Method (flat) feeder

§ 4.   Õngpüünised

  (1) Õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

  (2) Lubatud õngpüünised on:
  1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
  2) käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;
  3) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;
  4) vedel, mis koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;
  5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;
  6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
  7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
  8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
  9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
  10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.

Näita mulle feederi või millegi muu sarnase lubatavust.

(5) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga.


(7) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Keskkonnaministeeriumi loal eripüügi teostamiseks.
Kas feederdajatel on sellised load?

Kasuta otsingut, sa oled ka 20 aastat siin foorumis olnud, seega oskad. Olen selle teema läbi vaielnud ministeeriumi tasemele ja siin ka. 
 

Mina ei vaidle midagi. Tuhanded uued liitujad tahavad teada, millega riskivad...
Nii kaua kui seaduses pole kirjas, siis järelikult on keelatud.
Ametnike ignorantsus ja mittearusaamine, ei muuda seadust õigustühiseks.

St nii cage feeder kui ka ka method feeder kumbki on üks põhjaõnge vorme, selgituseks teistele miljoonidele uutele liitujatele ja neile, kes tahavad targutada. See teema on siin üleval olnud ja ministeeriumi kalanduse peaspetsialist on ka sellele küsimusele vastanud. 

Mul on tasuta õigusabi küll vaja, aga mitte sel teemal, selle saad ise lõpuni ajada, kui soovid

OK.,)

P.S. See peaspetsialist ongi ignorant...

Krt ma ikka ei saa vait olla, miks näiteks põhjaõnge raskus ei või koosneda tinast, plastmassist ja maisist? Või siis piisaks, kui seaduses oleks põhjaõnge juures kirjas ka feederõng?

Vahet ju ei ole, kas sul tina või söödakorv otsas

Tundub lihne onju... aga oleks wuudi siin, siis oleks juba 4 lehekülge vaidlust, lisaks pooled vaidlejad omavahel tülis, action käiks ja saidiomanikul klikke tuleks mühinal.

2012.a ma väga usinalt viljelesin seda mould-flat feederit. See sobib aeglase vooluga jõgedesse ja järvedesse. Mõnikord ehitasin rohtunud kohtadesse konksu säärde ka penoplastist kuuli, et sööt oleks natukenegi põhjast üleval. Minu meelest on see toimiv püügiviis. Samas on väga raske öelda, kas see on ka efektiivsem ? Seda ma ei oska kinnitada või ümberlükata, aga mulle meeldis igasugu asju katsetada. Enamasti ostsin feedreid koos vormiga. Vorm sööta täis ja feedri vajutasin vormi. Ilusti ja kenasti toimis ning sööt vabanes ka püügipaigas mu meelest kenasti

... konksu koos söödaga panin vormi põhja ja siis sööta täis. Vajutasin feedri ka sinna peale. Visetel ei olnud lipsu takerdumisi. 

Planeeto, aga lõpetasid ära ja hakkasid ikka õngega püüdma? Või lihtsalt landimehe verd rohkem? Said linaskit ja latikat mõlemat selle rakendusega? Karpi ka? Huvitaks see ka kas lähedalt püügil lisasid sööta ka kuulidena või ainult selle mouldiga?

Peale 2013. a hakkasin landiga püüdma, kuna mul oli jube geberniit nende söötadega jamada. Peab olema korralikult ruumi neid varuda, kõike komponente tuleb osta. Sain järvest paar linaskit ja Väiksest Emajõest latikat ka. Sööta kuulidena juurde ei tampinud nagu tegelikult peaks. Kuigi seda peaks kindlasti kohe püügi alguses tegema minu meelest. Seda kiiremini toimima hakkab

põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
Miks feedriga püüda ei või ? Mina ütlen, et söödatops ongi raskus. Raskus võib olla leivast, tinast, terasest, kombikormist, savist ...
Seadusandja ei ole määratlenud raskuse mõistet. Hea tava järgi võiks raskus natuke uppuda, aga raskus võib ka olla balanseeritud keskmises veekihis hõljuvana.

Kalapüügieeskirja paragrahv 2 on toodud välja mõisted. Mõistete all pole defineeritud "raskust" . Sellega on asi selge kui seebivesi. Raskus võib olla ka puust , mis aitab visata ja võibki vee peale ujuma jääda. Samas termin põhjaõng eeldab seda, et konks oleks söödaga põhjas. 
 Iga määruse või eeskirja alguses tuuakse välja vaieldavad mõisted ja terminid. Kalapüügieeskirjas raskuse mõistet defineeritud pole. Seadusandja oletab, et selle mõiste üle arutelu ei teki. Kuna ma tegelen 8 tundi päevas selliste asjade üle jauramisega, siis ma saan sellest nii aru. Saab keegi asjast teisiti aru ? Palun seletage

See ongi müstika, ma olen ka igasuguse juriidilise sitaga nüüd 3 aastat jauranud ja ikka ei suuda edasi jauramisest loobuda ka hobi korras Ma võin sulle öelda, et jauramise pärast saaks wuudi kindlasti teisiti aru, aga tal ei lasta siin jaurata. Mina olen sinuga nõus.

