Otsi
Tuulehaug 2016
1
2
3
4
5
6
7
8
Tiukade all täna kala ei olnud, vesi 9c ainult.
Skippi rentimiseks tel. 5298492 .toon Ramsi tippu kohale!
Minge iidlased saaremaa ja iiumaa vahele, sealt saab!!! kui ei usu küsige omade käst, nad said
On keegi ka Pakri ümber tiiru teinud, kuidas seal olukord ka on?
mulle laekunud info põhjal võin õelda,et Keibu lahes on kala nähtud!Mõrras.
Vormsi kandi kohta on infot kellelgi?
Pakrite all kala veel pole.
Roograhu all ka tuulekas kohal mitu päeva.Täna hommikul vastik kagu-ida tuul ja külm ka aga .sellest hoolimata käsi valge.
Täna Pakri all vesi väga maas ja tuulehaugi ei kohanud
Mell kus kandis püütsid?
Kas ida pool Talnat ka kusagil rannale ligi tuleb? Või sinnamaani ei suvatse üldse ilmuda...
Nonii, ilus nädalavahetus selja taga. Ise kalale ei jõudnud aga kuidas nokaga lood erinevates kohtades?
Vormsi ja mandri vahel kala olemas. Esimest korda seal kandis ja eks nende platside kaardistamine võtab aega. Väga pro kant.
Lühike trett aga pilt kena.Kala võttis konkreetselt ,suht jämed isendid.Mõnus niimoodi nädalale punkt panna.
Kuki, kas see nn. platsi asi on kinni taimestikus ja kuhu kudu on sebitud? Tõstamaal eelmine aasta 1 konkreetne koht toitis, mingit eripära ei osanud peale rahutipu märgata. Kajakas ka ei raiunud
Tuulekal väga traditsioonilised kudeplatsid.Sukeldumas põle käind aga tundub, et suht taimestikuvaesed.Pigem toimetab veealuste pikkade seljandike ja väljaulatuvate rahude piirimail.
Miks, ei tea aga aastast-aastasse pilt kordub.
Miks, ei tea aga aastast-aastasse pilt kordub.
aivar124, kas oskad juhatada, kus sealkandis saaks paati vette lasta?
Sai käidud siis nädalavahetusel Saares (Saaremaal). Ütleme nii, et Saares on tuulekala ja vist kõvasti! Suures Katlas vesi kees paatidest 
. See on ikka nii, et kus sind pole või kui pole varustust kaasas, siis kala võtab 
. Oleks pidanud kah paadi järele võtrma. Aga see nädalalõpp parandan vea ära ja tean kuhu lähen.
. See on ikka nii, et kus sind pole või kui pole varustust kaasas, siis kala võtab . Oleks pidanud kah paadi järele võtrma. Aga see nädalalõpp parandan vea ära ja tean kuhu lähen.Jalgratta võistlusest tingitud peamise tee sulgemine oli küll hea mõte, tahtsid Jahisadamasse minna siis keeruta niiet pea hakkab ringi käima.
Tere.küsimus tekkind,et kuidas te mõõdate vedamis kiirust?millise vahendiga keegi sest võimalusi mitmeid ja miskit peaks soetama endale.eelmine aasta sai venna nutit kasutatud näiteks,aga on ju veel varjante tava paadis kasutamiseks.
Selline kiirus ongi õige, mil kala landi külge jääma hakkab. Vahel tuleb reipamalt anda, vahel rahulikumalt. Tuulekas tahab pigem reipamat minekut trollimisel.
katse-eksitus meetodil
minu väikse kogemuse kohaselt toimib kiire vedamine (võrreldes Pärnus suvise koha vedamisega 2-3 korda kiiremini)
Kiiremal vedamisel siis rohkem haakub taga olevale lisa lipsu külge?
Paadis vedamisel aegjalt hoo aeglustamisel võtab kala landi päris kiirelt ära, eks haakima ka peab. Eilsed kalad tulid pausi tegemsie ajal. Kiire kerimine, paus ja oli taga. Alati nii ei saa, peab katsetama, erinevaid lante ja kerimiskiiruseid
Paadis vedamisel aegjalt hoo aeglustamisel võtab kala landi päris kiirelt ära, eks haakima ka peab. Eilsed kalad tulid pausi tegemsie ajal. Kiire kerimine, paus ja oli taga. Alati nii ei saa, peab katsetama, erinevaid lante ja kerimiskiiruseid
Veskioja , enamus kajaloode näitavad ka ju paadi liikumiskiirust. Käsi GPS ja nutitelefonid. iga asi toimib.
Niimoodu tallesaba moodi lant järgi pööretega tudisemas püük ei meeldi.Kiirus võiks olla just selline, et landi mäng läbi ridva tunnetatav ja mõjutatav.See aga omakorda sõltumas landi raskusest,rakenduse versioonist ja tuuleoludest.Kergem lant kipub
kõrgematel pööretel üldse pinnale ronima.Ning vastu tuult püsib
ta parajas kõrguses ja mängus hoopis väiksemal kiirusel kui alla tuult.Ehk siis n.ö "tunnetega püügil" pole olemas ühte ja ainuõiget
püügikiirus ja varieerub ta jalakäimise tempoga,arvata +- 2 km/h.
