Otsi

Põhja Soome ehk Lapimaa

27.04.2017 14:19
Kolmas varakevad Lapimaal, see vist on haigus juba? Seekord ajasime auto õhtul Pasilas rongile ja hommikul Kolaris maha. Ei kahetse, see kogemus nüüd ka olemas, õhtul väike konjak restovagunis, öösel magad linade vahel ja hommikul kohvi ja croisant (puder ka võimalik). Õhtul lugesin rongiaknast paarkümmend metskitse ja mõned valgesaba hirved ning varahommikul peale Oulut veel viis metskitse. Kolarist Kilpisjärveni oli paras maa ajada, nii, et kohale jõudes eriti kalale ei kiirustanud. Järgmine hommik pandi mind sundseisu ja istutati mootorkelgu lenksude taha. Tripi lõpuks kogunes ligi 160 km mägedes. Omapäi sõitmine on seal keelatud, ajada võid ainult järve või jõe jääl ja ettenähtud kelguradadel, kui oled ostnud loa. Kuna meie võõrustaja oli litsentsiga giid, siis oli võimalik näha loodust ka ametlikest radadest eemal. Palju oli 3-4 inimestest gruppe, kes suusatasid kelgud rakmetega taga ja varustus kelgul, suurim punt oli üle 20. Iga 10-15 km tagant oli riigi poolt ööbimiskohad mägedes, kuhu oli võimalik tormivarju minna ja ühe öö ööbida. Jätkub.. pilte panen galeriisse.
27.04.2017 15:32
1
6
Pildid võiksid siia panna.Lugemine oleks täiuslikum.
Tänud ette.
27.04.2017 18:18
1
1
Vägev. Jook on kallis seal rongis.
28.04.2017 03:31
66
6
Mõnus reisikirjeldus.
28.04.2017 09:39
0
3
Vägev jah, karm põhjala, korraks kaob lumi ja jää ära.
28.04.2017 14:16
1
3
Tänud,hea lugemine.
Loodan,et läheb edasi.
29.04.2017 10:38
0
4
Ossa rsk kui vägev.
29.04.2017 10:39
0
4
Ootaks järge kohe
30.04.2017 08:05
99
3
Mõnus!
P.S. Siiani olen teadnud, et Ark oli Noa laev.
Mis see saamikeelest maakeelde ümberpanduna tähendab?
06.05.2017 10:56
1
5
Need loodusesse käigud on ju tähtsad käigud, neid plaanitakse, oodatakse, pikalt ennem reisi mängitakse varustusega, sikud läikima, nuga teravaks, minu nimeline kuksa, et kõik oleks ikka päris....ja ühekordsed nõud, no minu silma häirib selline asi. No ma saan aru, et suuskadega või räätsadega ei mindud, osa tsivilisatsioonist oli paika pandud ja osa ka kaasa võetud aga ikkagi on see mõttesse jäämise koht. Ma loen silmanurgast soome matkafoorumeid ka ja kokku terve loodusnautlejate armee tekitab suure probleemi, kõik tahavad elusat tuld vaadata, kõigil vorstid grillimiseks poepakendis jms mille paraleelsust me näeme ka juba maarjamaal, isegi marketites piiratakse kilekottide kasutust seadusega. 
Mina ise olen ennast väga palju parandanud, ma umbes 12 aastat tundras käinud ja algus oli suht süüdimatult kaootiline ja mõtlematu ja nüüd süsteemselt parandanud ennast paremaks ca 6 aastat igast küljest.
06.05.2017 12:31
1
2
Ei saa ju küülikut alla neelata ja siis kuu söömata olla. Sepp, kas mugavus ei kannata parandamise arvelt?
06.05.2017 13:40
1
5
Misasi see mugavus on? Leib viilutatud, sink viilutatud ja vaakumis, nõusid peseb prügikast või lõke?
Maailma päästmiseks pole vaja küülikut neelata, aitab sellest, kui igaüks vähendab seda laristamist ja reostust. Osta ilma veeta sinki korralik kärakas kümne vesise vaakumpakendatud liistaka asemel, kasuta korduvalt sama pakendit, osta normaalsed matkanõud, õpi noaga lõikama ja nõusid pesema, osta risupõleti ja kasuta kõigil mõistlikel kordadel gaasipõleti asemel, foolium pole ainuke võimalus kala küpsetamiseks looduses, ostad kala jaoks grillimisresti, mis käib mitu aastat jms ei ole mingi metsik kannatamine ja mugavustest loobumine vaid teine vaatenurk. Üks osa inimestest mõtlevad loodusesse minnes kõik lõpuni läbi ja üks osa mõtleb ainult ühe osa ehk sinnamaani, kui pole see koht läbi mõeldud, kuhu kalased ja tahmased fooliumid panna ja kogematta pole ka aega ega võimalusi istuda tunde lõkke ääres neid fooliumiräbalaid põletada üritades.
