähemaks nüüd. Tuleb palju käia ja otsida, küll siis kala ka saab, ainult ühele lemmikkohale ei tasu ka lootma jääda.
03.10.2017 13:44
0
3
Ise olen nii võrguga püüdja kui landiga püüdja. Kalapüük on lihtsalt muutunud populaarsemaks ja sellepärast tundubki, et üks seltskond segab teist. Jah , see väide on õige, et erineva isikukoodiga võrke ei tohi enam panna ühte jadasse. Ja võrgud topitakse ikka kalda lähedale kus kala liigub. Siis tundubki, et pole kuhugi visata (kevadel pole probleem nii terav ). Samas puutumata tsoone on ka piisavalt, lihtsalt juurdepääs vaevalisem. Oma osa etendavad ka erateed keelumärkidega.
03.10.2017 14:58
0
2
Ei tea mida küll selle seadusega taheti saavutada, olukord läks ikka tükk maad segasemaks, ei peeta ju kinni ka sellest, et ühene lipp käib kalda poole ja kahene mere poole, pannakse nii nagu jumal juhatab, keeruline on seal vahel paadiga liigelda. Ega väga ei kipu ka sinna, kus juba lipumeri ees. Otsid vaba koha ja püüad, iga kord ei saa ja ei peagi saama, vahest läheb jälle päris hästi. Mind isiklikult ei häiri võrguga püüdjad, kui nad seda korralikult teevad. Kutselised vist peavad läbima enne mingi kursuse või koolituse, et kaluriks saada, harrastajatele peaks ka sundkorras mingi koolituse tegema, et nad teaks kuidas merel käituda. Mina olen oma saakidega küll rahul, enam-vähem sama palju olen iga aasta saanud, mõni aasta veidi rohkem, mõni aasta vähem. Viimased aastad pigem paremini isegi, vaatamata sellele, et neid võrke ja mõrda meres palju. Kontroll peab jõgedes olema korralik, et kala saaks kudeda, siis ma arvan ei tohiks küll järelkasvu muret olla. Usun et nüüd peaks iga aastaga seis paremaks minema. Olen käinud kudevalves ja lähen edaspidigi, soovitan teistelgi. Kui kala saab rahus kudeda, jagub seda kõigile, kes ausal teel püüavad, olgu selleks spinning või võrk, vahet pole.
03.10.2017 16:02
1
5
Praeguse võrguarulageduse juures polegi muust kasu kui tormistest ilmadest rände ajal nagu eelmine sügis. Mitmed mõrrad on samuti aastaid silma jäänud vaid miskite kanistrite ja muu kättejuhtuvaga märgistatult,ilma millegita võrgujuppidest kubisevad ka tavapäratumad kohad. Hülged, saarmad, kormoranid ja jõel kõigele lisaks terve jada saamamehi ja looduslike vaenlasi...nende täpiliste nahas ei tahaks vast keegi väga olla!
03.10.2017 22:51
0
4
Kolmkümmend aastat tagasi sai alustatud ja Muuga sadamast kuni Käsmuni kogu mererand läbi käidud ja oma lemmikkohad välja valitud. Kuni selle sügiseni sai need võrgud kuidagi välja kannatatud, ikka leidus püügikohta. Aga sel aastal on ikka üle igasuguse taluvuse piiri. Ja kui sa kalale sõidad ja püügikohta pole, siis on veidi hilja uusi kohti otsima minna. Miks võrgumeestel on eelis, kui ma olen seal 30 aastat püüdnud? Peaks olema Eesti Vabariik võrdsete õigustega. 
huu
image
04.10.2017 08:46
0
0
To: Kosmos:
Kas keegi on kala saanud ka siis, kui hülged on läheduses???

Minu kogemus - olen loopinud lanti päev  otsa, kui hüljes eemalt siit ja sealt uudistab, pea veest väljas, ja pole ühtegi merikat saanud ega näinud...
05.10.2017 21:49
0
0
Viimastel aastatel olen meres saarmast sagedamini näinud kui hüljest. Sel sügisel nägin Jumindas surnud hüljest kividel, see päev kala ei saanud ega näinud. Varem, kui hüljest nägin, sai siirdutud kohe teistele püügikohtadele. 
