Merikapüük merest 2017

Tegin omal alguse sisse. Läksin teadlikult nullitama, et nagunii miskit ei tule ja ei tulnudki.
Aga juhtus ka sisse. Esimese viske kerimise lõpus tekkis suur keeris. 80% kindel, et oli kala keeris, jäi kõvasti kripeldama. 1.5 tundi tühja ja peale päikeseloojangut, komistasin ja samal ajal samuti sai kerimine otsa, tekkis mingi pisem sile laik või pisike keeris landi taha. Nüüd ei tea, kas oli miskit taas v mitte.
Võrkudega miskit saadakse, et tasub käia ja proovida.

Praegu hōbedat rannas pole, tumeda jaoks tuleb vōtma saamiseks kasutada Snurbassenit vōi punast wichi.Kui veab, võtab vōi lööb omaks. Edu

Snurbassen, neid Eestist ka leiab? Mis see wich on? Punane tutt, putukas vms?
 

Witch https://www.google.ee/search?q=falkfish+witch&client=firefox-b&dcr=0&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwiX5tmrtJLWAhUFLFAKHYRUDDsQsAQILQ&biw=1366&bih=609


 

Ma vaatan, et Metoc portaalis http://on-line.msi.ttu.ee/metoc on merevee temperatuur Tallinna lahes Vahemadalal juba 4,26 kraadi ja Vanasadams 7 kraadi. Kas tõesti on vesi nii külm või on neid andureid korraga tabanud mingi totaalne rike?  Muidu võiks juba Naissaare alla forelli otsima minna.  [smiley]

Snurri vist Eestist osta ei saa. Samas pole see ka mingi imelant, lihtsalt pakkusin, millega püütud on.
​Vee temp on septembri alguse kohta isegi liiga madal. See on halb. Eelmise aasta idatuuled lõid sügisel vee nii külmaks, et kalalegi ei meeldinud ja kõik hõbedikud  kadusid  pikaks ajaks ära. See oli küll hilisemal ajal. Pärast vist  kala harjus  ja mõni tuli kusagilt tagasi ka, aga enamus väiksed, suurt vähem
​Praegu aga võiks hüppavat püüdma minna küll kui ainult võtma saaks.Mida aeg edasi, seda vähem tume landi vastu huvi tunneb.Tuld!

Sügisel kerge teda mul tabada tõesti pole olnud. Midagi hakkab näitama, kui november piisavalt soe.
 

Vaatasin, et kena ilm, jalutan mere äärde ja võtan spinna ka kaasa.
Muidu oli OK, aga landiloopimisega oli kehvasti. Alustasin Pedaspea külast - kuni Kolga-Aablani oli umbselt võrke täis. Lippude järgi otsustades tundus enamik sama mehe omad olevat. Võrgulubade väljaandmisest ei tea ma midagi, aga kuidas üks mees saab kümmekond võrku vette lasta?? Tsitre poolt oli ka paadimootori häält kuulda, ilmselt käis seal ka võrkudega tegutsemine. Õhtul enne pimedat laoti mitu võrku veel Pedaspea küla ja Pudisoo suudme vahele liiva peale. Juminda küla alune oli ka kuni radari tipuni võrke täis. Niisugust pilti pole ma oma kolmekümne aasta püügistaaziga veel näinud.   

Tule vaata Saaremaale Nasvale kevadel kui särge püütakse, Meri on punane lippudest
Eks punase püügiajal sama vaatepilt aga siis ei ole vähemalt võrgud üle teiste tõmmatud

See on see teema, et harrastajad ei tohi jadasse panna enam. Ei old nad ühe mehe võrgud, olen sellele ammu viidanud, et kui varem olid igal mehel veel oma värvi lipud, siis nüüd kõigil ühest samast poest ostetud lipud võrkude vahe suht väike, ei saa enam üldse aru kuskohast ja mis jadad jooksevad. Kolga lahes juminda poolsaarel oli eile meres vaid 3 kutseliste jada. Ülejäänud on kõik nn. harrastusvõrgutajad.

