Otsi

Harrastuslik vs kutseline püük

1
2
3
4
29.09.2017 22:42
1
Kle järjekordne ümmargune pläust kalurilt
  Olen valmidust avaldanud,,,, teada andnud,,,, olen olemas,,, 

Jummel küll, ma ka olen käinud iseseisvalt palju, tirinud palju salavõrke välja, seganud salavõrgutajaid jões, maadelnud elektrikutega jne.  Aga Teinlum see polnud teemaks praegu. Sult küsiti kas oled ise oma korvamatut kahju kalapapulatsioonile ka kuidagi heastanud päriselt. Mitte jutt vaid teod on praegu teemaks ja küsisin sult kas oled käinud valvamas kui teema ise üle võtsid.
Usune te sain su segasest kirjutisest aru, et sa pole käinud eksiga valves.  Seega ära plõksi teemades kus su karmavõlg on suurim kõigist siin olevatest harrastuskalameestest kokku.   Agajah, rumal inimene hakkab teematama seal kus ta tegija ei ole.  Onju Teinlum
29.09.2017 22:53
2
Bravo, kalur pole siiani aru saanud, et tema mõrrad ja võrgujadad  püüavad päevadega kinni selle koguse kuderändel oleva punase kala mis mina olen püüdnud siiani kogu elu jooksul.  
Ja selline tuleb siia KORDADEST rääkima, 
Wuudit oleks hädasti siia vaja, saaks sellisele jälle suure kaarega peale lasta.
Bravo Teinlum, sa oled võrratu
29.09.2017 23:01
0
Oijummel .-) Bravo Teinlum, su jutt et oled, tead, need teavad, see plaanis, olen olemas, ei lähe korda, taguma, jauramit, kumm pingule....  Teinlum nüüd on koht kus pean küsima su vanust, haridusest saab juba aru, see olematu, aga vanus huvitab mind küll ;-)
29.09.2017 23:01
7
Mingi kalurifetsih vist?
29.09.2017 23:01
6
Sry, "Bravo" ununes.
29.09.2017 23:11
18
Kordamine on tarkuse ema: "Kui sa surnud oled, siis ei saa sa ise sellest aru, ainult teistel on raske. Samamoodi on siis, kui sa loll oled"
30.09.2017 00:12
9
Kui kalavarudega meres nii hästi on, siis miks pandi koha trollimine harrastajale sisuliselt kinni ja ahvenale tuleb kaalupiirang.

 
30.09.2017 06:18
13
Mustaissa, seda lahati Eks teemas mimete lehekügede kaupa. Ahvenal läheb nn.enamvähem, kohal ei ole läinud ei hästi, ega ka dramaatiliselt halvasti. Tuleb imselt seda vastust sul keskkonnaministeeriumilt küsida. Ilmselt leiavad nad, et saaks paremini ja paremaks. Nagu ikka, siis diskussioonid Erki Oppega päädivad lõpuks sellega, kuidas vend googeldab oponente, helistab nende tuttavaid läbi, et infot koguda ja argumentide lõppedes hakkab isikut ründama, solvama, sildistama, tema kohta valetama ja kuulujutte levitama jne. Muu ei aita ja antud teemas kuidagi ei edene, siis otsitakse abiks mingeid vanu teemasid, ja leiutatakse uusi argumente, mis antud konteksti üldse ei puutu ja püütakse oma isiku vastu suunatud rünnakuid selliste asjadega ilmestada. Sama muster on kordunud erinevate ja ka samade inimestega aastast aastasse. Antud kutselise vs harrastaja teemas aga olen kõik, mis öelda on olnud, juba ütelnud ja edasine läheks lihtsalt kordamiseks. Ja ega siin Oppelt muud, kui isiklikku rünnakut, ja mitmeid kordi juba korratud retoorikat, ei tule ka, seega jätkake ise siit.
30.09.2017 11:19
1
Oi, merekurnaja Teinlumile tehakse liiga

Ainult lugege eelmise lehe lõpust mu copyt tema labasustest minu suunas ja hiljem siinsel lehel veel 6-7 tema kirjutist kus proovis mind mõnitada. Ainult et rumalale katsetajale endale "karla" koju tuli ja ise siit need solvangud kustutas.
Niiet mu diagnoos sellest kalurist oli koguaeg õige.  Tapurla teemas ka hästi saate aru, et mees arvab-kirjutab et teab maailma asjadest õigesti. Kahjuks nii seal kui siin paneb ikka täitsa puusse.
katsetaja eesppol väitis, et meie ehk harrastuskalamehed ei too ega teeni punase kala hüvanguks midagi, siis Vertuska viitas, et lõheluba mis päevane ja 7 euri, sealt ju lähebki taastootmisse raha,,,, peale seda katsetaja tegi mökmök ja kogulugu

