Otsi

ajast/seadustest maha jäänud...

06.07.2009 20:38
...jõudu mehed/kalamehed...küsimus:kas mootorpaadi järgi tohib lanti vedada..?...vanasti oli vist selline keeld olemas !?
06.07.2009 21:21
0
0
See keeld kadus juba ammu.
07.07.2009 17:53
0
0
Minul on ka küsimus suurele ringile :praegu on iga veekogu ümber ,kus võimalik tehtud tara ja silt eramaa .Isegi jõe, järve ja mere äärde on sildid üles pandud. Aga mulle on jäänud kusagilt kõrvu, et päikse tõusust kuni loojanguni
võib olla looduslike veekogude kallastel 1m vee piirist isegi kui need asuvad eramaal.Ehk teab keegi seda seadust maarahva keeli seletada.Ja kas on üldse olemas selline seadus.Tehke mulle selgeks palun.
07.07.2009 17:56
0
0
wuudi-ole hea ja seleta -sul kõikse arusaadavam välja kukub.
07.07.2009 18:33
0
0
Just leidsin praegu RT harrastuskalpüügi seadused üles.Ikkagi on lubatud püüda päikse tõusust loojanguni üldkasutatavatel veekogudel.Kohe kivi langes
südamelt.
07.07.2009 18:39
0
0
...ja minu teada ikka kaugemal võid viibida veekogust, kui 1m. 3v4 m oli see piir, aga sinna veekoguni peab kahh kuidagi jõudma...
07.07.2009 18:47
0
0
Jah, kui ikka teele on tõkkepuu ette pandud sildiga eramaa, siis eriti lihtne veekogu äärde saada ei ole.Aga kas selle vastu ka rohtu on?
07.07.2009 18:50
0
0
ON ROHTU, ON!
Selleks pead ostma õhusõiduki
)
07.07.2009 18:50
0
0
Looduskaitseseaduse § 36
(1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.

Veeseadus
§ 10. Kallasrada
(1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
2) teistel veekogudel 4 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.

(3) Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
(4) Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada:
1) sadamas;
2) tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas;
3) enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel;
4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;
5) kalakasvatusehitisel;
6) hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.

(6) Vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse asukohajärgse maakonna keskkonnateenistusega.
§ 40. Järelevalve
(3) Riigi keskkonnakaitseinspektoril on õigus vee kasutamise ja kaitse tagamiseks teha järgmisi kohustuslikke ettekirjutusi

1) nõuda vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmist;
2) lõpetada õiguserikkumine;
3) kõrvaldada põhjaveekihile ja veekogule tekitatud kahjustus.

Eelnevast tulenevalt peab üldjuhul kallasrajale olema tagatud vaba juurdepääs, välja arvatud veeseaduse § 10 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Järelevalve teostajaks on keskkonnainspektsioon.


Ei leidnud kohe seadust, toppisin kuukelisse kalasriba, siuke kena vastus vaatas vastu
http://www.tartu.ee/?page_id=1533&lang_id=1&lotus_url=/kkkk.nsf/Web/koik/B277D8E1CDE4C4DBC2257005002863DC
07.07.2009 18:56
0
0
ma olen kyl selliste lollidega võidelnud kui jõeääres kooberdand , küll tuleb ytlema et miks tema hoovi peale ronin ..ma vastu et mees loe seadust 4 meetrit on jõe ääres see ala kus ma vabalt ööpäev läbi viibida võin, taskus on olnd harrastuspüügi käsiraamat kus vastav seaduselõik väljatoodud , peale seda on jutt kohe lõppenud politsei kutsumisest jne . Niiet jõgede järvede kaldaid mööda andke tuld , keegi kobiseb näita säädust ja rahu saabub maa peale.
07.07.2009 20:02
0
0
irw...ma algul vaatasin, et sepa on ära pööranud
linkil pole justkui muud viga...kui, et sooritus tehtud 18.mai.2005. Nelja aastaga kasvab mudilane mürsikuks...saati siis seadused ei võiks muutuda. Huvi korral maksab ikka järgi kaeda.
07.07.2009 20:05
0
0
kas landi järel paati võib vedada....
07.07.2009 20:21
0
0
Ainult kallasribal
07.07.2009 20:34
0
0
Paar vajalikku või huvipakkuvat punkti veel...kalda kohta.

