Lutsu alammõõt

Rsk ongi, aitähh info eest.

Luts Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves   40
See siis kalapüügi eeskirjast. Kas nüüd siis kõigis siseveekogudes. Kus seda muudatust siis lugeda saab?

Selles asjas on kirjas jah...et lutsul üldine alammõõt nagu https://www.kki.ee/sites/default/files/infoleht_2017.pdf
Hoiame kalavarusid nagu üleskutse seal on...jah ja hoiame paise nagu *itta pilpal. Varsti võiks ka nurule ning särjele alammõõdu panna, näiteks vastavalt 25 ja 30cm. Palju sealt Kasarist neid 40cm lutse tuleb kah?

Ega neid 40+ ei ole jah aga see ajab kuse keema kui enne jõele minekut otsi mida, kui suurt, millal, kus püüda võib kui eelmisest kalaläigust möödas nädal. Kui veel rohkem aega möödas siis võtab mitu päeva aega et sotti saada mida KKi välja mõelnnud on. Seadusest pohhui.

Eks see selgub inspektoriga kohtumisel, keda ja kuidas püüda tohib.

Kontrollige ka mida loete ja kas kehtib, kasutage riigiteatajat. Mingist Peipsist jne. pole uues eeskirjas juttu, igalpool 40cm. Samas on see päris oluline muutus ja võinud ka eraldi teavituse vääriline olla.

Uuteks valimisteks sobiv - Trahv teavitab!

Suur kala püüab väikest, mina püüan suurt kala, inspektor püüab mind...

Aip, otsing Riigi teatajas näitab, et 01.01.2017 kehtima hakkama pidanud kalapüügieeskirja readaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013021?leiaKehtiv , mille lisa kehtestab lutsu alammõõduks igal pool 40 cm, ei hakanudki kehtima. Vajuta sellel lehel ülal paremas nurgas vali redaktsioon: taga klahvi "Eelmine" ja saad kehtiva redaktsiooni, mille lisas lutsu alammõõt kehtib Võrtsjärves, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves.
Vaata trahviteate pealt, kui trahvimise aluseks on viidatud kalapüügieeskirjale või õigusakti ei ole näidatud , tee vaie mittekehtiva õigusakti kasutamise kohta ja saad oma trahvi tagasi.

Paari aasta pärast soetad kalapüügiloa ja see lubab spinning peos liikuda veekogule mitte lähemal, kui 10m. Need, kel kalapüügiluba pole, viiakse spinningu ostmisel otse kalapoest riigileivale.

Hmm, uurin järgi ja raputan endale tuhka pähe.

Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge: RT I, 21.06.2016, 32
 

KKI ju edastab oma lehe kaudu, et lutsul igal pool mõõt 40cm. Minu poolt edastatud link asub KKI ametlikul lehel.

Hetkel kehtiv redaktsioon:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122016010?leiaKehtiv

ddt-l õigus. Avaldatud 28.12.2016 variant kehtib. Google põrguline sokutas mulle ümbertegemisele läinud vana variandi.

Kas operatsioonikomplektid on müügis, lutsu vabastamiseks? Aga tegelikult, kui konks neelus ja lipsu läbi ļõikad, kas jääb ellu?

Teine küss veel, huvitav kas luts paneb merre või järve minema kui suureks kasvab? Emajõest näiteks? On kalateadlased neid märgistanud?

Härrased seadusetundjad, kas jõudsite lutsu alammõõdus kokkuleppele? Kas kehtib siis see redaktsioon või mitte? Et olla kalamees, peb kõigepealt Tartus juurateaduskonnas viis aastat tudeerima või muidu eriline multitalent olema. Nagu elimineeritud sõber Wuudi.

Hetkel kehtiv Kalapüügieeskiri:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122016010

Lisa 3 Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/6010/VV_65m_lisa3.pdf#

Seal kirjas, et Luts 40 cm

Relvavenna lingist, kus kalade alammõõtude tabel on, loen välja, et pärnus on Kohale L=44cm?
 