Siis paenb katsetaja oma targa aruga ühte patta harrastuskalamehe ja hobikaluri, aint et üks püüab spinninguga ja teine võrguga.  Ja kutseline on eraldiseisev üldse
    Aint et iga mõtlev inimene saab aru, et selles koosluses on ainuke erinev püüdja spinnapüüdja ehk harrastuskalur, kes püüab kala aktiivselt, mitte passivselt nagu mõrd ja võrk.  Seega on spinnapüüdja oma saagiga olematu looduse-kalapopulatsiooni hävitaja.  Hobikalur ja kutseline aga massiivne kalavarude hävitaja.
Seega ainuke rumal isik siin teemas on omakasupüüdlik kalur, kelle elukvaliteet sõltub igast kinnipüütud kalapojast ja selline tuleb siin harrastajaid spinninguga ühte patta panema hobikalureid-kutselisi võrgupüüdjaid!? 
Ja kui lõpuks aru saab, et siin saidil harrastuskalamehed kellele musta valgeks kirjutada pole võimalik, siis hakkab selline rääkima teise mehe sõpradest ja nende puudumisest .-)
katsetaja võin sulle rahulikult öelda, mul on endiselt Eesti harrastuskalameeste seas kõige suurem tutvusring. Tean et sul nüüd päris valusaks läks ja padi märg, aga selline on elu ja katsetaja siin ei jää sul muud üle kui nutta ja uluda, aga siiski leppidea sellega.
30.09.2017 11:20
0
parandus, harrastuskalur=harrastuskalamees.
30.09.2017 11:26
1
Ja kitss tordil on muidugi see ,et katsetaja eespool kirjutas, et spinninguga püüdsid eelmine aasta harrastajad 4-5tonni punast.
See ta arvamus ja julges seda siia ka kirjutada.
Mu vastus selle kohta on eespool olemas ja see kogus 4-5tonni ei ole tõsi ka kaluri kõige märjemas unenäos.   36tonnile mida püüdsid eelmine aasta kutselised ja hobikalurid punast kala, sellele versus 2tonni jõest ja merest spinnaga koju viidi tonn kala siis see on ka juba väga optimistlik tulemus, kuna enamus kala mida spinnaga viimased aastad saadakse jäävad 1,3-1,5kg juurde.
30.09.2017 21:05
5
Härrased - see EI OLE jahiteema ja siin EI OLE VAJA KIIDELDA kui oled "paarikümne tonni eest varustuse ostnud" ja nüüd ka kõige kõvem jahimees. Kui soovi, siis tehke selleks eraldi teema!
30.09.2017 21:06
0
õige, kustutage ära teemaväline.
 
30.09.2017 21:09
2
Kallis on siis, kui käsi ümber kaelawink
30.09.2017 21:09
0
No selgita siis, kuidas see saab kordades kallim olla?
30.09.2017 21:11
1
tehke eraldi teema selle jaoks, kui huvitab.
30.09.2017 21:13
8
  Millise teemaga võiks veel juraka "käima" tõmmata , maasturiteema ehk ?
 
