HIIUMAA

Pühapäeva õhtul viimase praamiga üle, kell kuueks helisema ja tuttu. Öösel ärkan üles, kuulen, et puud kohisevad ja ongi tuul 10+ meetrit sekundis, vannun ropult, võtan äratuse maha ja magan edasi. Üheksa paiku silmad lahti ja tunne nagu pidulauas joodikul, kes just naisele tõotanud karskust pidada. Ega pikalt ei pidanudki vastu ja kümnest olidki juba kummipüksid jalas ning spinning käes. Sammun väravast välja ja kuidagi liiga kerge on liikuda. Selge, seljakott jäi maha, lähen tagasi ja avastan, et ka pussnuga lebab autokatusel ning kummipükstel pole püksirihma peal. Alzheimer! Tuul on vaiksemaks jäänud, aga vesi on ikkagi vähe natust sogane ja niitvetikat täis. Aga püüda siiski kannatab. Kala on tulnud ka rohuse põhja peale ja varsti ongi esimene trossi otsas. Vähemalt pole nullipoiss nagu eelmine kord. Avastan, et lasteaed on vette lastud, päeva jooksul käib käest läbi lausa kümmekond konkreetselt alamõõdulist haugikutsikat. Mõnel on veel rabamisjäljed küljes, aga kolle kahjuks ei kohta, päeva suurimaks jääb täpselt kahekilone. Vahepeal pääseb üks kobe säinas kõrget küünalt visates minu heleda ahvenakarva baby busteri küljes, mille tõttu panen otsa väiksema pöörleva, aga vahetan mõne viske pärast tagasi, sest tegelikult on minu jaoks haug siiski soovitum kala. Vahepeal rabab üks nii pooleteist kilone end otsa ja viskab hakatuseks paar küünalt ja siis läheb kerimine kuidagi imelikuks, nagu oleks ikkagi otsas, aga kuidagi jube imelikult lohiseb järgi, et olen praktiliselt kaldas, siis otsustan selle imelooma maale vedada. Ja mis selgub, üks kolmik on hammaste vahel ja teine ilmselt küünalt visates takerdunud saba lõppu ja nii ta siis lohises järgi nagu O täht, või aiakäru ratta sisekumm. Tasapisi kasvab ka trossi otsas olevate kalade arv, kuigi mitmeidki tuleb tagasi kosuma saata, isegi üks pealtkilo säinas õnnestub kätte saada. See rändab turja peale kotti, trossi jaoks on ta pea liiga õrnuke, mul on neid lahti pääsenud. Tavamarsruut saab läbitud, kala on küllaga, uue ridva ning rulli raha ekvivalentselt ühe korraga tagasi teenitud, aeg kodupoole sammud seada. Seitsme tunniga kontakte ehk neljakümne alla. Neli suuremat ja säinas fileeks, ülejäänud suitsu. Täna praami peale tulles vaatan, et sadamas käib hoolega tonkapüük, just - kalapüük keelatud- sildi kõrval vähemalt viis meest ametis. Aga arusaadav ka, silt ju ainult eestikeelne. Minupoolest püüdku, kui ei lagasta. Ise tagasi ehk juba järgmisel nädalal. Teadmiseks veel, et tuttav kalur oli läänepool võrguga lestal käinud ja jutustas, et ööseks ei julenud sisse jätta, muidu oleks nii paksult lapikuid täis olnud, et poleks enam võrke kätte saanud.

kas ahvenat püüdsid sadamas?ja kas seal akvatoorjumis ka püüda enam ei tohi?

Ahvenat sadamas ei püüdnud, vaid ootasin praami ja - kalapüük keelatud" sildid on Heltermaa paadisadamas üleval.

ma ei mõelnudki,et sina püüdsid!kas mehed kala ka said muidu sealt?korra oli mõte ilma autota üle tulla ja jig-iga proovida.

