Jõeforelli hooaeg 2017

Noorhärra volvo maasturiga, kas viljandi lähedalt said ka midagi?

Tütarlaps kollase opeliga, kas paide lähedalt said ka midagi?

Käisin eile üle pikaaja üht Pealinna nire piitsutamas, esimesel mõõdukalal tõmbasin vobleri just  ninaeest ära kui rabama hakkas. Vahetasin lante ja vehkisin seal veel, aga ei midagi. Sada meetrit edasi ja uus potentsiaalne koht. Vise ülesvoolu üle sügava augu ja käis lõi kaks korda lanti pinnalt, aga taha ei saanud. Paar viset veel sama vobleriga ja ei midagi. Vahetasin Are vastu välja, et kammin väheke sügavamalt, et ehk lööb külge ennast. Esimene vise ja käis korra krahmamas sügaval. Nägin ainult ilusat kuldpruunikad külge läbi polaroidi ja oligi kõik. Kätte tuli 3 alakat ja kõik. Jäi mulje, et kala polnud eile toitumise peale väljas. Pigem käisid ja tahtsid voblerit minema peletada. Lähipäevil lähen külastan uuesti ja panustan pigem varahommiku kasuks.
Järsku oskab keegi miskit tamiili soovitada? Kuna ise olen alati nööri kasutanud siis ei oska väga nimodi valida kah.
Parimat.

Aga mis nööril viga, et tamiili peale üle tahad minna?

Viga pole midagi, uuel rullil lihtsalt lisa pool olemas ja mõtsin sellele jõhvi panna.

Ise kasutan Shimano technium 0,225mm ja 4kg. Isiklikult meeldib, muidugi kui käsi pole väga täpne siis võib päris mitu lanti alguses ära minna. 

Kogu elu olen püüdnud jõekat tavalise tamiiliga, aga see kord, huvi pärast, panin uut nööri ja läksin jõele vaatama, kas kardab kala nööri või mitte. Suurt ei saanud midaga aga ikka oli tore päev!

Kogu aeg püüdnud jõekat tamiiliga. Minu arust saab tamiiliga teha pikemaid ja täpsemaid viskeid väiksema vehkimisega kui nööriga. Võibolla harjumuse asi, püüan ju ka miinuskraadidega. Muidugi praegusel ajal on nii tamiilide kui nööride valik suht kirju, orienteeruda selles valikus kerge pole. Ei jaksa ka kõiki variante osta ja proovida. Mõni näib letis üsna ilus ja usaldusväärne, reaalsuses paras jama. On ka tamiile, mis üsnagi lühikese (aasta ) aja jooksul muutuvad pudedaks. Kindlasti tuleb jälgida seda, et spinna rull kus iganes seistes ei oleks pikalt päikese käes ja tamiil ei oleks ka pinges ridva küljes, kõik mõjub. Edukat katsetamist !

Kui sul tulevad tamiiliga pikemad visked kui nööriga siis on ebanormaalselt jäme nöör või mingi muu jama.

Sama tugevusega nööriga teeb alati oluliselt pikemad visked kui mistahes tamiiliga.Julgen öelda,et jõeka püügiks sobiliku nööri viskepikkuste vastu ei saa ükski sobiv tamiil.

Mis teil on jõekaniredel vaja 100 m viskeid teha või?

Jõekas on ju tark, arg, ettevaatlik kala

Kui pole leechi või muu jigiga püüdja, on maitse asi, mida peale kerid. Eks ka jigimisel on maitse asi, lihtsalt need, kes monoga jigivad, on kehva maitsega.

Haug on kuidagi usinalt läinud. Sellistes kohtades kus pole see hooaeg väga haugi kohanud on õnn isegi 8t kohata.

kroom - äkki avad veidi oma seisukoha tagamaid? Miks on jõekapüügil jigi ja leechiga tamiil halb valik?