30.09.2017 21:17
13
Kalapüügi võib ka ikka väga kalliks ajada ju. Suur buster ja korralik mootor ning japsirullid-ridvad-landid ning jahimees oma paarikümpise toruga on nagu vallavaene kõrval. See suurustamine, et mul kallis varustus ja nüüd olen kõva asjatundja, on oksele ajav. Igas valdkonnas.
​Ma võtan ka nooreperelaenu ja ostan paarikümne tuhhi eest tulenuia, kuid kindlasti jään ma lambaks selles teemas, algul, sellest hoolimata. Olgugi, et metsas käidud ja igasugu loomi nähtud.
​Ei pea otseselt kedagi silmas, kuid nii on. Sellise plämaga kaotate oma tõsiselt võetavuse ära.
30.09.2017 21:21
1
Viisakalt väljendades ei saa lihtsalt nii väita, eksole.
30.09.2017 21:23
6
Kutid, kalapüügi ja jahi tulemused ongi kiitlemise teemad, see mis püksis sellega ei kiidelda, mina olen oma 10,5 kg saagiga väegagi rahul
30.09.2017 22:32
2
püsime teemas! Jahi ning relvade jaoks võite uue teema teha
30.09.2017 22:35
1
Oleks võinud kustutamisega niikaua oodata kui inimesed mulle vastavad.
30.09.2017 22:43
0
võite jahinduse juttudega kolida teemasse: http://www.kalale.ee/foorum/arutelu/9C46
30.09.2017 23:13
2
Tundub, et tilgutatakse ka ilusti
01.10.2017 23:07
8
Kopeerin siia uuesti tekstijupi, mis nägi ilmavalgust Postimehes 31.07.1932.
Miks eesti kohad nii väikesed? Neil päevil sai põllutööministeeriumi kalaasjanduse osakond Berliini kalafirma G. Gerike'lt kirja, milles küstakse, miks Eesti viimasel ajal saadab Berliini nii väikesi kohasid. Teatavasti ekspordib kohakala peamiselt Pärnu, kes varustab selle kalaga ka siseturgu. Nagu meile asjatundjate poolt teatatakse, on Pärnu lahes suurete kohade püük tõesti tagasi läinud. Üldse väheneb suuremate kohakalade saak iga aastaga. ... Kalurite eneste ringkondadest on hakatud nõudma, et kalade püüki piirataks. Ka kalandusosakonnas jagatakse neid seisukohti. Praegu on käsil uute määruste redigeerimine. ...

Seoses Pärnu lahega on ju olukord täiesti deja vu.
1932 kurdavad Saksa äripartnerid, et Pärnust neile tarnitav koha on pisike. Mis on muutunud seisuga 01.10.2017? Võtke kätte A. Mälgu raamat Õitsev Meri ja lugege angerjapüügi lugu sealt. Meil kiputakse unustama lihtsaid printiipe ökosüsteemidest. Üks on see, et opitmaalne=maksimaalne ökosüsteemis. Niiviisi püüdes, ei muudeta pupulatsioonide dünaamikat. Paraku käib töönudslik püük meie vetes maksimaalne=maksimaalne loogika järgi. Tulemuseks on kondliimiahven ja puljongikuubikukoha.
Küsimus on, siis selline millist rolli kohatrollijad koha suurusele 1932 avaldasid?
02.10.2017 09:19
2
Mustakissa suurepärane kokkuvõte
Siin üks kalur eespool kirjutas et Jumindal juba 100a lõhet püütud ja teadmisi edasi antud. Aga kuna see jutt tuli spinninguga kaldalt püügile, siis ikka päris hüper-mega-super mehed need Juminda püüdjad. Esimesed spinningud tekkisid eestisse eelmise sajandi kolmekümnendatel ja ainult väga rikaste lõbu oli see. Aga et Juminda mehed püüdsid juba enne neid spinnaga...
Lihtrahvas siiski kõik oma soolatünnid püüdsid täis jõesuudmetes ja jõgedes ahinguga ja muude primitiivsete vahenditega. See olnud kõigis p-eesti rannikujõgedes nii olnud. Ja kui püügiriistad arenesid, siis ka merest, aga kindlasti mitte sajand tagasi.
02.10.2017 09:50
6
Rääkisin lõhepüügist üldiselt, mitte spinnapüügist, ka kutseline püük on info ja kogemuste allikas ja hea indikaator kala liikumise ja käitumise osas. 100 aastat tagasi hakkas teadmist tekkima, mis aastaaegadel ja kuidas kala meres käitub. Siin elas mitu meest, kes püüdisd spinnaga juba enne, kui sa sündinud olid kel surma hetkeks nii merest spinnapüügil 60+ aastat kogemust oli ja näitasid ka mõnele poisikesele, kuidas ka konkreetselt lõhet jahtida, ka mulle, kui ma pea 30 aastat tagasi oma vene alumiinium spinna ja nevskaja rulliga hakkasin neil sabas lonkima.
 
