Otsi

Kui palju aitab järvel lume lükkamine

10.02.2019 16:59
Tervist oskab keegi öelda kui palju on abi järvelt lume lükkamine. Kui järv ummuksisse sattunud kui aitaks natukenegi siis saaks suht suure pundi et minna järgmine n-v endla järvele lund lükkama,sest praegune olukord on seal väga paha
10.02.2019 17:21
0
Otsi mingi atv vôi minitraktor parem.
10.02.2019 17:31
4
No sellega oleks probleem kuna järv lootuskaitse alal ja mootoriga liiklemine keelatud
10.02.2019 17:34
2
 Selle tehnikaga pealeminekuga võite omale paraja jama kaela saada. Tegu looduskaitsealaga ja selleks vaja keskkonnaameti luba. Selle saamine üsna pikaldane tegevus...kui üldse antakse. Asjaosalistele jõudu!yes
10.02.2019 17:47
4
Sellega oleks probleem jah selle pärast ongi plaanis labidatega minna. Kui keskkonna kaitse ise käed külge lööks oleks teine teema kuna nemad käivad küll ise saaniga seal
10.02.2019 18:10
3
Kõige hapniku rikkam vesi on lumesula vesi, kuidas ilmateade? Meil saarepeal on vesi jääl ja lumi kohati läinud, jääl on alati madalamad kohad, kuhu hakkab kogunema sulavett, sinna puurige auke aga tegelikult looduse vastu ei saa.
10.02.2019 18:22
3
Tühi töö on see.
10.02.2019 18:27
1
Eks saab ka neid auke puurida kõik variandid tuleb kasutusse võtta. Eile sai järvel käidud ja lund igalpool ühtlaselt 20-35cm. Tuleb loota et hoiab n-v sula ja tekkib lume alla vesi siis see abiks tõesti kui auke puurida. Praegune sula tõstab õnneks kraavi vee taset ka ja järve voolab rohkem vett ja see tõstab hapniku taset
10.02.2019 20:16
1
Endlasse peaks lahtisi allikaniresid ka voolama, aitavad needki pisut.
10.02.2019 20:19
0
Ja praegu fotosünteesile väga lootma jääda ei tasu niikuinii, sest rohelust sisuliselt pole.
10.02.2019 20:26
2
Selgus et kraavi peal üleval pool suur kopra tamm lähme seda n-v lõhkuma sellest peaks palju abi olema juba
10.02.2019 20:31
3
Korjake suuremaid akusid ja pistke aeraatorid sisse.Aeraator viib hapniku sügavamale vette ,nii 2-2.5 m sügavusele .Omal sai pandud 220v ,65w ne pump,voolik 30m ja 500ne diffuuser. Praegu juba 10x15 m/2 ala lahtine.Aeraator sees olnud kolm ööpäeva.
10.02.2019 20:35
2
Galeriis fail üleval,sealt saad täpsed andmed aeraatorite kohta.Mina sain peale tellimist järgmisel päeval kätte.
10.02.2019 22:11
2
Otsaandres, Endlal nii sügavaid kohti polegi. Edu igal juhul päästemeeskonnale. Sula on hetkel teretulnud üle Eesti sellistes kahtlastes järvedes, kus ummuksilejäämise oht.
10.02.2019 22:20
2
Värske vesi hakkab alles siis mõjuma,kui vesi jää üles tõstab.Sügavus ei mängi rolli tiffuuser pannakse põhjast poole meetri kõrgusele.Sinna kraaviotsa oleks vaja paari 12v st aeraatorit,päästaks teatud koguse populatsioonist.
10.02.2019 22:42
3
 Otsaandresel olemas värske kogemus teoorias ja praktikas.yes Näitab see seda et nagu vastutaval ametkonnal sügavalt savi...töövõit on kassi päästmine puu otsast või kärnas kähriku upitamine kuivanud kaevust. Kõrge ametnik noomib ja taunib- mees võttis kätte ja lahendas probleemi oma kodujärvel...nagu "Maalehest" lugeda.yes
10.02.2019 22:50
3
 "Maalehe" vahendusel tõstatati probleem...ametkond otsib põhjendusi ja vabandusi selmet midagi operatiivselt ette võtta. Külamees oma nappide vahenditega leidis olukorras optimaalse lahenduse...igati kiiduväärt!
10.02.2019 23:12
3
 Õhtu veel noor ja saunas mitmed õlled libistatud...sellest ka sõnakus. Päästeametile pandud kohustus üle vabariigi kaardistada veekogude jääkaane paksus ja üldsust teavitada. Asi see siis puuritud kontrollaugust andur alla lükata kehva hapnikusisalduse puhul ametkondi alarmeerida ja kogukondi mobiliseerida...kasvõi Endla näitel. Riiklik looduskaitseala ikkagi?
10.02.2019 23:30
1
Kui Endla järves 10-20 % kalu päästa (mis oleks praegu hea tahtmise juures võimalik) selle kogusega kosub veekogu aastaga.Aereeritakse väga suuri kalakasvatusi,sealgi ilmastikutingimuse samad.Looduskaitsealale ei ole keelatud aeraatorite paigaldamine.
Praegu valimised tulemas,need on kõksee tähtsam.
10.02.2019 23:52
2
 Eksid Otsaandres. Säilib vajalik kogus sugukalu ja taastub endine kalarikkus hulga aastate pärast...kui karm talv varsti ei kordu. Kui  Endla järvel paadil isegi elmodra keelatud...kuidas põhjendad püüdlikule spektarile oma tegevust sisepõlemismootoriga aeraatoriga jääl? Omamata selleks luba keskonnaametist...lähim voolupunkt ikka mitme kilomeetri kaugusel. Ja kuidas viid vajaliku tehnika järvele läbi raba järvele riiklikul looduskaitsealal seadusega pahuksisse minemata? Ainult kukil sest mootorsõidukitega liiklemine kogu territooriumil vaid teoreetiliste kaitsjate õigus ja pärusmaa.wink
11.02.2019 00:15
2
 Juba aastakümneid Endla järv ja tema pisem kaksikveli allavoolu Sinijärv olnud kalameeste Meka ning raha korjamise allikas. Kalapüük olnud täiendava tasu eest mis polegi väike summa...kas ei oleks keskkonnaministeeriumil aeg kogutud kasumist midagi ka tagasi anda? Kasvõi protsendina dividendidest aereerimise korraldamisega rasketel aegadel.
11.02.2019 02:08
3
kroom, Endla ei ole allikatoiteline, sest rabades, mis järve ümbritsevad, allikaid ei ole. Vett tuleb peale Kärde peakraavi ja Endla kraavi mingil määral ka Mustjõest. Järvele sai saatuslikuks Uusjõe (Räägu kanali) kaevamine ca 70 aastat tagasi (1870-ndatel kaevatud kraav pani muidugi kinnikasvamise kiirenemisele alguse). 1985, kui Endla riiklik looduskaitseala loodi, pidas järveteadlane Aare Mäemets võimalikuks, et Endla järve võiks mudast puhastada. Ajad on muidugi muutunud, aga ikkagi võiks tema mõttele tuge otsida. Endla on liiga suur järv, et ummuksile jäämise vastu käsitsi võidelda - ja kes teab, kas mitte igal aastal.

