Harrastuslik vs kutseline püük

EI! Merika teema vajab kõvasti sogamist! Siia on kohe kahju kirjutada, nii ilus ja puhas leht veel.

Ma võin kokkuvõtte teha asjast

1. Jurakas arvab, et ta ei aja päriselu ja seadust sassi aga ajab. Harrastuslik võrgupüük pole sama mis kutseline püük. Natukene läks Jurakal veel lappama, oleks võinud mõnes väites natukene õlle asemel õhku sisse hingata ja oleks palju parem kirjutis saanud. Loogika on asjal sees kuid nii mõnigi juba mainis, et läks veidikene viltu mõttearendus.

2. Igasugune võrgupüük on paha sest nendega tapetakse kõik punased kalad ära ja kudema ei jõua miskit

3. EKS teemat vaadates selgus siiski, et kudema jõuab kala nii palju, et kõikidele platsil kohta ei jagu ja vaja oleks mõned tammid õhku lasta

4. Kõik on ahned, eriti kutselised, harrastajad ja Jurakas

5. Soomlased on ka ahned sest nad püüavad kõik meie lõhelised välja. Meie harrastajad ja kutselised võrgumehed neid välja ahnitseda ei tohiks aga Sommidele püügiks võiks jätta küll (või?)

6. Kõik on nonamest lambikonnad, mina ka

Ongi kokkuvõte tehtud. Jätkakem nüüd üldise aruteluga. Mere äärne vaikselt kogub tuure, keegi ikka käib ja ei saa midagi. Samas, Emajõel oli ka nädalavahetusel nii palu tonkamehi, et isegi paadiga oli raske kohta leida kus lanti visata... siin u 2 postitust vastavates teemades. Ega kala saajad ei kirjuta, et nad said.



 

Gefeen,miks kohe soomlased..mana siis juba 6 varbalisi,lätlaseid,nemad ju lähemal...
Soome kutseliste seas on yha rohkem eestlasi,ylla-ylla.Sest soomlaste nooremal pölvkonnal on pohhui sellest kutselisest pyygist.
​Oled sa midagi kuulnud löhelaste pöördumisest löhnajärgse synnijöele kudema pöördumisest..
​See kala ,kes koeb Tornio jöes on hoopis midagi muud,kes pöördub kudema näiteks Kaberla ojja Kaberneemes(mitu vörku Valgerannast leida vöid?0 on vale vastus.)
​Soome harrastus-kalastajad pyydsid lubadega eelmisel aastal ainuyksi Tornio jöest välja 20 000 (kakskymmend tuhat) löhet,see toidab veel laplasi,kelle bisnäss on majutus,toitlustus jne...ja maksud riigile..
​Mida teeb Eesti? Lamba -Antsud!
Pikalt vöiks jahuda,mis on mujal teisiti ja miks ei vöeta häid asju yle,eeskujuks!
​Jöudu!
 

Krt Tozzi kommentaar ajas siiralt naerma

Ja muuseas,soome asjaomased instantsid on hakanud vöitlema Kormoranide arvukusega...
On hakatud aru saama,et suure söögilaua taga peab keegi koomale tömbama-muidu teeb seda inimene!

Hea,tozz! Aga nii ongi!

Gefeen võttis teema kenasti kokku, mulle meeldib 

Ma oma arvamust ei avaldanudki. Kuna ikka kakuti teemat merika rubriigis, siis tegin siia kokkuvõtte sellest mis mulle merika teemas silma jäi. Hea siin edasi arutada. Lätlaste materdamist seal ei täheldanud aga kui keegi tahab, andku minna, ma loen õhtul õlle kõrvale neid arvamusi ka.

Ja kus Tozzi kommentaar on? Ma seda ei näinudki.

Tahaks ka lõheturismiga tegeleda ja on nagu tegeletud ka, nagu lisasissetulek kalurile või nii ja saaks näidata isegi seda kuidas spinnaga merest lõhet saab, aga aint hea raha eest. Ma seal merika teemas läksin ka lappama, eriti, mis sommidesse puutus, pidasin seal igalpool, kus somme mainisin ja suhtarve välja tõin, silmas vaid Soome lahe somme, kes samas lombis meitega püüavad, mitte terve riigi panust. Teadmiseks või nii - ei taha sealset teemat solkida enam, õiendan selle võimaliku valesti tõlgenduse/esitluse siin.