LKs http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197318
§
36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine
(2) Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale.

Asjaõigusseadus http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13107316
§
160. Kaldaomaniku õiguste kitsendamine
(1) Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi.
(2) Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist.

§ 161. Kallasrada
(1) Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.
(2) Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Paragrahvis 142 sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti.
(3) [Kehtetu – RT I 2003, 13, 64 – jõust.1.07.2003]
(4) Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.


Nii, et kallasrajal olemiseks täitsa poogen kas päike üldse tõuseb, ole 24h. Ja ilmselt ka üld- ning detailplaneeringuga peavad tagatud juurdepääsuvõimalused 24h kasutada olema.

Aga kust teada saada neid tagatud avalikke juurdepääsuvõimalusi? Seesama shlagbaumi ja ,,enne lugemist juba, oled mul juba kirbul" teeke võib ju vabalt tegelt see ,,tagatud" juurdepääs olla.
07.07.2009 20:49
0
0
See päikese tõusust loojanguni vast selle kohta, et on mitmeid järvi mis piirnevadki eraomandiga. Ja siis vist öösel üle aedade ja läbi õuede ekslemine, et jõuda päästva kallasrajani võib osutuda keeruliseks, isegi eluohtlikuks. Ja kes ütleb kui haavatuna jõuad kallasrajani, et see veekogu üldse valikuks kasutamiseks on - lihtsalt lõpetatakse su piinad...
Samaoodi ka jõgede puhul võib olla kümneid kilomeetreid piiratud eraomandiga kallasrajale peale ja maha saab ainult loetud kohtades.
07.07.2009 20:54
0
0
kallasrada pole ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul, kui pole avalike nimekirjas just. Kui on vähemalt teise kinnisasja (omanik võib ju isegi sama olla) territooriumil ka veekogu...siis on kallasrada seaduse mõistes olemas....ja kohalik omavalitsus kohustatud tagama planeeringuga avalikud juurdepääsuvõimalused. Ei puutu eriti asja eraomandused (mitmuses).
07.07.2009 20:57
0
0
Kohalik omavalitsus ütleb et juurdepääs on tagatud õhu kaudu, kopteriga
07.07.2009 21:06
0
0
kas mitte selle juurdepääsu tagamiseks, ei rakendata (peaks rakendama) seda servituuti...mille mõttest ja sisust me/te kord teises teemas aru ei suut saada?
07.07.2009 21:08
0
0
Servituuti saab ainult kinnisasja omanik seada, ja kui ta sellest huvitatud ei ole siis ei tule mingit servituuti.
07.07.2009 21:21
0
0
olend nüüd...servituute on ka selliseid mida saab peale panna võimuga...ta on piirang omanikule kellegi kasuks, millegi konkreetse jaoks.
07.07.2009 21:36
0
0
Tood ehk mõne näite mõne võimuga seatud servituudi kohta? Nüüdseks vast ehk juba 5 aastakest tagasi üks Tartu tuntud notar raius kui rauda, et Eestis pole reaalselt ühtegi servituuti seatud, puuduvat mingi alamregulatsioon/ministri määrus või midagi sarnast ehk puudus servituudi seadmise kord (a'la kes konkreetselt kuhu ja mis pabereid peab servituudi seadmiseks täitma), kuigi seadus juba aastaid sätestas servituudi olemuse.
Viimaste aastate kohta ei tea jah väita, aga mõned aastad tagasi oli arusaam sundvõõrandamisest ja servituudi seadmisest selline, et omand on püha ja puutumatu. Sel ajal kui roosas Soomes näiteks teedeehituseks maa sundvõõrandamine (juhul kui omanik polnud sõltumatute hindajate poolt hinnatud hinnaga nõus) oli igapäevane praktika siis meil sumbusid sarnased asjad aastateks kohtusse kui just linn või riik ei maksnud omaniku poolt nõutavaid miljoneid - ja tavaliselt maksidki kokkuleppe hinda olenemata mida mingi hindaja hinnaks määras - ega see ju oma raha polnud. Ja üldse ei saa välistada, et kui maaomanik sai 2 miljonit siis veerand või pool sellest ei läinud KOV'i - riigipoolse läbirääkija tasku nö konsultatsiooni teenuse eest küsida "õiglast" hinda riigilt/KOV'ilt - kohati selline mulje sellest asjaajamisest jäi.
07.07.2009 22:24
0
0