Heltermaal polnd püüdjaid, ju on keelatud. Lõuna pool oli väga vähe kala aga korralikud kalad, veidi põhja pool ahvenat paksult aga 10-st 1 mõõdus. Lesta ei saand võrguga mitte ühtegi, tonkaga ei viitsind proovida. Ühes väikesadamas tuli kohalik korüfee, vaatas mu sumpa (seal oli 6-7 minu meelest ilusas mõõdus vähemalt 200g ahvenat, just olin saanud 3tk järjest) ja kommenteeris - "jah väga väike kala, napilt mõõdus, kala pole see aasta üldse ja ega enam ei tule ka..." Mõtlesin, et just tahtsin öelda, et viimased 2 aastat pole siit nii ilusaid saanudki, aga noh hoidsin parem suu kinni

Need, kes Heltermaal tonkatasid selle kümnekonna minuti jooksul mõne said, aga ju polnud mõõdus, viskasid tagasi. Samas ämbris midagi nagu ikka oli, võibolla tegid lihtsalt aega parajaks, tulid minuga sama praamiga üle.

Tere.kas Lehtmaa sadama ligidal ka lesta ja ahvenat liigub?

Heltermaal püüdjaid 3-4.Ahvenat tuli 2-3 kaupa, suuruse poolest mõni loopis kõik tagasi, aga samas kõrval teine toppis kõik kotti, nii et ilmselt alamõõdulised, või piiripealsed.

Ise käisin teisipäeva hommikul kahlatamas. Eriti ilusaid mälestusi polnud, külm ja märg. Oma marsruudile ei påäsenud, veeseis liiga kõrge. Meri paksult alamõõdulisi hauge täis. Korra õnnestus kuue järjestikkuse viskega saada neli 400-500 grammist pulka. Mõned lubatud suurusega ikka trossi otsa sain, aga suitsu panna seekord ei viitsinud. Praen fileetükid (5kg) ära ja purki marinaadi alla.

ise püüaks kummilutiga kui tuleks,aga veel pole selge mis saab!

Kuidas lestaga lood?

Mesale ka lest maitsema???

Reedel laekun Hiiumaale iga aastasele lesta reisile. Loodan, et meri on helde ja lapikut näeb. Kas keegi on lähiajal lesta püüdmas käinud ja kuidas on saagid olnud?

20.09 tegin õhtul luurelkäigu Kõpu ps. põhjarannikule. Laine oli päris kõva ja esimses kohas meri adru täis, liikusin siis oma 500m edasi ühe väikse nuki taha, kus laine vaiksem ja vees heina ka polnud. 
Tunniga siis 5 päris prisket lesta, siis hakkas sadama ja kuna kodus soe saun ootas, tulin tulema, muidu oleks ehk veel edasi püüdnud

Kas see maas on karp???

enamus on kivi mõni üksik karp paistab!vajuta pildile siis näed!

Puhta kivid kõik maas

Esmaspäev sain siis paadi vette. Kõik läks kenasti, isegi mootor mis üle kahe aasta seisnud turtsatas teise tõmbega tööle. Kui paat kodus seisab, tundub suur, aga kui varustus peal, siis enam nii suur ei tundunudki. Stabiilsus oli hea, keskmise tuulega kannatas kenasti kahekesi püsti loopida. Kala eriti ei saanud, naine kaks ja mina kuus ja et mu teinepoolel hakkas mingi hetk jahe, tulime enne planeeritud aega tulema. Haugid seekord suitsu.

Neljapäev merele kahlakates. Ilm ilus ja kala nii palju, et tavamarsruuti ei hakanud läbi tegemagi. Sellel aastal nägin esmakordselt, kuidas mitu haugi korraga landile järgi jooksid. Ühe korra jäid kaks tükki minust paari meetri kaugusel põhja peale seisma. Üks umbes kilone ja teine poolteist, üksteisest alla poole meetri kaugusel, landile ei reageerinud, (nagu kiusteks oli parasjagu ujuv otsas) minuti pärast ujusid oma teed. Kaotasin ka selle aasta esimese landi. Hakkasin just pooleteise-kahe kilost käega välja võtma, kui tõmbas trossi pooleks (ilmselt tegu tehase praamiga).Puhka rahus saarlaste roheline ahven. Ônneks ei esinenud seekord alamõõdulisi ja juba poole kaheks oli mul nii palju kalu (mis tuleb käe otsas mõned kilomeetrid koju tassida), et otsustasin püügi lõpetada. Kodus selgus, et arvuks tuli täpselt veerandsada ja eks puhastamine ja fileerimine võtsid ka oma aja. Kõik kalad praadimisse, marinaad peale ja purki.