Mehed paneme kamba peale rahad kokku, nii et hea raha kokku tuleb ja saadame Juraka Katsetaja juurde lõhepüügi koolitusele?

Siin üks merika giid pidi küsima 15 euri tunnis, palju kalurite tund maksab?

Lõhe on ikka hoopis teist masti kala ja mis jurakasse puutub, siis olen juba ütelnud, et ta otsiks ise lahendusi, ühes ta enda postituses on ka vastus täitsa olemas, miks ta ei saa ja nii arvab, et ei saagi ja miks paljud arvavad, et see üldse lollus on. Enam paremat vihjet ei tule. Aga jah, kalaturism ja hülgevaatlused, seal hulgas majutus jms. on ilmselt üks kaluri täiendavaid võimalikke väljundeid ja paljud selles suunas on liikunud ja ka liiguvad tuleviks.

Kusjuures, keegi isegi pakub juba sellist õppepüüki

http://www.rannakalur.eu/

Mitmed tegelevad, aga reklaamivad end vaid kohalikul tasandil (külade infotahvlid kohalikud poed ja restoranid) ja tihti on klientideks omaenda kliendid, kes kala ostavad: et saavad ise tulla oma ostetavat kala merele nõudma. 

See vidoes olev paat juba pikemat aega müügis. http://www.auto24.ee/used/2536100

Ja kuidagi nutune paistab kui kutseline püüab "hiinakatega", OK, ehk kliendile müütab siis 15€ tk. hiinakaid 

Imelik teema on see. Pidevalt sööb kommentaare ära.

Olen katsetajaga paljude asjadega nõus.Igal sajanil on oma nägu ja viimasel ajal igal kümnendil.Kutselistel kaluritel läheb aina raskemaks enast aastaringselt ainult mass kalapüügist elatuda Vanasti oli 3-4 kuud pingelist tööd ja elamisraha oli ohtralt koos. Peale Pärnu lahe ja Peipsi on see ammu möödanik.Siit tekkivadki huvide konfilktid.Kui valus ka see ei ole aga kalavarusid säilitada aitab ainult limiidi rakendamine.mõlemale poolele.

Lühike jutuke Saksa ja Taani kalurite mailt Läänemere tursa osas. Saab teha üsna selgeid järeldusi. Sealt, kust algab kutseline püük, lõpeb ka südametunnistus. Meri on justkui lõputu anum neile, ülepüük pole nende probleem ja loomulikult leitakse igasugu põhjendusi, miks töönduslikult püütavate kalade varud kahanevad.
https://www.clientearth.org/give-baltic-cod-space-breed/
 

Huvitav, kui palju need väikekalurid madalamalt, kui 20m seda kudevat turska said?

Kui teemasse süübida, siis esiti pidi kõik nii jääma nagu on old. Piiranguid ei pidanud üldse tulema kalurite soovituste kohaselt, sest mere kalatühjuses pole nemad ju need...

Katsetaja,trollisime Pärnu lahel juba seitsmekümnedate algul.Kala alla kilo ei võtnudki paati.Suuremad olid 2,5-3 kilo.Sellist väikest puru nagu nüüd ei olnudki.Kus nüüd need suuremad on ja ainuke vastus ülepüük.Suuremad lihtsalt välja kurnatud või on toidulaud kehvmaks jäänud,et ei jõua kasvada.See lõhejutt ei pea paika ka täielikult.Sindi paisul oli suur ava sees ja see pandi kinni alles 71 aastal kui õieti mäletan.Polnud seda lõhet kuskil ülemjooksul näha. See jögi on kümmneid kordi haruunpüssiga kuni Vändrani läbi ujutud.Kõvad tegiad olid ka Kivi Kaido,Kontus Mart ja Matvere Toomas.Suhtlesime pea iga päev aga lõhet polnud keegi märganud.Oli angerjat ja kõike muid kalu ainult, Türi kandis oli kohaikku jõeforelli.

No mina tean küll meest, kes Jändja paisust allapoole on allveepüssiga 75 - 85 aastatel merikaid lasknud. Ise olen spinninguga sealt samas ajavahemikus kaks merikat saanud.

