Ära võta kala veest välja?!?

Sia panemine on subjektiive mõiste ja privaatne hinnang, vastaspoole tegemistele.

Kui ikka tood taliselt Pärnu lahelt alla 19cm ahuna õhu kätte, ja tekitad sellega kahju, ent vabastad ta konksust ja lased sisendad la tema loomulikku loosulikku keskkonda tagasi, siis oled teind väiksema sunnitud kahju, suurema kahju ärahoidmiseks. Mis vastavalt Karistusseadustikule ja Tsiviilseaduse üldosa sedusele ei ole siis õigusvastane ehk ebaseaduslik tegevus. Siis see kalakese loomulikust elukeskonnast eemaldamine.

Kui spektar sellest kohesele loomulikku elukeskkonda sisendamise järgselt ikka hakkab väärtegu menetlema, eemladamise paragaraafi alusel...siis on see igaljuhul sigadus. Või on kellegi teistpidi hinnangut anda?
Kohus ehk annab/annaks sellele muidugi teise sõnastuse. Ebaseaduslik, volitusi ületav, ametniku eetikat eirav ...mis seal vahet on, kõnekeeles on ikka emm see spektar sellisel juhul.

eks võib igatepidi tõlgendada, samas võib sattuda seda kahjude ärahoidmise juttu kaitsma oma kulude ja kirjadega kohtusse, mis ei pidavat tänaste lõivude juures üldse odav lõbu olevat, rääkimata aja ja transpordi kuludest, mida ei kipu ka võidu korral keegi korvama.
Aga kui läheneda heatahtlikult ja seadusekuulekalt, uskuda, et kala veest eemaldamine tõepoolest tekitab talle ajukahjustuse ja tüsistusi. Ning harrastuskalapüügi hobi ongi otsapidi loodust kahjustav tegevus ehk kahjustamine on paratamatu ja olnud seda kogu aeg. Nüüd tubli riik lihtsalt likvideeris ebaõiglase kohtlemise ja olukorra, kus osad maksid loodusele tekitatud kahju ja osad mitte - edaspidi maksavad kõik, nüüd kõiki on seaduse ees võrdselt koheldud.
Edaspidi seaduskuulekas ja loodushoidlik kalamees-naine tirides alamõõdulise või keeluajal kala veest välja, teavitab instantse, deklareerib oma poolt hobi käigus loodusele tekitatud kahju ja vastavalt instantsi poolt määratud arvele tasub loodusele tekitatud kahju ja tegeleb oma hobiga rahus edasi

Kohtuvaidluses äi kahtlegid.Et kalamees selles kempluses lõpuks piale jääb.
Aga kellele sellist käkki antud juhul vaja oli? 5 minuuti mõtlemist,dehvineeri määruses ära mõiste "eemaldamine" kui kala omalejätmine peale tema püünisest vabastamist ja asjad oleksid paigas olnd.
Selle asemel, et kaldal inspektoriga TsÜS-i paragrahvidest diskuteerida.

Karistusseadustiku paragraafid ka uuesti, mis välistavad loomulikku elukeskkonda kohesel sisendamisel, eelmise tegevuse= loomulikust looduslikust elkukeskkonnast eemaldamise õigusvastasuse. (kuna trahvimine, karistamine ja hüvitama kohustamine saab tuleneda karistatava ehk ebaseadusliku teo toimepanemisest, vaid) https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011052

§ 27. Õigusvastane tegu
Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 29. Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 30. Kohustuste kollisioon
Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Mis sul, KukiMuki, inteligentse spektariga inteligentse filosofeerimse wasta peaks olema? Olgu või puhkeasendis ja kalavetel? See on ju Võimalus, mida elu ei paku kaugelt mitte kõigile isikutele ja kalameestele.

Tänama peaksid sel juhul oopis, Vabariigi Valitsust, Milton Friedmani ja muid õpetatuid

Sa tänamatu.

Aga, ehk on...(ma ka ei tea, ma pole mõelnud, ega ilmselt viitsi kahh, sest pole minu tööülessanne,) raskusi või wõimatu dehvineerida omalejätmist, mis vajaks sel juhul Tõestamist, et siuke tahe oli kahtlustataval ja süüdistataval?!

Seda tõestamist aga on suisa ilmvõimatu vist teha? Erinevalt eemaldamisest, mille tõestuseks on fakt, et kala on veest välja, mitte aga vee sees, ega seda pole sinna veel lastud.

Egas see sõnastamine ju nii kerge ka pole, et sellega kõik maailmamured silutud saaks. Mulle tundub, et hetkenäide ongi tüüpiline näide, kus rohkem teha enam ei anna.

Ja seal kus on puid, ka raiutakse noid, ning lendab ka laaste. Paraku. Ent paratamatus, ju.

Võib juhtuda, et seda Karistusseadsutikku ei saa antud asjas kohaldada, sest tekitatud kahju määramise ja korvamisega ei ole tegu karistusega-süüteoga vaid loodusele tekitatud kahju korvamisega

Palju kära sisuliselt ei millegist-keegi ametnik imes pastakat et oma päeva sisustada.Ülemused panid käe alla ja korjasid allkirju väidetavalt oma ala spetsidelt tobeduse õigustamiseks.Riigikogu ilma igasugu arusaamata vajutas kummist templi alla.Kas sellel tühikargamisel mingi reaalne tulem kunagi kalavarusid kaitseb-sügavalt kahtlen!

eksid pisikala, Kalapüüuseadus paragaraaf 25, mille alusel üldse seda hüvitamist määratakse, nõuab, et tegu oleks ebaseduslik, ehk õigusvastane. (§ 25. EBASEADUSLIKU kalapüügiga tekitatud kahjude hüvitamine)

Kui eemladamine on õigusvastane, saab trahvida ja siis selle järgselt ka hüvitamisele kohustada.