Ehk see ühesuguste lippude probleem ja ühte jadasse panemise keeld tulenes seadusemuudatusest. Eile oli kutselistel meres mainitud alal ca 15 võrku 3-s jadas, harrastaja võrke oli meres pakun et 60-80 poolsaare läänekaldal ja siis samapalju ka jadasid as ka niipalju lube on väljastatud on iseküsimus. Inspektsioon võiks teha mõned tretid siia, aga juu see probleem on samasugune tervel põhjarannikul.

Vaid 3 kutseliste jada. Aja raiskamine.

ma ei tea täpselt kuidas kutselistega,aga harrastuslikel on sedasi et peab olema 2 võrgu vahe vähemalt 100m ehk kui mina võin panna 70m siis +100m tühimikku ja võib sõber oma 70m panna

Kes kindlaks teeb kes enne võrgu sisse pani, sina või sõber, kumb teist seadust rikkus võrku teisele liiga lähedale pannes?

Kaldal käib punane lipp ja kaugemal on punane ja must,nii saabki aru mis pidi võrk lastud on ja no see kaugus lipudest on jah....
 

Pannakse siiani 2 isikukoodi lipule ja 2 võrku järjest sisse. Mõlemad koos toovad ka välja. Minumeelest normaalne. Ruumi jagub ka teistele
Aga see lippude värv, kõik oranzid/ punased, see seadus ka mulle ei meeldi. Aru ei saa midagi.

Kahte võrku kahe isikukoodiga ei või panna enam, KKI peale satub, siis veab välja ja kutsub jutuajamisele ka kolm sotti tuleb suht kindlalt, ja kui palju plõksida, siis paar tonni. Aga pole selle teema jutt vast?

see vahe mõõtmine käib ka sama moodi,kui võrgud on liiga lähestikku,kutsutakse mõlemad jutule,ja kui ei suuda selgusele saada kes enne kes hiljem saavad mõlemad paber lante laduda lauale.

See "liigalähedale" värk reguleeritakse "külavahel" juba ära. Täna ongi probleem pigem selles, et jadasid on meres liiga palju selle ühte jadasse panemise keelu tõttu. Tulemuseks lipumeri ja võrgud iga 100m tagant. Inspektsioon põhjendas keeldu suurema saagikusega, mis on tegelikult jama. 3 võrku ühes jadas vs eraldi jadades pole saagikusel märkimisväärset vahet. Ja sellega, et kuikui keegi toob alamõõdulise kaldale, siis tekib küsimus, et kelle võrgus see oli ja lisakson sellega, et kui üks võrk ei vasta nõuetele, et taas kelle oma? Siis tuleb võrk märgistada samamoodi isikukoodiga, probleem lahendatud.

Võrgud ja kui palju nendega kala välja püütakse on jah teine teema. Spinnaga kalale minnes ootad ja valid seda ilma ja kui siis sõidad mere äärde ja sul lihtsalt pole kuskil kala püüda siis rikub tuju ära.
Kui võrkude vahekaugus(suurem osa algab ikka kaldast) on ca 200m, siis ei taha sinna vahele püüdma minna. Kindlasti on ka kala liikumine sealkandis häiritud, isegi kui ta võrku sisse ei uju.

Mulle tundub et keskkonna minister koos oma alluvatega on vaimselt ebastabiilsed!
Kaua võib sügisel kudema minevaid kalu võrkudega kinni püüda??
Kala on niigi vähe.

Lõviosa nendest võrkudest on nagunii harrastusvõrguloaga pandud ja üldiselt pigem nädalavahetustel JUHUL kui ilm lubab.Viimasel ajal väga ilm ei luba.Spinnamees läheb ka lainega püüdma ja saab kala.Ise käin nii spinnaga kui panen ka võrku.Terve septembri kuu jooksul kannatas 1 kord võrku panna ja sain ka ühe punase kätte.Niiet oma tulemuste põhjal ei ütleks et võrgumehed nüüd massiliselt punast välja võtavad.

Meri on  võrke täis,  pole kohta kuhu lanti visata,mida siin vaielda on? Ja võrgud pannakse just madalasse,
Faceboogis just pakuti müüa rannikult püütud lõhe marja ?