Kahtlemat neid läheb ka sellest Sindi kalatrpeist ka ülels.Isegi vimb läheb kevadel ülesse.Mul vana sõber käib siiani Taali mõisa kärestikel kevadel vimba püüdmas.Kui see trepi voolu hulk oleks olnud reguleeritav oleks kõik siirdekalad ülesse saanud.Tunnen seda Sindi paisu endist omanikku väga hästi ja see paisu maha võtmise tulem on küsitav. Temale oli see ilmselt soodne bisnis ja riik läks poplismile  kaasa.Ta lasi isegi Kanadas teha uuringud ja minu mäletamist mööda  sellise aeglase turbiini puhul oleks laskuvate smoldide hukkumine olnud  mõni protsent.Teadjad härrased,pakkuge välja mitu % jääb looduslikut kudeval kalal järglasi ellu ja palju tuleb neid kudema tagasi?

Kihvt lugu
Miks eesti kohad nii väikesed? Neil päevil sai põllutööministeeriumi kalaasjanduse osakond Berliini kalafirma G. Gerike'lt kirja, milles küstakse, miks Eesti viimasel ajal saadab Berliini nii väikesi kohasid. Teatavasti ekspordib kohakala peamiselt Pärnu, kes varustab selle kalaga ka siseturgu. Nagu meile asjatundjate poolt teatatakse, on Pärnu lahes suurete kohade püük tõesti tagasi läinud. Üldse väheneb suuremate kohakalade saak iga aastaga. ... Kalurite eneste ringkondadest on hakatud nõudma, et kalade püüki piirataks. Ka kalandusosakonnas jagatakse neid seisukohti. Praegu on käsil uute määruste redigeerimine. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

31.07.1932

Tänu viimaste aastate reeglitele ei ole enam harrastajat küll võimalik süüdistada selles, et koha lahes pole ja/või et on väikene. See aasta harrastajate saak oli phm olematu.
Niiet äkki uusi määrusi redigeerides oleks tark samm piirata kuidagi kutseliste püüki?
 

Kui võrgumees müüb kasvõi osaliselt saaki, siis on ta ka kasvõi osaliselt kutseline. Kui aga saak kulub enda pere või lähedaste toitmiseks ning ta ei saa püügist rahalist kasu, siis on tegemist harrastajaga  

Eelnevate aastate regulatsioonid avaldavad mõju ju alles paari aasta pärast, viimaste aastate reeglitega redigeeriti ju ka kutseliste püüki.
Paaril viimasel aastal "sündinud" ja lähiaastatel "sündivad" kalad jõuavad mõõduikka ju alles 4-10 aasta pärast.
-Aasta, või kaks on liiga lühike aeg, et kaugeleulatuvaid järeldusi eelnevate piirangute tõhususe osas.
 

kutseline peabki kala müüma, et oma pere ära toita. kahe kalaga koju minnes arveid ei maksa. Sama hästi võiks öelda, et kes püüab landiga päevas 15 kg ahvenat. on ka osaliselt kutseline. Kes püüab päevas 10 havi ja viib koju on samamoodi osaliselt kutseline. 

klaviatuur: Kuidas on see, kes püüab 10  havi ja viib selle koju kutseline ? Eeldusel, et ta ei müü seda kala. 

minu kommentaar oli tegelikut sihitud arvamuse " Võrgupüük ei saa mitte kuidagi olla harrastuslik " pihta  

Miks peab kalamees yldse(harrastaja) pyydma vörguga?

 

Nonii, ma tagasi
Millalgi kui rohkem aega teen ilusa kokkuvõtte, toredat jama on kalurid siia üllitanud. 

Svennu21: Süüdistada harrastajat selles, et KUSKIL on kala vähe, on üldse täielik idiootsus ! 

Sa erkike loe nüüd svennu komm uuesti läbi ja vajadusel too köögist prillid.

