Jõeforelli hooaeg 2017

Jõeforell on levima hakanud ka sellistesse jõgedesse, kus kirjanduslikel andmetel teda pole, olen ka ise tabanud X kohast forekaid. Selline punane lant töötab väga hästi ka Soome jõgedel..

Kujutan ette, kui mureliku näoga üks katlakütja seda uudist luges, et forka on levinud juba x jõgedesse.

Lõuna poolsetes jõgedes oli ka kala meeldivalt aktiivne. Nii mõnigi kala sai tagasi lastud ja koju jätkus ka võtta. Ise avastasin samuti, et sellised punased ja oranzid landid toimivad päris hästi. Eriti meeldivalt tutvustasid ennast Bete Lotto landid. Ühe suutsin küll põõsasse visata ja põõsas viskas tagasi (ja ma parasjagu vaatasin kus poolt üle jõe saaks).

 

Habe kenasti aetud. Kiidan üritust.

Näost näha, et forellikütt...
P.S. Kuidas kätte said? Mul sõrmest on ka konks läbi olnud, aga sõrmega tundub lihtsam, keerad konksu tagasi, naksad näpitsatega otsa ära ja siis keerad tagasi välja.

Punase landi kohta niipalju, et praegu on lepamaimudel pulmad ja isased on üsna punasekirjud ja forellile on nad just paraja suurusega söögikalad.

Päeva tegija Pirital. Hulgim alakaid ja 2 mõõdus forelli kõik läksid tagasi. Kontrollisin ka kahte sügavamat auku kus eelmine aasta kala alati sees istus, aga täielik vaikus.

Teisse teemasse panin, et emos tuimestus, konks keerati välja ja lõigati kida maha. Kunna sõber oli parasjagu arst, siis natukene moosisin, et äkki saab näo lõhki lõigata, siis jääks konks terveks. Ta polnud väga nõus aga tõmmates ka ei tulnud.

Peaks muuhulgas tegema natukene kokkuvõtet viimastest kalaretkedest.

Käidud sai natukene siin ja seal, kokku nelja jõe peal (lõikusid päris mitu). Seitsmel päeval kokku.

Esimene käimine oli lauspäikesega, tuult polnud. Haug paar korda ründas ja korra näitas ennast pisikene forell kuid muud midagi erilist polnud. Oma lemmik Are landi jätsin mingisse mudase põhjaga sügavasse kurvi

Järgmine käik oli oma lemmiklõiku. Seal üllatas pisikene (u 12 cm) paalia. Lisaks sain ühe mõõdus jõeforelli ning mõned pisemad alamõõdulised veel. Ilm oli pilves aga kala tuli siis kui korraks päike paistis. Hommikul oli nii külm ka, et ridvaots läks jäässe pidevalt. Päeva peale see mure lahenes.

Järgmised paar käiku olid samale jõele. Kõigepealt käisin jälle oma lemmiklõigul. Ilm oli päiksepaisteline, hommikul miinus, nagu ikka. Tuult polnud. Kala aga võttis. Kõigepealt tuli 34 cm paalia. Siis läks mingi suurem kala otsast, pisikesi pudinaid oli samuti natukene sekka (jõekaid). Korraga leidsin augu kust sain veel 31 ja 34 cm paaliad ning 1 togis aga loobus edasisest huvist landi vastu. Paaliad olid ilmselgelt kalakasvatusest jalga lasknud. Koduteel läksin ja katsetasin teist lõiku veel, sealt tuli jõekat päris kenasti aga mõõdukala mitte. Kui asi huvitav juba oli, siis sain tolle landi näkku ja püük oli tolleks päevaks läbi.

Paar päeva vahet, jälle päike. Kala ei võtnud, 0 jõekat... loopisin ja loopisin ning lõpuks sain oranzidele ja punakatele toonidele kala ka nr.2 bluefoxi hõbadese pöörlevaga. Jälle paalia, seekord 33 cm. Paaliad, va 12 cm, sõin ära. Tollel päeval katsetasin kolme erinevat lõiku ning kohati kattusid lõigud sellega kus 2 päeva tagasi oli võtt aktiivne. Nagu poleks kala kunagi olnud.