Ja kui tuulele/lainele sobilik kiirus käes, annab olulist lisaefekti landi "vooglemine"-ehk siis ridvaga täiendav mängitamine,kord kiirendad pire,kord jätad hetkeks pea seisma.
kõrgematel pööretel üldse pinnale ronima.Ning vastu tuult püsib
ta parajas kõrguses ja mängus hoopis väiksemal kiirusel kui alla tuult.Ehk siis n.ö "tunnetega püügil" pole olemas ühte ja ainuõiget
püügikiirus ja varieerub ta jalakäimise tempoga,arvata +- 2 km/h.
Ja kui tuulele/lainele sobilik kiirus käes, annab olulist lisaefekti landi "vooglemine"-ehk siis ridvaga täiendav mängitamine,kord kiirendad pire,kord jätad hetkeks pea seisma.
6-8km h on vist ok enamvähem professorile ja epingerile?
Pole kunagi otse mõõtnud aga nende puhul võtaks veel kilomeetri/kaks keskmisest maha.Temperamendi küsimus
on olemas ka sellised käekella moodi kepsud kellegil nendega kogemusi?kas täiiesti mõtetud või on ka asisemaid?talvel saaks jääl mõne punkti sisse panna ehk?
Pakun, et 5km tunnis oleks hea kiirus katsetamiseks. Telefoni tuleks tōmmata selline äpp nagu kiiruskaamerad ja see äpp kuvab sinu kiirust ilusti täisekraanilt kust on mugav olukorral silm peal hoida! Ei tuleks vōtta kui tōde aga mul käib trollides asi nii!
Suunto käkellad on vist sellised asisemad, asine on ka nende hind! Kui sul on lisavōimalustega telefon olemas siis kōik sellised mahamärkimised, rada mōōda tagasi tulekud jne on sul tasuta allaladitavad. Kui tahad varandust peita siis muretse korralik käsi gps sest telefoni oma paneb kuni 10m puusse. Maaameti lehelt leiad üpris hea kaardirakenduse koos enda positsioneerimise vōimalusega näiteks!
Ma ei tea, mina ei ole selle Eppingeri fenomeni veel leidnud. Vean kah püügile peotäit kaasa, kuid püügiaega nad praktiliselt ei saa. Kuidagi kapriissed. Laagritega pöörlad, kerge kevlarist või tamiilist lips sabas, kuid ikka nina püsti ja tuleb pinda. Viimati vaatasin plotterilt kiirust 2,6km/h ja Eppinger pinnas, pole rohtu ega midagi taga. Läheb aga jälle kohvrisse, et ehk ühel ilusalpäeval proovin jälle.
Vahelduseks keegi vormsi all ka läinud on?
kui pikalt liin väljas on?ise olen alles algaja sellel püügil,aga ka liini väljas olek määrava tähtsusega.
kaldun telefoni poole sest vana juba umbes 6 aastaseks saab.aku kestab endiselt nädala.Tänud kõigile!
Eppinger kipub "vett kartma" just loopimisel,trollimisel püsib ta vees
aga näiteks stabiilsemalt kui kilpkonn ja seetõttu tuulekapüügil muutunud isiklikuks lemmikuks.Valepidi (nagu mandrimeestel tavaliselt kombeks) seda lanti kah hästi pöörata ei anna.Tundub,
et siinkohal hakkab miskit vast konkreetses rakenduses vastu töötama ?
aga näiteks stabiilsemalt kui kilpkonn ja seetõttu tuulekapüügil muutunud isiklikuks lemmikuks.Valepidi (nagu mandrimeestel tavaliselt kombeks) seda lanti kah hästi pöörata ei anna.Tundub,
et siinkohal hakkab miskit vast konkreetses rakenduses vastu töötama ?
mis tähendab pöörata?
... landil perse ees
Vormsi all oli vesi väga külm 7 C ja vesi väga maas. Kaluril kastmõrras isegi vaid mõni isend.
Kuki kui Sa ütled et sul püsib paremini vees kui kilpkonn, siis pean veel nuputama. Kilpkonn kuni 8km/h ei tule pinda.
eppingeril, mida kiirem seda parem, olen kohanud probleeme kus lant tuleb isegi kiirelt pinda, siis küsimus olnud selles, et lant on natuke kõver või on lipsu materjal liiga paks. mudu on jah, et mida kiirem eppingeri udjad seda parem mängib ja vees püsib.
või teine variant, üüüber aeglaselt aga siis hakkavad haugid otsa.
või teine variant, üüüber aeglaselt aga siis hakkavad haugid otsa.
Toimivad professor, kruunu, eppinger, rebseonu landu. Tuulekas ründab kõike mis hõbedaselt vees helgib, ka tobyt. Kuna tuulekat püüda parem tuulisema ilmaga ja vajadusel trollimise pealt vaja üle lülituda loopimisele, siis eelistatumad on mul pajulehe kujulised ca 20 gr landid, mida saab häda pärast ka vastu tuult lajatada. seega Rebase lant ja kruunu
Kas keegi Pakrite juures ka ilma nautimas/nokka püüdmas on käinud? Ja kuidas tulemused?
seal vast vara veel
Vormsi juurest 3 mehega 4 nokka täna
ei tea kas ongi kõik selleks aastaks.
ei tea kas ongi kõik selleks aastaks.
Pole veel alanudki.
Vara ju veel. Järgmine nädal on orgia
Käisin eile Rebaseonu tuulehaugi lante veel noolimas ja muidugi sai müüjaga sõna vahetatud, et kuidas siis see aasta on. Selline tunne jäi, et mida mina veel siin teen
1
2
3
4
5
6
7
8