ega ei oska...ma pole üldse kinnisvärgis asja sees...

aga ega servituut on hoopis teine asi ka kui maa sundvõõrandamine...servituudi olla lihtsalt mingi asja talumisekohustus=talumiseservituut. Ka kallasrada on ju olemuselt sama, õiguse kitsendus, kuigi ilmselt seda seadma ei pea vaid on asi iseenesest, vastavalt seadusele. Ka veekogu avalik kasutamine on talumiskohustus. Elektriliinide ja muude selliste tehnorajatiste talumisekohustus...
ma usun Asjaõgusseaduses http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13107316 algab § 172 Reaalservituutidega

Ega ma väidagi, et sellise talumisekohustuse eest kinnisasja omanik ,,tänatud" ei pea saama...aga ilmselgelt ei ole sellest ta mingit rikkust ka loota ning seadusega vastavalt peab selle kohalik omavalitsus kusagile kehtestama...ning eks tasu on kokkuleppe küss. Kui muudmoodi ei saa, antakse asi tasu osas ehk kohtusse...mille tulem on vast kopikad. Elik kinnisasja omanikul suht mõttetu vastupunnimine, sest servituudi saab seada, ja tasu on vastav ning õiglane või ,,õiglane", kuis keegi asjust aru saab ja sisimas tunneb.
Mu arust pole just väga problemaatiline.
Samas...täitsa võimalik...et kui mingi teerada (võsa läbiv jalgrada) on juba olemas...elik uut ei tekitata...siis mingit tasu pole ka kohtust loota. Seatakse matsti servituut ja ära krt ohi...eraomand pole absoluutne, ning talu sutsu seda, et teised ka elada saavad. Mingit rahalist ega normaalmoraalset kahju ja kulu sellega kinnistu omanikule ei teki.
07.07.2009 23:02
0
0
Sundvõõrandamine ei puutu jah servituuti, kuigi olemuselt ka käib omanikule ajudele sunni korras, ühiskonna huvides. Meediast vist on jah mõned teedega ehk juurdepääsemisega koduni läbi teiste omanike teede olnud. Ja sealt on ka nagu meelde jäänud, et kui ülemõistuse summat omanik küsib tee kasutamise/korrashoiu eest, siis kohus reeglina maapeale tagasi toob. Kuigi vahest tundub, et omanikul samuti õigus, kui läbi sinu tee ikka käivad naabriplatsile rasked ehitusmasinad ja su tee olematuks trambitakse siis vast ajaks vihale küll, eriti kui naaber veel najoobitaja ja huijar juhtub olema ja ei näe põhjust miks peaks tema teise maa peal teeparandusse investeerima - ega tema teed lõhkunud, ikka oü betoonifirma ja oü killustiku-kruusavedu masinad sõtkusid.
Kõrvaltvaadates vahest ainult mõttes õnne tänad, et ise ei pea mingite selliste probleemidega tegelema.