Vahet pole, kas jõekas, ahven või haug, jigitamisel on nöör parem. Vobler/plekk/pöörlev - seal on enamvähem pidev kontakt landiga, jigitamisel lased landi langema, liin on lõtv ja ka nööriga pole alati võttu näha, monost rääkimata. On siiski ka neid, kes 2g kanti leeche monotavad, olen isegi fluoro liiniga 2-3 g vahele landiga ahvenat microjigitanud, aga see on juba gurmee - halb maitse muutub ka ju ühel hetkel huvitavaks ehk gurmaanide värgiks. Praegu olen jigitamisel ikka nööri kasutamas.

No ma ei tea, meie selgetel jõgedel ja reaalsete viskepikuste juures ei näe ma küll jõekapüügil olulist vahet nööril ja tamiilil võtu tajumise osas. Suuremad jõed, pikad visked ja rasked landid on hoopis teine ooper.

Jõekat püüdes on tihtilgu võttu näha just visuaalselt kala keeramas nähes ja tegelikult tulevad toksakad ka tamiilist ilusti läbi. Vähemalt jõekapüügil on vahe minu meelest pigem teistes asjades: jäikus kala väsitamisel, tugevus, lennukaugus jne. Kummalgi on oma eelised ja ma üht teisest põhimõtteliselt paremaks küll ei julgeks pidada. 

Sinu jutu kontekstis ei saa hästi aru, milles see gurmee siis tamiiliga püüdes seisneb.

Kaua kala lõa otsas vastu peab? Kas on üldse humaanne surmamata kala lõa otsa panna ja siis kaasa vedada või kuhugi kinnitada? Üritaks kala võimalikult kaua elus hoida, sest pikema püügipäeva jooksul ei taha esimest kala ära võtta, tihti aga hiljem enam ei tule

Humaansuse koha pealt vist väga küsimust ei ole.

Kui tõesti kuum ja pikk päev ning eesmärk on, et kala säiliks, siis surmad kohe, võtad sisikonna välja, natuke soola peale, paberisse (või nt sobiva kaldalt teitud roheluse sisse) ja külmaelemendiga termokotti. Nii termokotid kui külmaelemendid on piisavalt väiksed, et mahuvad ilusti ka vesti.

Samas isiklikult enamasti pole kas meeles või viitsimist külmaelementi kaasa tarida ja ei ole veel ükski kala pahaks läinud...

Ma eile tegin nt nii, et päeval ei hakanud vikerit kaldale vedama. Jätsin ta vette ujuma ja kui hämaras tagasi tulin, siis püüdsin ta uuesti kinni. Tundub hea lahendus ja soovitan kõikidel ikka päevased kalad tagasi lasta ja enne ära minekut samast kohast uuesti kinni püüda.

Monofiil ja gurmee on selline poolenisti irooniaga öeldud. Mõned on aegajalt ikka rõhutanud peenikest monofiili või fluoro forelli püüdmisel, sest see nõuab suuremat osavust, kannatust ja kogemust. "Gurmee" selle pärast, et mis see gurmee tegelikult on - eriliste elamuste otsimine maitsetest. Nöör vs mono vs fluoro on maitse asi: juba 0,1 nöör on kindla peale minek (tugevus, tundlikkus) ehk seljanka või friikartul kapsa-porgandi salati ja pihviga ehk mitte gurmee. Peenike mono ja fluoro (ei saa ju kerget kummikat/leechi köiega solgutada) on edasijõudnutele, kes saavad ka nii kala kätte, selle asemel, et oma vigade pärast iga kilose kalaga liin puruks tõmmata ja/või lante pidevalt okstesse visates neist ilma jääda ehk teravamad elamused ehk gurmee.

Njah, eks seisukohti on erinevaid. Mina isiklikult ei tunne ühtki jõekapüüdjat, kes kasutaks tamiili selleks, et elu põnevamaks teha. Pigem just vastupidi. Raske küll siin ühest tõestust tuua, aga üheks argumendiks venivama tamiili puhul on just see, et see kompenseerib suure kala järske liigutusi (nt pea veest väljas raiudes) ja selle sama venivuse tõttu ei venita nii tugevalt välja konksuauku kala suus. Eks siia otsa võib ilmselt lehekülgi vaielda selle üle, kas ja kuivõrd suudab sama ridvapits+sidur....