 

See oli esimene üllatuskala aga pisikeste kalade väljapääs tundus tõenäosem kui suure kala oma.

Kui neid paaliaid ei arvesta ning ühe mõõdus jõeka olemasolu, siis mingi hetk tundus, et tegelikult on Pühajões mingid lõigud kala osas päris nukralt tühjad. Heal päeval mingid pisikesed ikka tulid ja ka natukene alla mõõdu kalasid kuid üldpilt pole hõisata. Järgmine valitud jõgi oli ka mingites lõikudes päris nukker aga selle eest olid mõned lõigud ka nukral päeval toimivad.

Järgmiseks läksime sõbraga haugi püüdma (olgu mainitud, et 7st korrast olen temaga koos käinud 3 korda ja pole söödavat kala koju viinud, ülejäänud neljal korral on asi parem olnud... ju on mingi needus ja peaks selle eemaldamiseks laskma rästikul teda 5 korda hammustada). Päev oli natukene liiga päike ja lõuna. Ei võtnud meil ega teisel seltskonnal. Jätkasime retke kogritsaid noppides ning kõik see võttis aega... ei pannud sobivaid jalatseid ning need akkasid kandasid hõõruma. Hoolimata sellest sattusime järgmise jõe äärde ning forellirelvad olid kaasas. 40 minutit ning tegevust jagus. Pisikese vorkasid tuli kaldale ka (suurimad u 30ne kanti). Paar tk läks otsast ning seal võis ka mõõdus kala olla. Aga aega oli vähe, kannad katki ning ronisime koju ära. Ilm oli endiselt päiksepaisteline ja juba oli talvest (mai kuu ikka) saanud soojem kevad. Seekord olime pärastlõunal tegevuses. Pilti nagu polegi panna ja 30cm kanti jõekaid on kõik piltidelt näinud. Hammas oli veidikene verel...

Järgmine hommik läksin, olude sunnil, üksi samasse kohta tagasi. Algus oli rahulikum kuid 34 cm jõekas käis kaldal. Kena ja priske... ahjaa, see öö polnudki külma, vara oli juba 10 kraadi väljas. Natukene pilvisem oli samuti. Pisikesi tilkus veel ning sinna 30 cm kanti oli jälle mitu tk. Mingi hetk läksin Bete Lotto lantidelt üle Pontoon21 pisikesele tumedale, sain ka kala.. aga siis läksin hõbedase bluefoxi peale ning see meeldis kaladele väga (särge ujus seal jões mingil hulgal, ju seal oma iva). Sain mõned alakad kaldale kui korraga proovis ühes augus selline ka 30 cm kanti jõekas lanti kätte saada, ei saanud. Tegin uue viske ning siis käis suurem kala kallal, ei saanud kohe lanti piisavalt maitsta, pani kohe järgi ja külge. Kala kiiresti kaldale... L39 ja vikerforell. Kuna marja oli mõni tera sees aga väga voolav, siis sain targemaks, et see kala koeb kevadel. Kuna ka sellel jõel on kalakasvatus ligidal, siis arvatavasti sealt pärit. Mis seos kudemisega on, ei tea... aga selle pikkuse juures oli kala ainult 540 g. Süüa kõlbas siiski. Kui keegi kuuse otsast minu hõbedase landi kätte saab, siis võib omale jätta.

Täna käisime jälle samal jõel. Esimene lõik... 0 (ühte pisikest ikka nägime). Teine lõik oli nagu päris kaunis aga seal saime 1 pisikese ning mõtte, et äkki pole võtupäev. Läksime kontrolliks sinna kus kala oli palju liikunud ja võttusid olnud. Jah, ikkagi võttis aga antud lõigus pisikesed ning üks päris ok harjus (ka u 30 cm ja mul on endiselt see kala tabamata). Ise läksin tegelikult lähedal asuvale teisele jõele ning sain sealt mõned ca 30 cm kalad (suurim 34) ning ühe pisikese ka. Huvitav oli see, et kui 1 lõik oli soodne ülesvoolu minekuks ning üles loopimiseks, siis see jõgi oli puhtalt allavoolu sügavatesse aukudesse viskamiseks. Lepad selle kohal ka ning sinna alla tuli visata ja lasta landil vajuda. Tavaliselt vajumise pealt võttis ära või kohe kerimise alguses. Aga antud jõelt mõõdus jõekat ei olegi saanud... võimalik, et on aga ise pole lihtsalt tabanud. Järgmiseks hooajaks on rohkem lootust

Ja punase kala kokkuvõtteks peaks lisama, et meriforell on sellel hooajal veel saamata.. vast tuleb tuuleka püügi kõrvalt see aasta ka mõni paati.