Kui tegu ei kvalifitseeru õigusvastaseks siis ei saa kasutada Kalapüüuseadus paragaar 25 lõige 4-ja ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust.

Seda siis selle korvamise jutu peale.

Eii saa mingit korvamise kohustuse juttugi olla, kui tegu pole süüteoga.

tuleb nõustuda , et enne peab jah fikseerima ebaseadusliku kalapüügi ja siis alles jõuab kord aktuaalse määruseni.
Aga kuidas seadusekuulekas kodanik käituma peaks. Loogika järgi kui parklas kellegi autot riivad ja oled kahju põhjustanud, siis normaalne inimene kahju korvab.
Kas sama suhtumine peaks ka määruse valguses kohaldatud saama. Kui kalamees ikka alamõõdulise või keeluaja kala veest välja võtab on ta määruse mõistes tekitanud loodusele kahju ja soliidne oleks seadust järgida ja kahju korvata

Pole vist mõtet oma vaest talupojamõistust keerukate juriidilise kõrgpilotaaziga rohkem vaevata.Kui see määrus on õigusloome tipp siis olgu.
Isegid siis kui aru äi saa,kuda on võimalik “Kahju hüvitamise määrade “määrusega asuda reguleerima küsimusi,mis kuuluvad olemuslikult hoopis Kalapüügiseaduse või siis Eeskirjade alla.Või mis imeloom on “haugi püügikeeluala”?

Mul KukiMuki poolt kirjeldatult sama mõte ennist tekkis, miks see kala veest eemaldamise jutu koht just kahju suuruste määramise määruses just olema peab. Kuidagi ebaloogiline koht selle jaoks, kas lihtne seadusekuulekas kodanik oskab seda sellisest määrusest üldse otsida, arvestades määruse pealkirja. Õige jah ei peagi oskama, peab lihtsalt maksma kui küsitakse, sest teadmatus ei vabasta...

Kahju saab korvata ikka sellele, kes kahju sai. teise auto mõlkimisel parklas, sa lihtsalt ei tea, kellele korvata, ja ootad ju niikaua kuni keegi annab endast märku, ehk siis esitab kasvõi vaikimisi nõude, või siis võib seda eeldada, et ta nõuab ja tahaks hüvitamist.

Ent hüvitada saab siiski objektile. Kalakese puhul on muidugi sutsu teine lugu. Aga ainult sutsu. Sest põhiseaduse järgi võib isegi KalaMees olla loll ning mitte teada, et tegu oli ebaseaduslik ning kahjulik ja hüvitamist vääriv.

Pealegi...kohustus hüvitada, saab tuleneda peale seda alles kui nõu on esitatud. Niikaua ju ei ole KOHUSTUST. ja isegi teadmist, et kellel ja kuhu.

Ebaseaduslikus on vaja kvalifitseerida ja tuvastada, alles siis edasi saab rääkida kohustamisest ja kohustusest ning kahju olemasolust ja tekkimisest.

Nii, et analoogia pole kuidagi kohane.

eemaldamise jutt on kahju olemaolu dehvineerimise üks võimalik nüansike, muude kahjude tekitamise võimaluste hulgas.

Seadus on abstraktsem ja üldsõnalisem, mille alusel kehtestatakse alamakte, vastavalt poliitilistele tuultele, valijate valimistele seadusandajateks, heaolu ja õigusriigi progressile, arenevale õigusfilosoofiale ja arusaamale jne jne.

Vabariigi Valitsust on palju mobiilsem kokku koguda ja tempel ametniku koostatud eelnõule alla panna, kui seda teha Riigikogus mämmutamiseks, vastandumiseks, ärapanemiseks ja kummi venitamiseks.

Thats why, mõned asjad peavad olema kindlamad, ja alates põhiseaduses, teised aga paindlikumad ja kiiremini reageeritavamad vastavalt elu ja vajaduste ja arusaamade edenemisele.

Bye, lähen turule kilu ostma. Kapitalistlike liighindadega.

ei tia kui palju nende juriidiliste nüansside üle arutlejail ka juriidilist aridust on.....

Kõige mõistlikum oleks kui mõni asjapulk siin lollidele puust ja punaselt ette näitaks...kuidas traali tühjendatakse ilma kala veest võtmata!

Kogu selle jama saab kokku võtta piibliraamatu sõnadega-õndsad on need kes vaimult vaesed.Aamen!

Täna ei võtnud ma ühtegi kala veest välja...
(jäin nupuks)

Lõhevarude taastamiseks investeeritud 200 000 eurot kaob nagu vesi läbi sõela.
Keskkonnaministeerium lubab riigi kasvatatud kala otse kudemiskohast välja püüda, põhjendades seda harrastuspüüdjate sooviga.

http://www.epl.ee/news/majandus/riigi-rahaga-merre-lastud-lohed-puutakse-valja-meelelahutuseks.d?id=59064118&l=wepl

midagi peab ju tegema, imelik ju kalastusluba müüa, kui kala pole.
vist.
ega kõike saa ka EFSF-i garantiisse taguda.

Andke lollile rannamehele andeks, aga seda sitta ei viitsi ma küll läbi lugeda.