Lisaks veel kalale nähtavuse/tunnetatavuse küsimus jne...

Ühesõnaga, maitse ja mingil määral paratamatult ka usu asi, aga tamiili kuidagi kehvemaks pidada ma ei söandaks.

Kirjutaks selle varustusejutu vahepeale hoopis mõne teise mõtte, äkki päris algajad kütid loevad siit midagi kõrvataha panemiseks. Kõik see järgnev jutt tänase kogemuse põhjal.

1. Kui radaripildilt on näha, et siuhke heleroheline-kollakas massiiv tuleb ikka sealt lõunast, siis pole dressipluusiga mõtet minna, et mis see piisk vihma mehele ikka teeb. Kuna kahlad olid kaasas, siis vihmaga jäid trussad kuivaks, muud osad kehast mitte. Jope ununues koju.
2. Meetrisest pervest jõkke minnes peaks seda tegema perse ees, mitte pea, ja kindlasti ei tohiks toetada esimesena kätt visuaalselt tugevale kopranäritud puunotile. Noh, võib, aga minnes eelmise punkti juurde tagasi, saab trussikud ka märjaks. Pea ees jõkke, see on garanteeritud. Vesi ninast sisse ja .. noh, lapsed loevad, kõrvast välja.
3. Kasulik on soetada veekindel telefon, või siis piirkonna aerofoto detailselt pähe õppida. Täiesti võõrasse kohta minnes ei piisa püüki lõpetades enesekindlusest, et see siht peaks vist viima selle teeni jamatõesti ei viitsi jõeäärt mõõda tagasi autoni ukerdada. See kuradi siht läheb mitu korda kaheks, keerab vasakule, 139 kraadi tagasi ja saab  otsa. Ja siis mõtled. Et kuskurat see lähim talu siin võib olla, aga ei mäleta ja pole kuskilt vaadata ka. Tatsad tund aega loogilisi suundasid pidi ja siis lõpuks kuulad ikka oma sisetunnet, et see faking nire peaks selles suunas olema. Ongi. Ainult, et teepikkus on kolmekordistunud ja te ise teate, mis maastikel forkanired voolavad

Ma ka ainult tamiili kasutan jõekapüügil, pohh kas liitse taon või muid lante.  Viskepikkuse üle ei nurise ja tundlikus jõekanirede heitepikustel on täiesti küll.

Viskepikkus jõeka niredel sõltub kui raske asjaga püüad-Kui loobid 6 grammiseid landipomme,siis võib mis iganes tamiil olla,aga kui kordades kergemaid,siis ei saa normaalse tamiiliga sageli ikka õiget viskepikkust kätte.Nööriga see jupp maad pikem pluss ikkagi see tundlikkus. 
Loopisin täna alguses 0,08  daiwa dournamentbraidevoga ja siis panin Morethani ja visked hakkasid kohe lepikusse minema,tükk aega läks enne kui viskepikkuse paika sain..Vihmaga vettib tavanöör ära kuidagi ja viskepikkus kannatab.Morethan aga lendab nagu siidi,ei kulu karvaseks ja ei vea sasisid välja olgugi,et nllr tugevalt keerdus.Kui värvi saaks kah veits märkamatumaks siis ideaalne.

ei saa su murest aru, mul 2g ka lendavad piisavalt hästi. Viskepikkus ikka mehes kinni eelkõige.

ja tamiil paneb liitsi paremini hõljuma kui nöör.  Aga see jutt läheb nagunii juba keeruliseks

Mismoodi ta mehes onVibutada oskavad kõik ritva,aga kui läbi rõngaste joostes energia kaob,siis jääbki tamiili puhul vise lühemaks.Mina olen muruplatsil testinud.Kui ei usu proovi kah.Ja miks peaksin pikkadel sirgetel hulle rabakuid tegema kui nööriga lendab pingutuseta.Ei näe mõtet.
Mina eisuru kellegile nööri peale,mulle lihtsalt sobib ja kogu lugu.