Mis keelamisest siin rääkida kui meri on isikukoodita või suvaliste kritseldustega lippe täis. Miks keelata, kui ei suudeta kontrollida? Juhtuks see, et vohaks lakkamatu röövpüük. Kõik saaksid ühe vitsaga, kuna peaks keelama ka spinningupüügi ning siis ei ole enam kedagi kes salavõrke üles annaks. Teine variant oleks muidugi lubada spinna/lendõngega ainult hõbeda kaaspüük, st. kudekalad tuleks vabastada (nagu tsiviliseeritud maades).

Ja sul on õigus! Aiult hõbetat tohiks  püüda ja kudekala vabastada.
Kudekala võtab harva lanti ja olen nad ka vabastanud,kevadel ei võta ka ühtegi musta koju kaasa.Võrkudega aga võetakse suuri marjakalasi välja,mina ei tea kuidas teised aga mulle see ei meeldi!
Võrgupüüki ei keelata kunagi ära,sest suured härrad käivad ise samuti võrke panemas.Kevadel on ainult alamõõdulised ja harva saad 3 või 4 kilose.Aaastad ,Suurt kala lihtsalt pole!

"Korra panin võrku ja sain ka punase kätte". Spinnaga olen kolm korda käinud ja pole peale võrgulippude midagi näinudki. Kudekala puhul on võrgupüük isegi kümnetes kordades tulemuslikum. Kui ikka juba tööpäevadel ja päeva ajal võrgud sees, siis küllap sealt ikka piisavalt kala saadakse, et see püük ennast ära tasub. Ja saadakse ka tõsiselt suuri kalu, mida spinna otsa meres haruharva satub.

Ja vaatamata sellele koormusele on forellivarud taastunud nii, et isegi istutus lõpetatakse hetkel. Varud taastusid praegusele tasemele juba mitu aastat tagasi ja näitab jätkuvaid paranemise märke, uusi piiranguid on aga tulnud juurde ka peale seda kui hakati plaanima forka istutuse lõpetamist.

Korrates ihtüloogide sõnu, siis järgmine samm et veel paremaks saada varude seisundit, on tammide ja paisude avamine. Muud piirangud ei anna enam olulist efekti, kuna kalu pääseb kudele ka täna piisavalt, probleem on piisava koguse kudehektarite puudumime, mitte see, kas kala jõuab kudele või mitte.

Paremaks kalade seisundi saab ikka ja kohe kuderändel oleva kala püügikeeld. Ja kui see toimiks, siis alles võib kosmeetiliste asjadega tegelema hakkata.

Just nats aega tagasi sõitsin Kotka tammi juurest minema. Tegin suitsu ja nägin 3 merika hüpet,ükski esialgu üle ei saanud. Võrku läheb neid jõgedesse minejaid praegu ropult

Eks ikka läheb ja seetõttu on ka suudmete keelualasid laiendatud ja võrgusilma nõuet kasvatatud merika püügil ja populatsiooni seisund on vaatamata sellele, et ta võrku läheb 30 aasta parimas seisus ja paraneb üha.
Positiivne uudis, et merikas seal hüppab, vett on jõgedes väga palju, küll nad ka üle saavad, muidu testpüükide käigus kala ülevalpool tammi ei näitaks.

Ma võrguga mõned punased võtsin, rohkem see aasta kudele minejaid ei tümita.Enda tarbeks küll, külmikusse püüda ei taha ja teistele jagamiseks ei taha neid tappa.Üks oli kusjuures täishõbe.Aga seda peab küll ütlema, et kui lestaga läheb aastast aastasse kehvemaks, siis punasega aina paremaks.Pildusin ka võrgu kõrval lanti, lootusetu - pask taga koguaeg.