Aga seda ma küll ei tea kas teemaalgataja paadi järel lanti võib vedada, täpsemini ma ei tea mis seda keelaks... ja ei oska otsida ka...
07.07.2009 23:15
0
0
antud juhul pole tegemist mingi autobahniga...vaid lihtsalt tagamisekohustusega, et rahvas saaks kikivarvul kallasrajani...juurdepääsuvõimaluse tagamisega kodanikule, persoonile.. Igast automobiilidest jutt ei käi.

4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;

Ritv ei kuulu komplekti...ja selle kasutamiseks tuleks KKministrilt eriluba toadelda. Teisalt...spinninguga püüdmise tehnikat ja kasutuskorda pole määratud. Nii, et vea aga. Kui spinnatad siis ridvaga, kui aga vedelit vead...siis ilma ridvata.
08.07.2009 12:07
0
0
Iga tahes tänud informatsiooni eest .Nüüd võib ka mõne ülbe maaomaniku seaduslikult paika panna, juhul kui asi peaks muutuma inetuks.
26.07.2009 13:12
0
0
"Üleskutse: räägi oma kogemustest erateega"
"Suur suvi ja puhkuste aeg on kätte jõudnud. Jõudes suvilasse aga ootab teid ees ebameeldiv kogemus. Te ei pruugi pääseda oma mere ääres asuva suvila juurde, sest teie verivärske naaber on tee peale püstitanud sildi «Eratee»." http://www.postimees.ee/?id=145436
11.05.2011 22:31
0
0
Niisis tõstan teemat. Täna siis koos kasutaja broximusega kogesime eriti juhmi maaomaniku, kes meil raudkangiga pead pooleks lubas lüüa. Üritasime liikuda mööda vee piiri avalikuks kasutamiseks mõeldud maalapile. Maaomanik tuli ja paugutas, et tänu suurveele on teie kallasrada vee all ja sulberdage seal kui tahate. Üritasime siis selgitada seda, et suurvee ajal on kallasrada avaliku veekogu vee piirist 4 meetrit ja maaomaniku kohustus on tagada võimalus seda läbida.
http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus/
Asi tipnes sellega, et tüüp helistas politseisse ja ütles, et tema maal on sissetungijad. Sai räägitud politseiga. Algul oli üks naisterahvas, kes hakkas midagi rääkima piiriveekogust - peale seda kui ta õnneks ise aru sai, et pani veic rappa ühendas mingi mehega, kes ütles, et võite läbi maa minna ja kõik on ok. Sellepeale maaomanik lubas menti avalduse kirjutada, et meie sisenesime tema maal asuvast jalgväravast tema maale.
. Tegin mõned pildid, et politseile tõestada, et seadust me ei rikkunud. http://nagi.ee/photos/thomas/sets/312463/
Väike
küsimus siis suurele ringile, et kas peaks ennast politseis kurjategijana kohe arvele võtma (et säästa riigi raha) või hoopis minema avaldust kirjutama, et tehti tapmisähvardus? Tapmisähvarduse lugesin sellest välja, et kui peale raudkangi juttu sai lubatud antud kodanikule siis vastu tasuks 5m teleskoobi p..sse torgata ütles ta, et lahtise kolbaga see meil hästi ei õnnestu
.
11.05.2011 22:44
0
0
tüüpiline eestlane.....põlised popsid nüüd peremeest mängivad......
11.05.2011 22:48
0
0
kus säherdune töll ka elab? hea teada, mis ees oodata võib.
11.05.2011 23:14
0
0
Igale idioodile ikka õiguseid kätte anda ei saa - sellised võiks kõik kuhugi lasnamäe korterisse elama suunata - las kaklevad seal omasugustega...
11.05.2011 23:20
0
0
no noo
11.05.2011 23:21
0
0
Tegelane elab Tartu maakonnas Luunja vallas Veibri külas.
11.05.2011 23:34
0
0
minu arust, äärmiselt armas ju, et inimesed suhtlevad üksteisega. Kurdavad südant vaevavad mured kaaskodanikule. Selgitavad, seisukohti ja mõttelõngi.