02.10.2017 09:57
7
Milleks rääkida siia kutselisest püügist ja kogemustest Juminda võtmes? Kõik terve eesti rannarahvas on sajandeid lihtsalt sügisel kudele tulnud punast kala püüdnud. Ja justnimelt kudekala, kuna ainult siis kala loll ja kalda lähedal. Aga et 21 sajandil vaja ka veel kudele minevat kala massiliselt püüda.... Rumalus ja jätkusuutmatu mõtlemine.
02.10.2017 10:10
7
Mis siin ikka jaurata, las ta olla, eks igaühel on omad teadmised ja veendumused ja kogemused.
31.10.2017 19:22
7
Kutselise ajuehitus on nats ikka...sattusin ühte heasse kohta taas siiga püüdma. Nüüdseks on selle koha ka üks kutseline avastanud. Mõrrad sees, võrgud terves pikkuses. Kuidagi õnnestus ikkagi ka 4 siiga saada. Eks peagi ole sealt kadunud kõik. Kutselistega tuleb silme ette selline tegelane https://thumbs.dreamstime.com/z/migratory-locust-locusta-migratoria-5407713.jpg
02.11.2017 10:11
10
On siis ilus kõiki ühte patta panna? On ka harrastajate seas selliseid, kes mingi koha avastades selle elutuks kakuvad
02.11.2017 10:45
12
Mustakissa, ega sa selle peale pole ju ometi tulnud, et kutseline elatub kalapüügist, see on talle ellujäämise küsimus erinevalt sinust? No on see kutseline alles ajukääbik, ei mõtle üldse sellele, et tegemist oli Mustakissa salakohaga, kes oleks tahtnud üksinda kõik siiad kinni püüda. Õudne ebaõiglus on ikka siin ilmas!
02.11.2017 17:13
13
Harrastajale peaks ka mõni püügikõlblik lapp jääma. Aga sellesse kohta nii palju võrkpüüniseid on natuke overkill. Paari aasta pärast pole seal enam ühtki siiga. Ja siis saan ma lugeda vingu, kuidas harrastaja kõik välja püüab nagu Pärnu koha puhulgi.
02.11.2017 19:07
2
ving ving ving. keegi leidis su salakoha
02.11.2017 19:31
3
Pole see mingi salakoht. Seal käib täitsa palju püüdjaid.
02.11.2017 19:43
3
harrastajal ei olegi vaja võrguga püüda.
02.11.2017 22:27
3
Siiapüügi jaoks ei näe erilist pointi harrastuvõrgul. Ka punase püügi jaoks. Vaevalt, et harrastaja võrku päevaga 10-20 siiga väga tihti tuleb. 10-20 siiga on võimalik põhjaõngedega päevaga kätte saada küll.
jtk
image
02.11.2017 22:37
3
Minul oli täna 7 kutselise võrku sees ja sain 2 siiga ning 50 räime ei tea kas tegin koha tühjaks .?
03.11.2017 00:20
4
see kutselise teema üle halamine hakkab ära tüütama juba. nkn laseb võrku kui legaalselt võib ja tal pohhui mingist hobikalastajast, kes endal aega parajaks teeb ridvaga seal mere ääres. Tema teeb tööd ja nii on
03.11.2017 05:38
14
Siin tulekski aru saada sellest et Eesti veed ja kalavarud on nii väiksed et ei jaksa neid kõvu töömehi võrkude-mõrdadega üleval pidada. Ilma kalavarusid kahjustamata ja teisi inimesi häirimata. Igsauguste seisevpüüniste arvu tuleks kõvasti vähendada. Ka harrastajatele antavaid võrgupüügi lubasid.
03.11.2017 08:49
2
Vertuska, ma küll ei ütleks, et Eesti veed väga väikesed on. 3800 km rannajoont + Peipsi + siseveekogud. Vett on ikka tegelikult väga palju. 
Ma kõigepealt ikkagi defineeriks ära mõiste nagu "piisav kalavaru". Milline see siis peaks olema, et harratsajad rahule jääksid? Mis on need kogused, mille puhul harrastaja ütleb, et vohh! kala on mõnusalt palju? Iga käiguga 10 merikat põhjarannikult? 50 kg ahvenat Pärnu lahelt? 100 kg latikat Emajõelt? 
Huvitab just see umbmäärane seisund, millest me kõik harrastajatena unistame.
03.11.2017 09:52
3
Väga huvitav on Andrejevile ja Kalma Kalale mõistetud rahatrahvi tingimisi määramine. Esiteks summa ise 2500 eur on naeruväärne ja see veel tingimisi? Praktika kohaselt määratakse rahaline karistus tingimisi ainult siis, kui süüaluse majanduslik seis on ülimalt halb, tema süü väike ja tekitatud kahju samuti väike. Antud juhul on tekitatud ligi 100 000 eurone kahju keskkonnale. Ei ole siin väike ei süü ega kahju suurus. Ja hästi ei usu, et Andrejev supiköögis käis. 