Kas selle popupiga konksu tõstmine on selle tagamõttega, et kalasilm ei seletaks ja kalakõrv ei kuuleks seda konksu seal allpool? Planeeto, kas tõugupuntraga ka tol ajal katsetasid? Teine asi kui ma suruks ööussi sinna moldi, kas see lõhuks sööda enne põhja jõudmist, sel juhul tuleks vist tuleks konks eraldi sööda sisse suruda ja jätta uss välja?

Rsk, kui konksu teadlikult põhjast kergitad, siis pole enam põhjaõng?

Wuudi saatis mulle lingi, kus asi oli selgeks tehtud juba siis, kui ma polnud feedrit veel uneski näinud ja olin veendunud tonkamees
http://www.kalale.ee/foorum/abiks-algajale/311E?page=0
Tundub, et kõik vanad hundid jälgivad foorumit eemalt

Mina tõstsin tõugupundart selle pärast, et sööt kuskile põhjasamblasse ei upu. Tegin mingis kausis katseid, et kuidas peab balanseerima. Juriidiliselt on see muidugi siis statsionaarne suspendingõng  Öökaga peab suurema mouldi-feederi sebima. Ma proovisin tõukude ja mingite nn pelletitega. Pelletid käisid silikonkummiga konksu külge. Pellet oli hea selle pärast, et väiksed kalad ei seganud.

Mina olen juba viimased neli aastat püüdnud linaskit ainult fletiga ja enam korgiõnge linaskipüügiks igatahes kätte ei võta.Närvid lähevad seal kaldal krussi vahtides neid pooleli jäävaid korgi vedamisi, eriti kui kala passiivne.
Siiamaani olengi fletti sihilikult ainult linaski püügiks kasutanud,igatahes olen tulemustega väga rahul.
 

soomuskarp, kas emajõele lähed veel? Tookord näitasid mulle neid rakendusi, aga uuriks hea meelega rohkem.

Fletil kasutan pop-upi,tavalist boili ja klippi nii mullaussiga,kui ka tõuku ja ööussi juppi.
Tavaliselt teen ka startsöötmise ja kasutan selleks spombi.Fletil kasutan lipsu materjalina nööri ja juusrakendust. Lipsu pikkused on 7-10cm konksud vastavalt söödasuurusele ja kalade tujule.Esialgu siis niipalju.
 

Järgmine nv on plaan minna aga kõik oleneb õhu temperatuurist, lubab siin miinuseid.Kui ilm sula siis järgmine pühapäev olen platsis.
Rääkida oleks jah lihtsam, mida ja kuidas.
 

Soomuskarp saad oma linaski rakendusest lähemalt rääkida, flat feeder minu jaoks täiesti uus püügiviis. Pikka lipsu kasutad ja kui jäme see olla võiks? Linask nii arg kala ka et tollele vist ei tohiks väga tihti sööta ette loopida?

Vaata, ihteoloogid ütlevad,et karplasi ei ole eriti reaalne üle toita kuna neil puudub selline organ nagu on magu.Neil on ainult üks sool igal liigil oma pikkusega.Seega, kui neile pakkuda head ja maitsvat sööta siis nad õgivad nii aplalt, et värske sisseammutatud sööt lihtsalt lükkab vana veel seedimata sööda pärakust välja.Loomulikult vee temperatuur omab tähtsat rolli,kas kaladel on piisavalt isu tarbida toitu.Vooluveekogus on külma veega kala aktiivsem, kui seisvas vees, kuna voolus ei saa kala olla rahulikult paigal ning seoses sellega kaotab energiat.

Siin ma midagi seletan,kindlasti ei ole kõige parem aga ehk veits on abiks.https://www.youtube.com/watch?v=9FX_1JpVsc0

Kasutad ka popupi ja klippi koos, et popup tõstab tõuguklipi üles?

Ei see traat on mõeldud lebama põhjas,pop-up ainult juusel.Kui vaja siis panen juusel tõugud koos pop-upiga hõljuma.Näeb palju ahvatlevam välja.

Vaatsin video ära, sööb mingit kahtlast punast junni nii et suu matsub