05.10.2017 23:46
0
0
Viimase 3-4 aastaga on saarmaid tõesti juurde tulnud, hülgeid muidugi ka. Saarmast kohtab rohkem sellistes paikades, kus mõni jõgi või oja lähipiirkonnas, kaugemal kui paar kilomeetrit suudmest pole neid kohanud,vahest toimetavad meres, vahest kaovad mõneks ajaks magedasse vette ära. Kui hüljes kohal ega siis eriti lootust pole, kui, siis ainult väga madalast, alla põlve veest, endal paar korda on õnnestunud. Hüljes väga ei kipu nii madalasse, kui,siis ainult puhkama. Saarmas seevastu tuhnib kõik kivitagused madalas ära. Kui neid näed on igal juhul parem uus koht otsida.
06.10.2017 07:41
0
3
Üks saarmas elab täiesti juminda tipus, ausamba juures. Samuti kilomeetrika allapoole liikuda elavad kahekesi veel kaks tükki. Olen näinud ja murastes, lääne virumaal ja paldiskis. Tõesti on neid palju. Hüljestega nii, et eelmisel aastal olime sõbraga kalal ja hüljes näitas ennast nii 100m peal. Hetk peale seda sõber hüüdis "kala!" Nii et päris üks-üheke seda võtta ei saa. Kui kala jalga laseks hülge saabudes, siis hüljes ei saakski ju kedagi kätte ja sureks nälga
06.10.2017 10:32
0
3
Esimesel päeval kui hüljest näen, või too ennast näitab, siis mingit suurt muudatust see kaasa ei too - seega nõustun, et hüljes tingimata kalata jäämist ei tähenda, olen samuti saanud 200m kauguselt hülgest kena forka, kerisin küll ruttu kala sisse, kuna nii kui kala otsa tuli oli hülge peanupp veepealt kadunud
Kui aga hüljes 2-3 päeva ennast jutti näidanud, siis ajab kala laiali ja olukord suht lootusetu. 
Kindlasti on hüljes ja kala üksteise olemasolust teadlikud, kui kala ja hülge vahemaa  juba ca 20-30m kanti jääb. Arvestades, et mõlemad pidevalt ringi siiberdavad ja sama toidulauda jagavad, siis satuvad nad nii lähestikku üksteisele paratamatult, kindlasti pole see mingi meeldiv keskkond kalale ja ta püüab seda piirkonda vältida või end varjata või peatab ise toitumise.
Saarmas on palju tüütum, enamjaolt on hülged läbisõidul ja 24/7 ta rannas ei passi(ilsmelt samal põhjusel, kala hakkab seda piirkonda väöltima ja ta peab uue jahipiirkonna leidma). Saarmas aga, kui jääb kohapeale, siis on kohapeal pikalt ja kala väldib saarma jahimaa piirkonda täiesti selgelt, lisaks tegutseb saarmas pigem kalda lähedal. Saarmas on viimasel ajal meres koguaeg olemas ja üsna hästi tunneb end, ei pea liialt vaeva nägema, et midagi kõhtu saada, mudilas põhjalt võtta, et nälga kustutada ja osavus ka olemas, et korraliku maiuse nimel vaeva näha. Ilmselt mudil on nii hülge, mingi ja ka kormorani ja saarma arvukuse hoidjaks ja kasvatajaks.
06.10.2017 22:45
0
1
Viimasel kalal käigul oli pisimudlisid näha nii lesta, siiakala kui punase lihaga (vastavalt kalale.ee reeglitele ei hakka kala bioloogilist nimetust igaks juhuks ütlema) kala kõhus. Seda siis kala rookimisel, seega lootust on et võõrliik aitab kaasa kohaliku kala toitumisele. Püügikohaks siis Rammu saare ümbrus.
16.10.2017 14:26
0
0
olen paaril korral tallinna madalalt turska saanud ja kõigil olid kõhud 
mudilast punnis st.et looduslik vaenlane tursa näol on kindlalt olemas...
1
2
3
4
5
Palun oota