Loen ja shittagi ei saa aru,ons tõesti ka siin meie jões libedal alammõõt.Meil ju kohalikud konnad,suur ime,ku üle 40 cm eluka tabad,üle 50cm sed üldse peaaegu ulme.Kas siis pooletoobiste tehtud seaduste järgi piab seadusekuulekana kohalik lutsukütt hambad varna riputama.Siia ju pole kunagi enne,ega saa ka tulevikus  merest jurakat looma tulema - kas seal keskkonnabunkris tõega muud asjalikkumat pole teha. Krt minge uurige,miks metsad hektariteviisi lageraiena hävitatud,seda ka meie kodukohas.

Pollux koha jaoks pead eraldi Ajutised kalapüügikitsendused leidma
Varsti tõesti sedasi, et enam ei teagi kus või mis kehtib

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016046?leiakehtiv

Kino kuubis rsk, aga kas 2018 aasta jaoks on ka (Aju)tised olemas?

Jah 2018 keelatakse harrastajal oma püütud kala söömine.

2018. piirangud on alles eelnõuna. Mis lutsupüüki puutub, siis eelnõus on lugeda, et 2018. aastal Matsalu LK-l on tonka jälle lubatud püügivahendina kirjas.

Lapsametnikud on järjekordselt sülitanud ühele demokraatia aluspõhimõttele et enne õigusakti kehtestamist tuleks nendega, keda see puudutab läbi rääkida ja teavitada. Kasaril saab võib olla hakkama, kuid Emajõel tuleb lutsupüük ära unustada.

Kas väike luts siirdub kasvades merre/järve, olenevalt oma sünnikohast? Kas sellist asja on uuritud ja piirang kehtestatud lutsu noorjärkude väljapüügi piiramiseks, selleks, et Peipsis/Võrtsus/meres suure kala arvukus suureneks? Kui palju alla 40cm lutsu püüavad harrastuskalastajad Suurest Emajõest, Väiksest Emajõest, Kasari jõest ja tema lisajõgedest? Kui palju on suremus konksust saadud vigastustesse ja mispärast on piirang just 40cm? Tõenäoliselt on kõik need asjad selgeks tehtud enne piirangu kehtestamist, äkki siis asjaomased asutused jagavad infot?
 

Saatsin selle kirja ka keskkonnaametisse ja ütlesin, et vastus edastatakse veebilehe www.kalale.ee foorumisse

Vähe sellest et,söömine ära keelatakse. Võib juhtuda ka see,et harrastaja ei või enam ültse püüda sest kiruvad siin kutselisi kes igale poole oma võrgud ja mõrrrad panevad. Oli vist eelmine hooaeg siin kirjas, et Kasari algus on risti ja põiki püüniseid täis, ning kala ei saa jõkke. Pluss veel merika foorumis palju nendest võrkudest juttu olnud. Ja üks asi veel mis mind kui harrastajana imeks paneb. Kui on keelu aeg siis kutselisel on see tõlgendatud kaaspüügina ja ei tehta temaga midagi. On see kala siis suur või väike. Kui nüüd harrastaja selle väikse kala või keelu ajal selle kala saab on jama kui palju. Ma ei kritiseeri siin mitte kutselisi vaid seda meie valitsust kes selliseid seadusi välja mõtlevad.

Tegelikult võiks Eesti Kalastajate Selts (kes seisab harastuskalastajate huvide eest) iga aasta alguses selgelt ja arusaadavalt välja tuua kalade alammõõdud ja uued piirangute muutused. Need võiks erinevatesse kalastusfoorumitesse ka üles panna, sest paljud kalastajad ei ole muutustega kursis. Mina ise ja paljud minu tuttavadki ei teadnud uuest lutsu alammõõdust midagi.

see alammõõt pea aasta juba kehtinud tegelikult.
kui vaadata Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2017 siis imelik, et keegi sellise asja koht varem ei kobisenud. Suht kindel, et härrad ka aasta alguses lutsu jeblasid