 

Tere seda teemat on palju arutatud aga küsin uuesti... kas eelistada nööri või tamiili... kas nööripuhul peaks kasutama ka fluro lipsu ? Kui jäme võiks tamiil olla ?

Mina kasutan viimasel ajal nööri ja maks 0,08 8x. Töötab küll 

Nööril ja tamiilil omad plussid ja miinused. Nöör kipub ajaga minema heledaks. Fluro lips on hea mõte. Tamiili puhul üldiselt kasutatakse 0,2, kuid siis tuleb arvestada ka landikaduga. Isiklikult olen saanud oma suurima jõeka mingi mädanik tamiiliga 0,35 sel hetkel kui aja parajaks tegemise pärast läksin 5 min lanti loopima ja võtsin autost suvalise tonka kaika. Moraal...kui kalal nälg majas, erilist vahet pole, milline varustus

Kala saab nii nööri kui mono kui fluoroga. Leechi või microjigiga forelli püüdes on nöör mugavam.

Suured lähevad nööriga otsast ära, nöör ei veni ju.

Kõvadel meestel püsib kõik otsas!

Mina püüan suvel nööriga ja kevad/talvel tamiiliga. 
Mõlemil omad head ja vead aga suvel nöör peamiselt seetõttu, et oleks julgem lanti heintest lahti vintsida - olgu siis kalaga või kalata. Minul 0,1 nöör ja 0,22 tamiil. 
Ja suured kalad ei lähe ära mitte poolil asuva liini liigi tõttu vaid ikka püüdja enda käitumise pärast...
 

Ja et poleks arusaamatu, siis igaks juhuks lisan, et nööriga "vintsimine" on just selle venimatuse tõttu hea

Ma natukene julgen väita, et vahepeal võib kalamees teha mis vigurit tahes, olgu nööriga või tamiiliga, ikka oskab kala ennast lahti sipelda. Venivusest räägitakse jah, eks ta õige on aga sidur aitab samuti kaasa. Ise kasutan 0.12 nööri. See nööri heledus pole ka nagu väga probleem, mõni nöör on algusest peale hele. Kui kuluvat osa vahepeal ära lõigata, siis tuleb tumedamat osa alt peale.

Tänud... proovin ära selle nööri ja fluro püügi...

Spinningul tamiilil, lendõngel lipsuosas samuti tamiili. Olen proovinud, ei meeldi mulle see jäik nöör  

See ongi maitse ja harjumuse asi. Mulle nt ei meeldi tamiil. Tegelikult saab hakkama mõlemaga ja kala ka. Paistab, et olulisem on õigel ajal õigesse kohta hea vise teha ning vastavalt heale kohale lant sobival sügavusel mängima saada Kala välja toomine on ka omaette teema. Kui sellise 1.5 kg punase välja vinnan, äkki siis räägin teist juttu.

Mai saa arunüüd nöör ei veni harjavarrega püüatevää?  Hoitke ritva õieti  mul pole ükski kala seepärast äraläind et nöör ei veni.

Seni olnud tamiili usku, 0,22 mm. Nööri kohta ei oska ühtegi halba sõna öelda- pole proovinud. Aga kindlasti teen ka selle pulli ära, poolil juba valmis. Sidur võiks muidugi mõlema puhul olla õigesti reguleeritud ja käes ka tunnetus paigas

Samas olen näinud kõrvalt tõesti paljusid kes oiavad ritva tamiili, nööri suunas .

