Mehed üks asi tuli meelde.
Jõekapüüdjad osad oma ritvu jube kergeks ajavad, ehk otsivad ritvu endale kaalu järgi. See minuarust pole peamine, kuna kerge ritv tavaliselt = ka õrn ritv. Aga ma ei tea teist püügistiili kus oht ritva lõhkuda või vigastada nii suur kui jõekapüük. Endal ka varem mitmed ridvad kuskil jõe ääres või padrikust läbi ronides viga saanud ja vajanud lappimist.
Pigem soovitan leida hea tugev ja jäik ritv millel õige test. Ülikerget ridva kaalu ärge taga ajage, kuna 1,85-2,10 pikkuse juures tänapäeval head ridvad kõik piisavalt kerged.
Jõeka vutlaris mul 2 ritva (alumist ehk käepideme poolset otsa) millele olen teinud ise üles õiged koonused ja sinna otsa omakorda tegin kuus (6) ülemist jätku mis erineva pikkusega ja testiga. Viimati murdsingi ühe ülemise jätku tipurõngast 10cm alltpoolt ära ja kuna sel hetkel oli mul 3 peenemat otsa, siis kodus sattusin hoogu ja tegin 3 peenemat jätku veel juurde
Alumised 2 jätku jäigemapoolsed, aga suti painduvad läbi, ja sinna otsa siis 6 erinevat otsa annavad mulle hea lahenduse erinevatel jõgedel- sügavam, madalam, suurem.
Pm. peaks surmani jõekaritvade mure murtud olema ju