Sattusin alles nüüd seda ilmaimet lugema. Absoluutne jaburus minumeelest. Kevadel(sisuliselt terve hooaja vältel) kui angerjapüük algab, tilgub neid 20-30cm libedikke õhtujooksul käest läbi mitmeid. Kindlasti sama teema , kes püüavad latikat. Arvestades kui ahnelt luts endale rakenduse(mis angerjapüügil pole väiksemate killast)neelu imeb, pole elulus peale vabastamist eriti tõenäoline. Lühidalt kasutu seadus, mis taaskord tehtud , et teha mingi seadus, mis midagi ei muuda.

Peagi hakatakse südametunnistusele koputama, et kui latika ja angerja püügil alakaid tuleb, siis jäta üldse püüdma minemata.

Emajõel jm jõgedel "kohaliku" kala püüdjatele lihtsalt soovitus, mitte järgida selliseid haigeid Delfi tasemel ametnike väljamõeldud seaduseid. Haigete seaduste pärast ei pea kalapüüki ära lõpetama. Varsti ilmselt riik koostöös EKSiga keelabki kalapüügi ära, sest see valmistab kaladele liialt piina.

Teavitamine on muidugi 1 asi, aga EKS võiks vägeva organisatsioonina harrastajate eest nii palju seista küll, et selliste seaduste puhul kasvõi natuke häält teha. Katsun lähiajal, kui aega tekib, mingi pöördumise vormistada. See foorumis väikse lutsu kurkuõgimise kirumine on muidugi 2 otsaga asi, üldiselt EKSi tase vastab sellele, et keelatakse lutsupüük üldse ära, et alakad viga ei saaks.

Ma ka muide jõudsin sel aastal mitu alakat lutsu purki panna, enne, kui seadusest kuulsin. Edaspidi...noh...

keskonnaametist tuli vastus, et vastust koostatakse

Ametites tegeldakse paljuski erinevate asendustegevustega, et ei esitataks küsimusi olulisemate probleemide kohta. Õngeridvakallistajad on viimasel ajal alla jäämas võrgukallistajatele. 

enamuse oma lutsudest püüa pärnu jõe keskjooksult ja nende lisajõgedest, no olgem ausad üle 40cm lutsu saamine on asi millest tutvusringkonnas rääkida ja kiita. Marinaadi purgid täituvad ikkas sellistest 150-400g lutsudest. Üksikud mis on suuremad. Seda lugedes olen juba see aasta seadust rikkunud. Nüüd siis tuleb siin lutsu püük lõpetada, samas ei ole oma pea kolmekümne aasta jooksul inspektorit oma silmaga näinud. Seadusepügal võib ju olla kuskilt õhust võetud aga rakendada seda ei suudeta.

Varem siis sai need vidin-lutsupojakesed kaastundest kaasa võetud,ära puhastatud ja purki löödud.See,et nüüd ta maine teekond lõpeb veidi robustsemalt,soolikad kurgus,kuskil roovahel,kuhu vool ta lõpuks kannab,see pole mingi lahendus.Pigem kumab siit läbi juhtorganite saamatus leida kompetentseid inimesi seaduste loomel ja oma oskamatusega tekitatakse vaid kodanike võõrandumist võimust.Paraku oli ja on ka siiani lutsupopulatsiooni suurhävitajaks olnud nõukaaegsed meeletud maaparandused.Ja kohe seejärel ühe kõige hävitavama võõrliigi üldse-kormorani siinsetele aladele vaba sissetung.See lind ei võta suudmeala madalikelt ja mööda rannikuäärt kudema liikuvatest lutsuparvedest teps mitte esimesi ettejuhtuvaid vaid just kõige suuremaid.Ootame ära vastuse,KUI SEE ÜLEÜLDSE peaks tulema aga midagi põhjendatut sealt küll oodata pole.Lihtsam ja KASULIKUM on väänata trahvitoov alammõõt,kui tegelda probleemiga süvitsi.See ei olnud nüüd küll populatsiooni päästev lahendus,alustuseks oleks võinud mõne väiksema mõõduga piirduda aga mulle on see isiklikult savi.Oma10-kond kilotuuri lutsu sebin ma välja ikka,rohkemat nagu ei tahagi...