Ja kindlasti tahad mulle nüüd liitsipüügi saladusi õpetada

Näete, oligi mu jutt keeruline.
Seletan, nööriga liits hõljuma ideaalselt saada, siis hea kasutada tõesti 2-3g päid.  
Aga tamiiliga hõljub liits paremini, ehk võimalus kasutada raskemaid päid ja tulemus on sama nagu nööriga ja poolekergemate peadega. Niiet viskepikkuses ma küll mingit vahet ei näe nööriga. Vahe aga vees nööri nähtavuses ja tamiili nähtamatuses, venivuses kui ilus kala otsas, samuti tamiil andestab paremini viskevigu jne. Agamuidugi eks igaüks püüdku sellega millega tahab ja ainuõigeks peab, aga imelik on, et teiste eelistustest aru ei saada või ei taheta aru saada.

Küsimus on kui jämedast tamiilist me räägime.Ja need kaalud ,mida siin mainid on minu jaoks pommid.Seepäras vajan ka nööri toetust viskepikkusele.Kala rapsimised peab summutama ridva pehmus ja sidur.Selge,et tamiil annab lisa,aga samavõrra vähendab tunlikkust ja seda vajan rohkem. 

jõekale 0,20 tamiili.

Aga selge sinuga, edu vetel!

Räägime "asjast" kah, SRS tegi otsa lahti ja viis ebasobiva riietusega ning koperdades kalal käimise uuele tasemele. Vihm oli eile kohati ikka väga tugev ja kui jopeta olla... vähemalt oli soe.
Aga käisin minagi kalal, viimaste aegade trofeepiltide mõjul panin peale tööd ajama. Ostsin ka lisaloa, lootes et jätkub mullegi kolle, aga päris nii hästi ei läinud, samas ilma ka ei jäänud, sain isegi kilose forelli kätte nii et viriseda ei tohi.
SRSi koperdamise ja peaka vastu lisan teist moodi kobatsemise, nimelt pudistasin õhtu esimese, nii 700 - 800 grammi forelli peale kukla koputust käte vahelt ära ja nii õnnetult, et vette, kus ta suutis veel paar ujumisliigutust tega ja nii ta kadus. Kahju muidugi, et nii läks, aga looduses ei lähe miskit kaotsi ja keegi saab tasuta forelli...

Ega ainult forellikütt kobista. Aastaid 25 tagasi läks mul sõber Väinjärve koolist koju,Preedi poole ja ühe silla juures toimetas saarmas, kes oli just forelli tabanud. Nähes inimest lasi see jalga ja jättis kala maha. Kala küpsetati lõkkel ära ja sellest sai mitu külapoissi söönuks.

L39, läks vette tagasi. Üks selline käis käest veel läbi, silmajärgi  minimaalselt 1.5ne käis korra taga kah. Oli ainult siduri kärin, peaga pinda ja läinud ta oligi. Kala oli eile aktiivne, eriti vihmaga. 

sai ka käsi valgeks tehtud mõõdu kalaga ja tagasi lastud sest võtan ära üle ühe ja see oli esimene sellel hooajal!väiksemaid käis torkimas ja kaldal veel mõni,aga 1 oli selline mis järgmine aasta kenasti mõõdus!ilusad ja heas toitumuses kalad!võtsid siis valget ja kana p värvi mepsi nr3.hõbedast ei tahetud seekord.palju lendas erinevaid liblikaid ja selle pärast otsustasin värve rohkem proovida.kärestikud kadunud ja loikudes 5cm maimud sees mine või päästma enne kui linnud jaole saavad!

Külmem vesi, siis paned kala tokiga vette, peale vere välja laskmist ja kui tagasi tulles samast kohast mööda minnes võtad kala jahedamast veest vlja ja pakid kaasa.

Nii võib olla tagasi tulles juba saarmas või tuhkur selle kala pihta pannud. Ma olen ka võõle pannud, aga aind talvel. Kuigi nii on nats ebamugav toimetada. Parim on siiski seljakott koos kilekotiga kaasa võtta, lisaks sool, mis pikal ja soojemal päeval päästab. Lisaks veel, et lisaks sisikonna eemaldamisele on oluline ka lõpuste eemaldamine.