Ma vedasin aasta tagasi forka ridvaga test 3-9g  11,7kg haue välja nöör 0,08 9kg  aeg u20min

Erak73 tegi õige tähelepaneku! Suures plaanis peaks ikkagi ritv olema see esmane ja peamine "amort" kala tõmmete ja peaga lõhkumiste vastu, olenemata kala suurusest.
Suuremate kalade puhul, kes suudavad teha pikemaid sööste, peaks aga sidur olema peamine element sööstude suretamisel. 

Selles suhtes on õigus jah, et kui liini rohkem väljas ja sidur üleliia kinni/ritv üleliia jäik, siis tamiil teeb mingi osa nende tööst ise ära oma venivuse tõttu. 

Kinnisem sidur + robustsem ritv + suurem kala vs nöör/tamiil on eelis igal juhul tamiilil... 

iseasi kas ainult sellise kriteeriumi puhul oma valik langetada või võtta arvesse ka teisi nüansse...

Läksin eile püüdma, lootuses forelli tabada. Igaksjuhuks panin 0,2 tamiilile lipsuks flurocarboni, kuna selles lõigus ka haugi. Ja nagu tellitud, tuli 1,5kg haug. Südamerahuga sai teda sõidutatud ja välja võetud. Carbonil mõned täkked sees. Ilma carbonita oleks suht kindlast kalast ja oma väärt landist ilma jäänud.

Ära sa ainult liiga sellele fluoro lipsule lootma jää, roog ja kivid pole, tõepoolest, fluorole eriline probleem, kuid haug võib ka fluoro väga lihtsalt läbi kaksata. Endal on mul kurbasid kogemusi nii ahvena (ja forelli) püügil kasutusel oleva 0,26 lipsu kui ka Emajõe koha püügi 0,4 fluoroga.

Sul oli äki vuffel fluoro.

Eks fluro jämedusest ka sõltub, aga igaksjuhuks tasub haugitäkked pärast välja võtta ikka. Lihtsalt kui forellile minna, on see parim lahendus, sest trossiga forekat ei püüa.
 

Huvitav küll miks???Mis on jäme fluro parem kui  nt kvaliteetne pehme titaantross ja ärge hakake ajama lolli iba mingist mängu segamisest või nägemisest.Aastaid püütud ja mitte mingit vahet ei näe.

Minu selle hooaja suurim forell tuli ka selliselt, et tross oli landi ees. Kui varem olin ka selle suhtes pigem skeptiline siis iga uue püügi järel mõistan üha enam, et sellised pisidetailid ei mõjuta kalade saagikust grammigi.

Hoopis teine küsimus on siis, kui panna imekerge liitsi või väga väikese landi ette tross. Mäng mänguks aga püügimugavus kannatab siis vast. 

Tõepoolest kasutan kah mega peent titaantraati mis lihtsalt keeratud.1viga on ropult kallid 2tk =6,5€

A katsetasin algul neid pressitud otstega millel vidinad küljes ei soovita need lähevad katki .

Ma palju kasutanud erinevaid fluocarboneid erinevate püügiviisidega ja siin ei saa üldistada, et  vuffel fluoro või kvaliteetne fluoro. Fluorocarbonite nime all müüakse väga erinevaid asju, üks müüginimetus on 100% fluorocarbon, mis ei tähenda, et kolm sellist sajaprotsendilist tunduksid samasugused testides või näpuvahel. Järgmine joru müstilisi fluorocarboneid on segud ja kui on segu siis pole fluorocarbon vaid on segu. Järgmine kategooria fluorosi on shock leader. Enda lemmiku leiabki katsetades.
Oma tähelepanekud on, et peale selle, et mõni jäigem ja mõni pehmem tasub ka igat uut kasutama hakates ise sõlmetestid ära teha. Fluoro ja mono omavahelisel jätkamisel tasub tähelepanelik olla ja ise testida, reeglina tahab fluoro monot läbi lõigata. Kokkuvõttes on minu nägemus asjast, et fluorocarboni kõigist omadustest hambakindlus on üks viimastest, mida kiita. Mul haugipüügil 0,6-0,7mm fluoro muudel põhjustel ja selle küljes omasõlmitud titaan oma lemmiklõksuga, mõni tross on 200+ haugi ära näinud ja ma kasutan putukapüügi pärast kerget ehk 8kg/0,3 Nende poetitaanide katsed tuleb omal läbida, mõned enamvähem, mõned täisrämps. See
http://www.adh-fishing.com/fly-lines/leader-materials/knot2kinky-nickel-titan-tippet
kraam on mul, ostukohti loomulikult muid palju, nett õpetusi sõlmimise kohta täis, oma katsetused muidugi kõige õigemad. Ma teen sõlme, ühtlustan niidimähisega koos kiirliimiga ja panen termo peale.