Eile vaatasin ilmateate pealt et viimane ilus päev ja lõunapaiku panin jälle kahlakatega merele. Veeseis oli päevaga tublisti kukkunud ja see mõjutas ka saaki. Kõigepealt avastasin, et polaroidid on koju jäänud. See aasta nendega jõudnud nendega ära harjuda. Siis tundsin, et mingi viirus kontides, selja võttis valusaks, nii et iga mõnekümne meetri järgi pidin end nagu kass sirutama. Püügist suurt midagi välja ei tulnud, kolme tunni pärast olin juba kodus tagasi. Kokku umbes kuus kontakti, millest kolm sai ära realiseeritud. No vähemalt puhastamine läks seekord kiiresti. Praegult juba teel mandri poole, tagasi ehk paari nädala pärast.

Aitäh väga hea lugemine!

Sai taas Hiiumaal käidud. Kohale reede õhta. Peale laagri valmis sättimist algas püük umbes kell kaheksa õhtul. Ilmselt ei osanud tuule suunda ja toidu liikumist vees õigesti hinnata ja tulemuseks jäigi kahe paiku saadud 2 lesta. Ennem magama minekut sõitis laagrist läbi lähedal püüdnud härra kel ämbris ilusad suured lestad ja tema püük oli umbes 400m kaugusel minust. Läksin magama ära.
Laupäeval valges ei olnud ühtegi tonksu ja lõpetasin püügi. Uuesti viskasin krevetid vette õhtul seitsme paiku vahetadaes ka natuke kohta. Kohe sain kolme ridva peale ka 3 lesta. Sealt edasi rahulik püük, mis lõppes tulemusega 25. Kalad olid valdavalt keskmise suurusega aga mõni väike lendas lainetesse tagasi kosuma. Püügi lõpetasin umbes kell kolm öösel. Järgmisel päeval korjasin kodinad kokku ja juba 11:30 olin tagasi laeval. Taas väga meeleolukas püük Hiiumaal tekkis juba hirm, et rakendused saavad kuna vees oli palju kive. Ootan juba järgmist aastat, et minna "oma kohale" tagasi.

Kas Orjaku ojal ka miskit toimub?

Tere.sama küsimus mis tozz-ki esitas,aga väikse täpsustusega,et kas ahvenat on jões või ainult kokre ja säina punne?Tänan

Teisipäev ja kolmapäev jubeda tuulega tulid Orjakult pisikesed säina ja viidikalaadsed asjad. Aga Heltermaa sadamast vene mehed tõmbasid lohistades ahvenat naks ja naks.

Kivimuuli pealt siis? mujal vist keelatud

mis tähendab Lohistades?

lohistama ‹37› Sõnaveeb lohinal, loha (järel, järele) vedama. Ju siis tina lohistati,kus lipsuga kummikalad / uss küljes.

Selge siis!

Orjakul polnd halligi.

aga mujal?

Lesta võrgus paksult, mõned säinad ka. Ahvenat sadamates lahjalt, midagi tilgub.