Olkuonu, harrastaja peab püüdma võrguga sellepärast, et võrgupüük on tore ja kuna meil on merepiiri ikkagi rohkem kui maismaapiiri, siis on võrgupüük osa meie kultuuripärandist ja seda peab hoidma. Samal põhjusel on lubatud püük liivi või kuuritsaga näiteks.
Harrastaja võrgupüügi mõju kalavarudele on täiesti olematu. Kes ise pole sellega tegelenud, võtku parem suu vett täis.

kosmos: Lugesin läbi ning jätkuvalt olen Svennu21-ga samal seisukohal, et süüdistada harrastajat kala vähesuses, on absurd, olgu see Pärnu laht või muu veekogu. Viimaste aastate piirangud Pärnu lahel on olnud harrastajate suhtes ebaõiglased  

Nunuh, isegi minu viisakas toonis kirjutatud kommentaar on kustukummile ette jäänud

Traal kirjuta uuesti, huvitav oleks Teie seisukohta ka lugeda.

Tolku sest on kui kohe kustutatakse

Nii on jama jah, ühest äärmusest teise lähevad need moded siin.

traalmeister kirjutas: "Kuidagi jõle veider teema. Kogu jutt nii ähmane, vahepealsete kustutatud kommide tõttu. Üldse raske aru saada mida siin täpsemalt arutatakse "
Ma siis vastaks: Kustutamisele läksid jälle omavahelised üksteise pihta sõnelemised (ning) teemavälised kommentaarid

olkuonu: Millest Te järeldate, et harrastuslik võrgupüük mõjutab märkimisväärselt negatiivselt meie mere kalavarusid ? 

erkike-ei hakka laiemalt arutama seda teemat,eks,aga et kuidagi vastata kysimusele toon ainult 1 ,kitsa,näite.
Ei,tea,mis kandi meees olete,kuid pöhjarannikul selline kyla  nagu Kaberneeme, mille piiridest voolab merre Kaberla oja...kuhu tuleb kudema punane kala...
Ma vajaksin ainult 2 vörku ja ykski kala sinna kudema ei tule...asetan need vörgud niimoodi merre...jah,reglementeeritud kaugused ja nii edasi..aga JOKK..
Ja kui,kasvöi yhessegi ojasse ei pääse kala kudema(ainuyksi inimese  toimest),siis on see juba korvamatu kahju!
Ma saan aru,inimesed mötlevad erinevates suurustes...ma töin sellise rohujuure näite...pelgalt! Tänan tähelepanu eest!
 

Kala ei liigu vaid piki kallast vooluveekokku, enamuste jõgede ja ojade suudmealad on viimased 25 aastat old võrke täis olnud, Lisaks ilmselt on suudmete lähedal ka "omanikuta" püüniseid, nii nüüd kui ka varasema 25 aasta jooksul.  Olid ajad, kus piirangud olid väga nigelad  (isiklikult arvan, et keelualasid veelgi laiendada, 500m asemel 1km oleks täitsa ok ja 1000 asemel 1500m ja see ei riivaks ühegi kaluri ega harrastaja huve ja rahakotti).
Kõige aktiivsemalt surub kala end jõgedesse tormide ja kõrgvee ajal mil ei saa võrke meres niiehknaa hoida, praegusel hetkel on suht vaikus, vähe tuult, madal ja selge vesi, ja sealt Kabrela suudmest 500m kaugusel ei erine su võrgusaagid tavalisest talvisest püügist millegipoolest, mõnel korral juhtub õnneks minema, aga mingit ulmesaaki sa sealt 2 võrguga hetkel ei saa, selle selge veega oskab kala ka üsna edukalt võrke vältida, ja enne tormi korjad need nagunii välja.
Vaatmata kõigele halvale kala ikkagi jõuab jõgedesse ja ojadesse ja on jõudnud ka varem 25 aasta jooksul, kuhu mahub igasugu ajastuid: selliseid kus kontroll, trahvid kui ka piirangud olid olematud. Piiranguid on laiendatud iga paari aasta tagant, on laiendatud suudme püügikeelu alasid, ja neid lisatud, on ka võrguslimale ja nende merre asetamisele oluliselt suuremad piirangud, kui olid näiteks 10-15 aastat tagasi, ehk tabamisprotsenti on toodud alla olulisel määral.