Rääkige veel, et ei hoolita üksteistest!
11.05.2011 23:41
0
0
Wuudi, räägi nüüd, mis pahategude pärast sind lasna suunati?
12.05.2011 00:09
0
0
wuudi no noo on lahe
12.05.2011 07:20
0
0
Üritasite omanikule selgitada, et suurvee ajal on kallasrada avaliku veekogu vee piirist 4 meetrit? Ei ole ju. 2 on. Enne kui trakse paugutama hakkate, tehke endale täpselt seadus selgeks. Ja kas see sinine küna sääl värava taga on kalamehe autu we? Sedaviisi parkides pole ime, kui te konflikti sattusite. Jääge ise inimesteks, siis üldjuhul ei keelata teid kuskile minemast.
29.08.2011 00:04
0
0
Kas meie järvedes on kadiska kasutamine lubatud ?
29.08.2011 07:30
0
0
mõrra alla läheb
29.08.2011 07:44
0
0
heinarkootikum, kui te just jala ei tulnud ja see sinine auto teie oma on, siis oleks politsei käest omale trahvi ikka pidanud küsima, kuna selle väravani sa ei tohiks ka saada, kuna eespool on keelumärk.
29.08.2011 08:58
0
0
Närvide säästmiseks võib karjäärile ka teiselt poolt läheneda.
Olen minagi tolle tainast taksojuhiga vestelnd. Väidete ja argumentide järgi otsustades, mehel ple psüühikaga kõik päris korras
Kui ta just ei bluffind, siis see sügis pidid naabrid uue tee tegema, et oma elamistele ligi pääseda. Eks näis. Seni võivad vaidlushimulised teda lihtsalt lõbu pärast torkimas käia

Kunagi käisin seal suht tihti. Paarkend mintsa üle põllu ja läbi metsa jalutada aind. Siuke jalutuskäik kuulus mul kalapüügi juurde ja mulle meeldis. Nüüd on põld ja metsaserv majasi täis ehitatud ja teerada kinni. Kui juba naguinii autoga peab minema, siis laidub ka tunduvalt paremaid kalakohtasid
29.08.2011 09:51
0
0
heinarkootikum, tee seal Tartu lehel avaldus nagu siin tehtud: http://www.tartu.ee/?page_id=1528&lang_id=1&lotus_url=/kkkk.nsf/Web/koik/373E20ABDD67C615C2256FDA005C0DC7
Olen
üsna kindel, et see aed võetakse maha. Suurvee ajal tõesti ainult 2 meetrit. Hämmastav, kuidas mõni inimene ehitab ikka aedasid. See traataed vees läheb kindlasti võrguks ka veel üle, et isegi kala ta eramaale ei pääseks.
29.08.2011 10:03
0
0
Tegelikult. Inimese soov, et pidevalt keegi ta akna alt mööda ei jalutaks, on ju täiesti arusaadav. Aga. Kannatagu, kuni uus tee valmis. Siis saab oma krundile aia ümber tõmmata ja rahu majja. Praegase vanameeste ja poisikeste hirmutamisega jätab endast lihtsalt jobu mulje. Seda enam, et oma paarkend majapidamist kasutavad naguinii seda teed ja vaevalt et tal mingit seaduslikku alust või võimalust on kalameestel seal kõndimine ära keelata
29.08.2011 14:56
0
0
Sellises olukorras on lihtsalt kõige parem üritada jääda rahulikuks ning kui ise oled end korrektselt ülalpidanud ja loodust hoidnud, siis seista seal kenal kallas rajal ning kui õnnestub siis moblaga seda mahedat sõimu salvestada ning seletada räuskajale, mis on kallasrada ja ründe korral vigastuste tekitamise eest saab ka karistada.
Palun oota