Lest oli tänavu termokliini mittetekkimise (või hilise tekkimise) tõttu mööda ilma laiali (juuli lõpus ja isegi augusti alguses oli merevesi veel isegi kaldaääres 12-15 kraadi), usun, et sa käisid "meiekandis" lestal? Augusti teises pooles kui termokliin jõulisemalt ennast näitas tuli lõpuks ka lesta täitsa hästi.
Eelmisel aastal olid mul kül head saagid, nagu ka üleeelmisel aastal. Käseolev oli jah üks nigelamaid, aga seda kuni teatud hetkeni - selle hetkeni kui pinnavee üle 20 kraadi lõi.

Katsetaja, räägi kuidas sa termokliini olemise kindlaks teed kuni 20m vees. Ette tänades. Ja kuidas see lesta mööda maailma laiali ajab. Tänud.

Ma Jumindas jah, vahel võrku panen.Aga ma ainult kalda ääres püüan, mis sügava vee peal toimub ei oska öelda.Siiamaani lesta arvukuse langust olen mudilate süüks ajanud.

Reinlo,
Üle lahe olevate Soome jaamade peal on see näha (kuni 40m sügavuseni soolsus, temperatuur, hapnikurikkus jne.), olles aastaid jälginud juba tead, mis millal peaks toimuma, siis sel aastal lükkus "tavapärane pilt" 4-6 nädalat edasi. samuti võis seda kogeda meie pinnavee temperatuuri järgi - kui augusti alguses on pinnavee temperatuur ühtlaselt olenemata tuultest ja õhutemperatuurist 14 kraadi kandis ja juulis tihti ka 10-13, siis see on oluliselt jahedam tavapärasest, tõenäoliselt aitas tormine ja suhteliselt jahe suve algus sellistele nähtustele kaasa.

Kevadel kude ajal oli lesta täiesti tavapärases koguses ja isegi paremini kui tavaliselt (olles kuulnud ühemehevõrgutajate saakidest, kes keeluajal võrku panid), aga peale kudemist pold miskit, mis teda kaldaääres hoiaks, hapnikut ja toitaineid jätkus igale sügavusele ja see ei ajanud teda mitte laiali, vaid ei sundinud teda koonduma toitaine ja hapnikurikkasse kaldavette vähemalt mitte enne hilissuve.
Ka räime tulek jäi sel sügisel paljudes piirkondades täiesti vahele.
Augusti keskel ja lõpus aga oli Lest tavapärastes sügavustes, 5-15m vahel ja teda oli koguseliselt nagu igal aastal, umbes sel ajal näitasid ka Soome jaamad selle suve kõige tugevamat termokliini ja pinnavee temp jõudis korraks avaveel ka 20 kanti.
Mudil on probleem, lesta sooled on tühjad, karpi seal harva kohtab, pigem mudila noori isendeid. Mudilat meie kandis pole 5 aastat nii vähe old kui sel aastal, ilmselt on lihtsalt toidulaua tühjaks söönud ja pressinud piki rannikut ida poole edasi, kuuldused olid, et ida pool olid sel suvel mudilate rekordsaagid.

To katsetaja,millel põhineb sinu jutt mega merika populatsioonist,kas jälle mingil mõtetul statistikal,loe ja imesta,et 30 aasta parimas seisus ja puha.Olen kuulnud lugusid vanadelt huntidelt,mis toimus 91a-94aastal ,näinud pilte,mis oli siis kalade mõõt,nüüd võid unistada sellistest kaladest,jutt käib spinna-püügist,tule maa peale tagasi.

90date alguseks oli meri sisuliselt ka kinni old 50 aastat, samas elektripüük oli kolhoosi ajal ulmesuur a kõige kõrgemal tasemel. Mereakadeemia uuringutel põhineb, nende katsepüükidel ja muudel teaduslikel töödel. Enda 30 aasta püügikogemusel ka.

Kusjuures 25-30 aastat tagasi pold mu saagid nii head kui viimasel kahel-kolmel aastal. Olen kõik need aastad püüdnud samas piirkonnas. Piiranguid oluliselt juurde tulnud selle ajaga, saagid ikkagi kasvavad.

Lisaks tasub otsida värsket taasasustamise kava/uuringut.