Keegi võiks kaaluda ära selle 40cm lutsu, eks see pisiksem ole ju konn jah, aga kurku õgib konksu.

10 Kg on üks- kaks õnnestunud mudast püüki. Õige mõnu saabub koos jää ja paksu lumega. Loodan et seeaasta ikka saabub ja korralikult. Pilkases pimedas, kui siis käib pauk ridvast läbi. Ei ole muda, sitta ja pikkasid õngi. Mõnus

Huvitav teema tõepoolest. Minu diagnoos 40 cm Emajõe lutsu kohta oleks kaalugramme 700-1000. See kaal oleks enamvähem tühja kõhuga Lutsu puhul. Luts on võimeline enda kaalu jagu toitu sisse ajama, oli üks viktoriiniküsimus kunagi kui kala rohkem oli. Ja samas ei ole vist täpsustatud, kas suur või väike ell ? (l vs. L), kuna uimed on tagasihoidlikud. 

Ei mõõtnud kahe viimase suvehooaja lutse, aga tundub, et üle 30 cm väga ei saanudki kaaspüügina seda kala. Eks sügisel ja varakevadel saavad kobedamaid, on kuulda olnud.

Fultoni indeks näitab väikse l 40 puhul 480 kuni 552 ehk siis suure L 40 puhul peaks ta veel vähem olema. Ise arvan et ta sinna 500  gr kanti võib jääda. 

 keegi öelnud kunagi,et peale sõda olla aastaid ilusaid lutse võetud.

Pöördusite Keskkonnaameti poole küsimusega lutsu alammõõdu muutmise põhjuste kohta käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud kalapüügieeskirjas.
Kalapüügieeskirja seletuskirja järgi on lutsu näol tegemist täiendavat kaitset vajava kalaliigiga, mille olukord Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel on rahuldav, muudes piirkondades aga mitte. Teadlaste hinnangul on üheks varu pärssivaks asjaoluks kalaliigi mittesuguküpsete isendite väljapüük, millel on võimalik piir tõmmata alammõõdu kehtestamisega. Alammõõt on paika pandud lähtudes kala suguküpsusest. Meritindi alammõõt aga kaotatakse, sest tegemist on kalaliigiga, mille kaitset pole võimalik tagada läbi alammõõdu. Tegemist on õrna kalaliigiga, mida pole võimalik püünistest eluvõimelisena tagasi lasta. Kogu kala saak tuleks maale tuua. Kalaliigi sorteerimine peale püüdmist viib kala hukkumiseni püünisest saadud vigastuste tagajärjel. Seega alammõõt sellele kalaliigile kaitset ei paku. Pigem tuleb selle liigi kaitsemeetmete puhul lähtuda ajalistest ja ruumilistest piirangutest.

Keskkonnaamet ei ole lutsu alammõõdu muutmise ettepaneku taga ning seetõttu ei oska täpsemalt kommenteerida argumente, mille kaalumisel alammõõdu muutmiseni jõuti. Täpsema vastuse saamiseks tuleks pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole, kes on kalapüügieeskirja menetluse eest vastutav asutus.

See eelnev on vastus keskkonnaametist Hr. Aimar Rakko-lt

Ei eitagi,et luts kaitset vajab.Kui nüüd mõrdadest ka tagasi läheb ilusasti,on tulemus paari aastaga nähtav,vähemasti peaks olema.!!Päris äge,kui jälle Kasarisse kah mõni 4-5 kiloseks saanu jõuab.

Kalad ju mõrda ei lähe.

Viljandis on kalapoes tihti selliseid 3kg ringis lutse, ole mees ja too Võrtsust tonka või siku või elussöödaga sellised välja.