Minu jaoks on küsimus, et miks üldse arvatakse et praeguste mahtude juures toimuv nii harrastuslik-, kui kutseline püük( olenamata selle vormist) märkimisväärselt kalavarusid mõjutab? Läänemeri on näinud aegasid, kus püüti igasugu liike 5-10x rohkem ja nii püügimahud, kui kalavarud kasvasid vaatamata juba toimunud väga intensiivsele püügile.
-Kas seetõttu, et see tundub loogiline põhjendus, mis ei kohusta justkui süviti minema ja justkui näib kõige lihtsaimalt mõjutatav hoob?
Minu arus saavad haigused, vee üldine kvaliteet meres ja jõgedes, kliima, saaste, kolemualad ja nende kvaliteet, võõrliigid ja muud looduslikud mõjud, nagu röövloomad ja linnud liiga väikese tähelepanu osaliseks.
Erinevates teemades on olnud jutuks ka lauskeelud, sedagi on rakendatud nii meres, kui jõgedes või on praktiseeritud eriti karme piiranguid, ja mis on üllatav on see, et kala see pole juurde teinud. Loodus on kompleksem ja kalavarudele avaldab inimene kaudselt palju suuremat mõju, kui otsese püügiga.

Olkuonu, demagoogia tippnäide! Sa ei saa olla ometi nii rumal, et hakata elektri ja dünamiidiga püüki võrdlema võrgupüügiga, aga ometi teed seda?!?! 
Ja harrastuslik võrgupüük tuleks keelata seetõttu, et harrastaja suudab mõne kudejõe/oja suudme kinni panna (milles ma väga sügavalt kahtlen, kui järgitakse seaduse nõudeid) oma kahe võrguräbalaga, aga kutseline oma vähemalt kümne püünisega selleks võimeline ei ole? Harrastajatest võrgumehed sinu nägemuse kohaselt muud kala ja mujal üldse ei püüagi oma võrgudega, kui ainult punasejõgede suudmete ümbruses merepunast? 
Tüüpilise eesti ametniku mõttemall - üksiku konkreetse probleemi olemasolul ärme tegele selle konkreetse probleemi lahendamisega, vaid keelame üleüldse sellelaadse tegevuse ära, nii on ju kõige lihtsam.

Kas Kaberla oja suudmes ei kehti mitte sügisel 500 meetri keeluperimeetrit ?  

Küll vana lugu, aga ilmselt sellised asjad on suurema mõjuga, kui mingisugune püük, selliseid näiteid on tegelikult kümneid: kliima, veeloomad (koprad  või ka saarmad, keda on meil niipalju juba, et ei mahu jõgedesse ära, vaid elavad ka meres) ja kaudne inimtegevus:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaberla-joest-kadus-koigepealt-kala-siis-kadus-takkapihta-ojasangist-vesigi?id=50939067

Kuni 30 november on Kaberla oja suudmele lähemal kui 500 m igasugune kalapüük keelatud. Seda siis alates 01.09
Ma pole küll kohalik, aga tahaks teada, kas tõesti liigub lõhe ja merikas sealkandis ojja kudema mööda kindlat 100 m koridori, et see tee on võimalik paari võrguga kinni panna.

Jätke jura. Miks ei või harrastaja oma 70meetrise täna lubatud võrguga omale ahvenat ja lesta püüda?

Arvasingi,et läheb tähenärimiseks,aga olgu..
Niru,pole ma eestis ega pole ma ametnik..ma ytlengi,et möttemaailmad on erinevad..edu!
Miks ma kohe demagoogiat ajan,töin vaid näiteid,nagu pole ka karbiidist ega teatutest  keemilistest ainetest juttu ,millega saaks edukalt kala pyyda ja kui pole keelatud,siis on lubatud...
Kindlasti olete nii haritud,et julgete teaduse meestelegi vastu hakata,kes elektriga teaduspyyke tehes näiteks jöeforelli tihedust jöes möödavad,mujal maailmas ollakse samm edasi mindud,kuna elektri kahvast päästetud kala muutub STERIILSEKS,ega ei suuda enam kunagi kudeda...
Vöib-olla on jögede ymbruse olukord meres parem nyyd-siis on ju tore..
Elan  ise sellises kohas,kus ahvenale ei pea vörku panema...saab ikka tavalise öngega,
aga teie pange ikka,siis juhtubki nii,et tulevad kah muud vahendid,kuna va vörkki enam poolist lauale ei too.