Seda väidan ka mina, et viimase kahe kolme aastaga punase saagikus oluliselt suuremaks läinud.Vähemalt siin - Jumindas.
Ja ju läheb veelgi, kui Valgejõgi ka kenasti tootma hakkab.
Enne oli nagu joppamine, praegu ikka õigel ajal naljalt ilma ei jää.
Ongi see, et endal tuleb selge pea hoida ja neid võrguga mitte mõtetult palju välja rookida.Lanti jah, saadanad praega väga ei himusta kahjuks.Eelmine aasta õnnestus üks ca 3ne konks võrgust lahti lasta nii, et sai kenasti oma teekonda jätkata.

juraka jutt on õige!
katsetaja jutt on nii nagu on--tule eile meile!
25 aastat tagasi oli kala nii palju ,et kui kalurid ei täitnud plaani täis ,püüti spinnaga juurde.See oli Kalvis,mulle üks vana kalur rääkis.
Kevadel käis palju tuttavaid ja sõpru Jumindas kalal aga enamus kalad olid alamõõdulised,saadi isegi ühe õhtu jooksul üle 20 kala.
Mis kasu sellest on et juurdekasvu on????Sügisel lähevad need samad kalad võrku!! ja kõik hkkab otsast peale.

Otse Kalalt--kui sa nii kõva merika püüdja oled ,ehk õpetaksid mind ka ??? Minuarust on kala vähemaks jälle jäänud või ei oska ma püüda,,,tule ja õpeta?

kuidas 3 ja 4 kiloseid püüda  

Kevadel ongi palju väikest kala, ja suurim probleem tegelikult on räimepüük, nende hulgast ei sorteeri väikest forkat ja lõhet keegi välja. Nagu uuringud näitavad siis need väikesed kalad jõuavad üha rohkem oma tee jõkke tagasi, muidugi kui need 20tk just liigselt väntsutatud ei saanud. See et kevadel 20tk saite on ju super näitabki, et kala on, 30 aastaga ma pole kunagi võrguga sellist kogust. Vägevad mehed need Kalvis, kes spinnaga merest tööstuslikku püüki tegid. Kindlasti on neilt palju õppida

No ma täna olen landiga juba 3 korda loopimas käind, ei midagi.
Võrgu paneksin siis kindla peale ööga saaksin, aga ei pane, pole vaja söögiks rohkem.Aga landiga üritan ikka edasi.Kui täishõbe pole, lasen lahti.Ma pole mingi merika hunt, et siin õpetama teisi kukun.

Katsetaja räägib muidugi mis talle kui kalurile kasulik on.
Forelli pole minu kui spinnapüüdja püükidest rohkem tekkinud. On tekkinud alamõõdulist, mida tõesti on tekkinud hulka.  Normaalset 2-3kg kala spinnaga saada on endiselt väga raske.  
Katsetaja räägib merikast ja lõhest, siis meie ehk harrastajad saame rääkida ainult merikast, mida kaldaääres madalas püüame.   Kõigi nende aastate jooksul 20+ pole mina spinnaga kaldalt saanud ühtegi lõhet.  Ja üldse tean nende aastate peale ainult paari-kolme lõhejuhtu.   Põhjus lihtne, punane kala kasvades teatud mõõtu, siis enam ei tule toituma kalda äärde.  Suur merikas ja lõhe toitub sügavas, kus kilu ja räimeparved.  Kogulugu.
Seega kui kalur räägib suurtest saakidest, siis ta räägibki sellest alamõõdulisest mida harrastaja kaldal tagasi laseb ja see alakas aastaga kasvab võrgupüütavaks.  Ehk jääb võrgusilma.
Nii lihtne see ongi, kalur supleb kalas, harrastaja imeb näppu.
 

Jälle sa räägid asjadest millest sa midagi ei tea, arvad ainult. Lõhet ma olen isegi spinnaga saanud merest ja usu, ma teen lõhel ja forellil vahet väga hästi.

Eelmisel aastal võtsid harrastajad ka jõgedest rekordsaagid, tea kuidas need küll jõkke said? Rekordid nii lõhe, kui forka osas tehti. Linnamäe paisu alt võeti lõhet ligi pool tonni seaduslikut ja jumal teab kui palju veel ebaseaduslikult.