HIIUMAA

Pühapäeva õhtul viimase praamiga üle, kell kuueks helisema ja tuttu. Öösel ärkan üles, kuulen, et puud kohisevad ja ongi tuul 10+ meetrit sekundis, vannun ropult, võtan äratuse maha ja magan edasi. Üheksa paiku silmad lahti ja tunne nagu pidulauas joodikul, kes just naisele tõotanud karskust pidada. Ega pikalt ei pidanudki vastu ja kümnest olidki juba kummipüksid jalas ning spinning käes. Sammun väravast välja ja kuidagi liiga kerge on liikuda. Selge, seljakott jäi maha, lähen tagasi ja avastan, et ka pussnuga lebab autokatusel ning kummipükstel pole püksirihma peal. Alzheimer! Tuul on vaiksemaks jäänud, aga vesi on ikkagi vähe natust sogane ja niitvetikat täis. Aga püüda siiski kannatab. Kala on tulnud ka rohuse põhja peale ja varsti ongi esimene trossi otsas. Vähemalt pole nullipoiss nagu eelmine kord. Avastan, et lasteaed on vette lastud, päeva jooksul käib käest läbi lausa kümmekond konkreetselt alamõõdulist haugikutsikat. Mõnel on veel rabamisjäljed küljes, aga kolle kahjuks ei kohta, päeva suurimaks jääb täpselt kahekilone. Vahepeal pääseb üks kobe säinas kõrget küünalt visates minu heleda ahvenakarva baby busteri küljes, mille tõttu panen otsa väiksema pöörleva, aga vahetan mõne viske pärast tagasi, sest tegelikult on minu jaoks haug siiski soovitum kala. Vahepeal rabab üks nii pooleteist kilone end otsa ja viskab hakatuseks paar küünalt ja siis läheb kerimine kuidagi imelikuks, nagu oleks ikkagi otsas, aga kuidagi jube imelikult lohiseb järgi, et olen praktiliselt kaldas, siis otsustan selle imelooma maale vedada. Ja mis selgub, üks kolmik on hammaste vahel ja teine ilmselt küünalt visates takerdunud saba lõppu ja nii ta siis lohises järgi nagu O täht, või aiakäru ratta sisekumm. Tasapisi kasvab ka trossi otsas olevate kalade arv, kuigi mitmeidki tuleb tagasi kosuma saata, isegi üks pealtkilo säinas õnnestub kätte saada. See rändab turja peale kotti, trossi jaoks on ta pea liiga õrnuke, mul on neid lahti pääsenud. Tavamarsruut saab läbitud, kala on küllaga, uue ridva ning rulli raha ekvivalentselt ühe korraga tagasi teenitud, aeg kodupoole sammud seada. Seitsme tunniga kontakte ehk neljakümne alla. Neli suuremat ja säinas fileeks, ülejäänud suitsu. Täna praami peale tulles vaatan, et sadamas käib hoolega tonkapüük, just - kalapüük keelatud- sildi kõrval vähemalt viis meest ametis. Aga arusaadav ka, silt ju ainult eestikeelne. Minupoolest püüdku, kui ei lagasta. Ise tagasi ehk juba järgmisel nädalal. Teadmiseks veel, et tuttav kalur oli läänepool võrguga lestal käinud ja jutustas, et ööseks ei julenud sisse jätta, muidu oleks nii paksult lapikuid täis olnud, et poleks enam võrke kätte saanud.

kas ahvenat püüdsid sadamas?ja kas seal akvatoorjumis ka püüda enam ei tohi?

Ahvenat sadamas ei püüdnud, vaid ootasin praami ja - kalapüük keelatud" sildid on Heltermaa paadisadamas üleval.

ma ei mõelnudki,et sina püüdsid!kas mehed kala ka said muidu sealt?korra oli mõte ilma autota üle tulla ja jig-iga proovida.

Heltermaal polnd püüdjaid, ju on keelatud. Lõuna pool oli väga vähe kala aga korralikud kalad, veidi põhja pool ahvenat paksult aga 10-st 1 mõõdus. Lesta ei saand võrguga mitte ühtegi, tonkaga ei viitsind proovida. Ühes väikesadamas tuli kohalik korüfee, vaatas mu sumpa (seal oli 6-7 minu meelest ilusas mõõdus vähemalt 200g ahvenat, just olin saanud 3tk järjest) ja kommenteeris - "jah väga väike kala, napilt mõõdus, kala pole see aasta üldse ja ega enam ei tule ka..." Mõtlesin, et just tahtsin öelda, et viimased 2 aastat pole siit nii ilusaid saanudki, aga noh hoidsin parem suu kinni

Need, kes Heltermaal tonkatasid selle kümnekonna minuti jooksul mõne said, aga ju polnud mõõdus, viskasid tagasi. Samas ämbris midagi nagu ikka oli, võibolla tegid lihtsalt aega parajaks, tulid minuga sama praamiga üle.

Tere.kas Lehtmaa sadama ligidal ka lesta ja ahvenat liigub?

Heltermaal püüdjaid 3-4.Ahvenat tuli 2-3 kaupa, suuruse poolest mõni loopis kõik tagasi, aga samas kõrval teine toppis kõik kotti, nii et ilmselt alamõõdulised, või piiripealsed.

Ise käisin teisipäeva hommikul kahlatamas. Eriti ilusaid mälestusi polnud, külm ja märg. Oma marsruudile ei påäsenud, veeseis liiga kõrge. Meri paksult alamõõdulisi hauge täis. Korra õnnestus kuue järjestikkuse viskega saada neli 400-500 grammist pulka. Mõned lubatud suurusega ikka trossi otsa sain, aga suitsu panna seekord ei viitsinud. Praen fileetükid (5kg) ära ja purki marinaadi alla.

ise püüaks kummilutiga kui tuleks,aga veel pole selge mis saab!