Ma kunagi peitsin ka ühe suurema forka ühe rändrahnu serva alla, et tagasitulles võtan kaasa, mis ma tast kannan kaasas hulga kilomeetreid, niikuinii tuleb tulla sama rada pidi tagasi. Aga mida polnud oli forka ! Mõni metsaelukas sai kobeda ampsu.

Sellised tugevamad maiapidamispaberid või meditsiinis kasutatavad paberid on head kala pakkimiseks. Värv püsib ka ilus. Nagu mainiti, sisu ja lõpus ära. Leitsakuga on hea hoopis kusagil õlut libistada

Kilekotti ei paki mina kala ammu enam. Tavaliselt kaasas paberist poekott, mille lahti võtan ja kala sinna sisse keeran. Kilekotist tuleb välja ligane kõveraks kangestunud ja väljanägemiselt mitte kõige värskem kala. Paberi seest aga vastupidi, ilus puhas ja valmis fileerimiseks.

Kõik kalad lähevad kaldal soolikatest puhtaks ja kilekotti. Lõpuseid pole kunagi eemaldanud. Siiani pole toidumürgitust saanud ega ka maitseomadustelt täheldanud, et lõpustega kalaga kilekotis midagi juhtuks. Muidugi +25 ja päikesega eelistan rannas õllet libistada!

Kas Taevaskotta oleka mõtet proovima minna?

Korra sel hooajal olen sinnagi jõudnud. Siis täpikut katsuda ei saanud, küll aga sain paar landi näpistust, mis paistsid nagu forka moodi olevat, kuid võis ka harjus olla. Lisaks paar haugikesikut, selliseid ca kilo kanti või kopikas alla. Harjus siis veel kudes minu meelest, vähemasti oli koelmutel üht-teist tegevust näha. 

urmo. paari tunni jooksul mõne väiksema voobleriga püüdes ligi kilose turba ikka võid kätte saada. forelli suhtes pole nii kindel. vähemalt ise pole sel aastal taevaskoja kandist saanud. püük on toimunud allpool viimast paed.
xrax. paar aastat tagasi oli harjust ahjal, tevaskojas nagu putru. praeguseks on olukord /või ka oskused/ muutunud. ei ole teist enam nii palju saanud. ei ole teist üldsegi saanud.

Taevased ja sealne kant on tõesti kahtlaselt tühi. Ahja jões siiski harjust leidub. Aga eks seal leidub käsiõngeha memmedest kuna natukene põhjalikema oskustega tonkatajateni. Ju on saarmas, haug, lubatud viisil püüdjaid jne. Mõnes kohas siiski natukene kala on aga suuremad on ettevaatlikud.

Ma ka nüüd nööriga püüan, enne tamiili peal olin. Esimene hooaeg, mis puhtalt nööriga. Viskepikkus ja kaugelt tundlikkus on kordades parem, kuna püüan enamasti rohukanalitega pikkadest ja lagedateat kohtadest kahlates, siis meeldib just teha pikki viskeid-kammib suure ala korraga läbi ja samas kaugelt ei hirmuta kala. Pole kunagi UL varustusega viskekaugust mõõtnud, aga mõne kala olen ikka päris kaugelt otsa saanud ja on äge olnud-mingi 30-35m kindlasti. Enne trampisin rohkem võsaseid kraave ja siis eelistaks iga kell tamiili, visketäpsus parem, aeglaselt lendab ja aega mõelda ja pidurdada, hea nööriga lendab nagu välk

tamiili aeglasem landilend ongi suur pluss, saad viset hästi kontrollida ja pimedama ilmaga ja õhtuhämaruses ka minuarust see aeglasem lend kõva pluss.

Jepp, aga siiski lähedalt püüdes. Ma mitu aastat tamiiliga püüdsin (kaldalt) ja kui esimest korda nööriga läksin, siis oli rohkem puude otsas ronimine, kui kalapüük, ei suutnud lihtsalt reageerida nii kiiresti