Osavalt tegutsedes aetakse Kalma Kaubandus pankrotti ja kogu lugu. 
See Andrejev ei peaks mitte ohkama kohtusaalis, vaid särama nagu sneguurotska.
03.11.2017 10:30
1
Reaalne nõue kokku pisut üle 100K€ pluss veel tingimisi summad ja sunniraha. Ilmselt kantimise tee valivad paljud sellistes olukordades, et ettevõtted kokku jooksutada ja varatuks teha, sellele järgnevad nõuded juhatuse liikmete vastu, millele omakorda eraisiku pankrot, järgneb eraisiku vara kantimine, oma tulude varjamine jne.jne. jama kui palju. 
Realsus on see, et kaluril pole mingi probleem tulla merelt ja kaldal võtta vastu enam kui 100K€-ne nõue, mis edasi on iselugu, silmus on koomale tõmmatud ja tõmbub iga aastaga üha enam, nii nende ümber, kes juba oma litri saanud, kui ka need, kes vassivad ja röövpüüki viljelevad.
03.11.2017 10:54
0
Mina kutsuksin seda valdkonna loomulikuks regulatsiooniks. Kui mehed tegid oma seatembu ühekordselt viimase häda sunnil, et tasuda liisingud vms, siis on mul neist isegi kahju. Kui aga taoline tegevus on süstemaatiline, siis see ei saa ega tohigi olla jätkusuutlik ning taolised kalurid peavadki kaduma ehk leidma endale muu sissetulekuallika. Ärisid läheb aiataha iga päev kümnete kaupa ja ei ole kalapüük teistsugune.
03.11.2017 11:05
2
Mul kahju pole, vahet pole kas ühekordne või mitte, teadlik tegevus igal juhul, imestama paneb, et kuigi seadus võimaldab kalapüügiluba olulise rikkumise puhul mitte väljastada, siis seda ei rakendatud. Samas riik justkui otsib võimalusi, kuidas üldist püügikoormust vähendada.
Tulemuseks piirangud nii ausatele kaluritele (ajalised, "võrgusilmalised" jne.jne), kui ka harrastajatele.
Sellised suured rikkumised peaks riik ära kasutama ja kogu selle püügivõimuse turult eemaldama, kas igaveseks või siis paremaid aegade jaoks "riiulile jätma" ja vähenenud püügivõimsuse arvelt piiranguid leevendama, mitte neid lisama, et aus kalur tõesti saaks ennast elatada ausal moel ilma nihverdamata ja ilma maksudest kõrvalehiilimata.
03.11.2017 11:05
5
Toonitan, kutseliste kontroll on Eestis naljanumber ja seda tunnistavad isegi inspektorid. Vassimine ja saagi mitte deklareerimine toimub massiliselt ja mustalt turustamine samuti. Kontrolle ei jagu, ületunnid piiratud, muud valdkonnad vajavad kaitset, kalur jälle pääseb maksudest ja kui see aasta saagid liiga head, siis järgmistel tulevad piirangud jnejne. Süstemaatilime ja üleriigiline jama.
03.11.2017 11:28
1
Katsetaja, kuna kohtuostus pole veel jõustunud, ei saa ka kalapüügiluba kehtetuks tunnistada, tegelane pole de jure süüdi. Peale ostsuse jõustumist võib see vabalt veel juhtuda.
03.11.2017 11:29
7
Näiteks Harjus polegi kutselisi enam eriti alles, 10-15tk ongi neid  ja noid kontrollitakse üsna hästi, eriti neid, kes kunagi millegagi silma paistnud. 10 meest püüavad üle 60% harju kogupüügist kui lube väljastatud 180 ringis. Ülejäänud nn. "kutselised" on tegelikult harrastuskalurid, pensionärid ja muidu nalja ja rahamehed, kes ajaloolise püügiõiguse hankinud - selleks, et saaks vabamalt merel käia.
Kutselise toimetusi reguleerib juba ammu seadusloome, mis arvestab peamiselt mainitud hobikutselisi, aga valusamalt lööb lõpuks harrastajaid ja ausaid kalureid, kes reaalselt elatist teenivad kalapüügiga.
Nõus, et tegemist on paraja jamaga. 
04.11.2017 23:31
14
No tra. mida vi*tu te virisete nende paari kutselise wergumehe kallal? Iga päev tõmbab Leppneeme traal Muuga lahes Jägala jõe suurdmepiirkonnas räime, mis aravad mitu lõhet traali jääb? Olen ise vene ajal 80 lõpus Vääna-Jõesuus traaliga räime tõmmanud, sa ei kujuta ette palju traalis "päris kala" oli! Nüüd nutatenenxe kutselise mõnekümne kilo punase pärast mis werguga saavad. Minge andke nendele traalimeestele parem Leppneemes "pasunasse".

Kommentaarid EI ole teretulnud!
1
2
3
4
Palun oota