Laupäev viimase praamiga üle ja kohe magama. Toas sooja sama palju kui õues (9).Äratuskella ei hakanud panemagi, ilm oli päris vilets, mõtlesin, et eks hommikul paistab, kas on mõtet merele üritada. Hommikul paistis, et võiks proovida, vihma ei sadanud enam, tuul oli küll vali, aga sellisest suunast, mis sogaseks ei oleks tohtinud ajada. Veeseis küll liiga kõrge, et tavamarsruudile minna, aga üks tagavaravariant paistis sobivat. Seljakott selga, püksid jalga ning mere poole ajama. Olin kaldast juba oma pool kilomeetrit eemal, kui kuus šoti mägiveist jalutas vastu, kõht vees. On neil loomadel alles vastupidavust, vee temperatuur ju alla kümne kraadi. Esimese haugi sain pool kaksteist ja riburada tuli neid juurde, kasvult kidurad ja nii mõnigi tuli tagasi kosuma saata. Siis õnnestus ühel allakilo nolgil minu heleda ahvena karva baby busteriga jalga lasta. Kuradi kahju oli, see lant oli mulle kõvasti üle poolesaja haugi toonud. Põhjuseks loll juhus, haugi käega välja võttes kerisin landi nii ridva otsa vastu, et trossiklamber avanes.Panin otsa Salmo suuremat sorti ahvenakarva ujuva slaideri ja ka see meeldis haugidele. Korra tundus, et midagi kobedamat on otsas, aga siiski oli tegemist kilose poisiga, kellel kolmik oli keset selga kinni jäänud. Teine kord olin landi jõudnud nii kolme meetri kaugusele kerida, kui korraga sööstsid selle poole kaks haugi, üks vasakult, teine paremalt ja põrkasid omavahel kokku. Ehmatasid vist korralikult ja panid veel kiiremini tuldud suundades ajama. Et trossi otsas oli juba mitukümmend Kala, asusin tagasiteele. Järjekordset kilost naga väljavõttes tõmbas ta trossi puruks ja ujus mu järjekordse tegija landiga minema. Seni arvasin, et ainult hiinlased oskavad paska toota, aga paistab, et rootslased samamoodi. Selle firma toodangust käin nüüd kaarega mööda. Otsa läks saarlaste sinine ahven, kes siiamaani polnud mulle veel kala toonud. Viie minuti pärast oligi haug jälle otsas, algul tundus pisike, aga mingi hetk pani siduri kärisema. No selge, vähemalt kahene. Näen, et küllaltki moka äärest kinni ja keerutan ümber telje, et nöör kogu aeg pinges oleks. Kätt kukla peale kinni ei saa, sest turi päris paks ja teeb kogu aeg sööste. Siis tunnen, et keerutada ka ennast ei saa, sest tross on ümber jalgade. Ühesõnaga nalja nabani. Aga lõpuks oli ta mul siiski käes. Lanti suust välja võttes (ma ei kasuta abivahendeid) õnnestus veel pöial talle hammaste vahele torgata, see veritses korralikult veel mitu tundi. See kala jäigi see päev viimaseks. Kodus näitas kaal 2,96 mis jääb küll napilt alla kevadel saadud paarile kolmekilosele, aga need olid marjaga. Nii et kasvult aasta Kala. Kodus veel otsmikulambiga kala puhastamine. Kümmekond suuremat fileeks, ülejäänud suitsu.

Teisipäev kalade suitsetamine ja muud kodused tööd, ilm ka päris kehv. Tänaseks paistis hommikupoole normaalset ilma lubavat ja et varsti ees ootamas viis kalavaba kuud (ei harrasta talipüüki) ning sügavkülmas veel talvevarudeks ruumi on otsustasin veel korra lühikese retke merele teha. Ajakavaks 5 tundi, 1+1 mine-tulek ja kolm tundi püügiks. Hommikul kontrollin ilmateenistust, tuul normis, vihma pole oodata, aga vesi on ööga veerand meetri võrra langenud. Pääseks isegi tavamarsruudile, aga see eeldaks paari-kolme lisatundi, mida aga kuskilt võtta pole. Püüda oli viletsam, sest tihti takerdus lant põhjarohtu, aga kala polnud kuhugi kadunud. Nagu esmaspäevgi tuli osa tagasi lasta, aga kolme tunniga 16 haugi on siiski märgatavalt enam, kui lootsin. Midagi huvitavat seekord ei juhtunud, korra oli üks muu kala (säinas?) külgepidi landi otsas, aga see puges sügavale rohtu ja pudenes ära. Kella üheks tagasi, kiire kalade puhastus ja praamile. Heltermaal tonkamehi ei olnud. Tallinnas tuleb vist korraks Salmost läbi hüpata, seal peaks nüüd ka busterid müügil olema.

Kas sa mees tiad,kui kaiff on su lugusid lugeda - minu jauks täielik nauding )

Tänan, ainult mu jutus on nädalapäevad vähe sassi läinud, täna ju alles teisipäev.