Vaadake 1985. aastal tehtud ringvaadet:

http://www.nahkanuia.net/?p=1946

Andmeid selle kohta on siin:

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/9956/marksonad


 
11.02.2019 05:56
2
On küll karm talv ja oli soe suvi selle tagajärjel vesi madal. Aga kindlasti on ka tingitud praegune kurb seis sellest, et eelmine aasta aeti enamus kuivendus kraave endla lootuskaitse alal kinni. Taastati nii öelda looduslik raba tagasi aga tänu sellele jookseb nüüd värsket vett endla järve vähem. Ja ongi tulemus käes
11.02.2019 06:40
1
See songimine ekskavaatoritega tegi tohutu kahju,muda ja setete üleskeeramine oli hapnikuahela puuduslikkuse tekitamine.Praegu aga oleka aeg tegutseda ,mitte foorumis arutleda.Orava järve aereeritakse juba kaugest nõuka ajast,populatsioon on alati jõutud säilitada,tegiamehed ikka kohalikud külaelamnikud.
11.02.2019 06:54
1
Kuna ei ole hetkel ligiduses siis ei saa midagi teha kui alles n-v esimese asjana lähen lõhun endla pea kraavist suure kopra tammi. Täna helistan ka jõgeva keskkonna kaitsesse räägin loo ära ja vaatan mis vastavad nemad aga kindlasti sealt midagi mõistliku ei tule.
11.02.2019 07:23
3
Kunagi nõukaaja lõpus oli tihti käibel väljend- kes tahab leiab võimaluse. Ja see kes ei taha see põhjenduse.Täiega kehtib ka tänasel päeval.
11.02.2019 07:44
5
Ahven lööb häirekella ja täis tahet midagi päästa...täiesti tasuta omast vabast ajast.Ametnikud kelle töö ja leib see peaks nagu olema laiutavad käsi ja ohivad ning noomivad... Endla riiklikul looduskaitsealal? Ootame ära keskkonnaameti seisukoha- eelistatult kirjapildis.
11.02.2019 08:05
5
Lugesin ka seda kilu mainitud artiklit. Ja ohsa imet- kagu debiil ka kõva kommenteerija antud teemas. Paraku ükski tema kommentar kõnealust teemat ei puudutanud aga keda kotib. Peaasi et saab Eesti rahvale oma lollust näidata. Tubli OTS.
Palun oota