Kiidan samuti Knot2Kinky't. Ise ka 8,2 kg kasutan (aga ka 11,4 kg varianti proovinud). Sõlme asemel kasutan aga hülsse:
http://ceemic.pri.ee/kalastus/trossid_01.03.17.JPG
http://ceemic.pri.ee/kalastus/knot2kinky.JPG
http://ceemic.pri.ee/kalastus/forell_01.04.17.JPG
Enamik selle aasta forkapüüke trossiga teinud.
 

PS. Seda trossimaterjali saab eBayst tunduvalt soodsamalt, kui Sepaonu lingilt tellides...

ceemic, kas hülsid on binokli kujulised või toru variant

Torud. 0,30 mm trossi jaoks on 0,60 mm hülss.

ceemik
paar sõna hülssidest. millega Sa neid pressid? mul endatehtud trossidega kurvad kogemised. hülsid annavad järele. kasutan küll spets hülsipressi, aga .. ei tea jah, ei saa endatehtust suurt asja. lõksu on minu jaks täiesti uudne. ple nagu varem sellist näinudki. kust sellist muretseda võiks?
sangiovese. 
binokli kujulised? s.t ühelt poolt väiksema läbimõõduga kui teiselt poolt?

Ma ei ole spets tangidega peenutseda viitsinud: vanakooli näpitsa sisemise poolega pressin, kus on siledad pinnad ja suurem jõuõlg: http://ceemic.pri.ee/kalastus/n2pitsad.JPG
8 kg varianti olen proovinud kaaluga korduvalt venitada. Üle 8 kg saab tõmbetugevust kätte ning siis tuleb tõepoolest enne hülsist lahti. Trossist pole veel jagu saanud, aga ka see 8 kg hülsist välja tõmbamiseks tundub minu püügiharjumuste jaoks piisav olevat.
Muideks, see tross venib, nagu vedru!

"Binokli" all mõeldi kahe paralleeltoruga hülssi: https://www.aliexpress.com/item/1pack-Silver-Fishing-Double-Oval-Brass-Tube-Double-Copper-Crimping-Sleeves-Connector-Set-Box-Fishing-Tackle/32717506279.html?spm=2114.40010308.4.2.4EGRvr

Lõksud on Daiwa Tournament 8-Snap 6,0 kg variandid. Väga head pisikesed ent tugevad ja lollikindlad lõksud.

Hülsi paremini pidamajäämises on suur roll tõenäoliselt kasutatava trossi ning hülsi diameetritel. Ehk siis peaks kasutama minimaalse diameetriga hülssi, kust on veel võimalik tross kahekordselt läbi ajada. Ning hülsi pikkus ja seinapaksus samuti. Minu kasutatavad 0,6 mm hülsid on 10 mm pikad ja 1,0 mm välisdiameetriga (0,2 mm seinapaksus).

Binokli kujulised on sellised, et  juba eelnevalt üks valts juba tehtud keskel. Torkad ühest avast trossi sisse ja siis tagasi ning vajutad kokku näpparitega. Toru puhul mõlemad liinid koos. 

ceemik tänud. binokkel arusaadav. spets tangid on soetatud mul seepärast, et amet nõuab. pean vist ka tavanäppe proovima.
hülsist lahtitulemine oli tegelt undadel. ju siis rapiti neid rooskikus räigelt.
aga lõksud? kust?

Näiteks http://www.motonet.fi/fi/tuote/564546/Daiwa-Tournament-8-Snap-viehelukko-Tough aga ka eBay, vobler.ee, Trapper jne...
"Fine" - 1,5 kg
"Tough" - 6,0 kg
 

sain vastused kätte. jäin oma küsimistega hiljaks/arvuti ei viitsi õigeaegset koostööd teha/. tänan.