See pole ju jehoovakuulutamine või jänesesöögiklanni värbamine vaid lihtsad ja jõukohased muudatused, millega mina olen hakkama saanud ja tunnen ennast hästi.
06.05.2017 14:46
1
3
Kes seda veesinki üldse ostab enam. Kõik õige jutt sepal, ainult õlu on nõrk koht
07.05.2017 22:37
0
1
Oot, Tinka jutt pooleli jäänud. Kui olud soosivad, siis ma ootaks jätku
08.05.2017 09:54
0
3
Nende sooja aja tundrareisidega on nii, et esmaseks proovimiseks, kui päevaretki teha autost lähtuvalt, siis mingit erilist varustust pole vaja. Auto kõrval võid magada marketitelgis ja süüa sama sööki, mis kodus. Energiakadu kalal käimiseks on üsna suur. Omal tuli millalgi moraalne ja füüsiline tõke ette, kui üks suund raskel maastikul oli 10+km, ring 25 ja reaalset püügiaega neli õhtutundi. Kõige raskemad on kivimäed, neid polegi millegiga võrrelda eestis. Ma teen konkreetselt magneesiumikuuri ennem matka, sest seda koormust pole võimalik siin eestis saada ega selleks valmis olla või trennida.
Kõik muutub, kui sobiv seljakotivarustus soetada eluks ja ööbimiseks, kõik läheb loogilisemaks, käid uude kohta siis, kui pole mõtet kala püüda, kala püüad parimal võimalikul ajal ja saad rohkem puhkeaega. Ka kole vihma või tormipäev pole põhjus väljatulemiseks vaid on lihtsalt üks puhkepäev.
Omal ka õllelihas ripub ja igaüks peab oma risti või kõhtu ise kandma. Seljakoti kaal koos oma nägemusega, mis seal olla võiks ja omale sobiliku kaaluga balansi saada on paras peavalu. Mul naine väga sportlik tüüp aga kaalu ja konti pole, seega meil ei jagune ühine kraam 50/50 ja mul viimased aastad nädal+ korraga sees kott on kaalunud 25kg ja see aasta üritan saada 20 lähedale selle. Osad kilod saab lihtsalt rahaga kergemaks, kui seda on ja kui pole, siis ei saa. See jama kah, et aastatega nooremaks ei lähe. 
08.05.2017 20:46
40
5
Pole viitsinud siin ammu kommida aga märkasin miskit imelikku.
Et kas Timkal ja Talismanil on miskid vaenlased tekkinud, et miljoonid punased noksid lendavad pidevalt täiesti ebanormaalselt ?
Teema ja kõik igati ok, igatepidi ületab enamusi plämateemasid.
Või kuda sellist ebanormaalsust selgitatakse ?
Keegi mode võiks suu lahti teha.
Muidugi ei sobiks see pläma laviin siia teemasse sugugi, mis tulema võib kokkuvõttes hakata.
Asjatundjad tõstavad ehk mujale.
Tänud.
08.05.2017 21:31
4
1
Sepaonu. Kui raske seljakotiga vaja pikalt mööda järske mägesid turnida, jubehästi aitavad amortisaatoritega ja sobilikule pikkusele sättimist võimaldavad teleskoopmatkakepid retke mugavamaks teha ja energiat kokku hoida.
08.05.2017 21:43
0
1
S..ta need mäed. Rabad on palju hullemad ja vahest ei pääse mööda ka. Siis ukerda nende mätaste vahel kahlad jalas ja seljakott seljas. Võtab ikka võhmale. 
08.05.2017 22:16
0
1
Ma olen nendesse matkakeppidesse ja kepikõnnikeppidesse alati arasaamatusega suhtunud. Milleks neid vaja, niisama ei oska käia vä jne Nüüd mul eelmine aasta olid suuremad ümberkorraldused oma elustiilis, hakkasin käima ja kuna ma ka naise tokke olin maha teinud, siis pidin salaja laenama proovimiseks, võttis turja pealt soojaks küll kõik lihased, ostsin omale ka detsembris. Amortidest ei tea, matkamaailma omanik ütles jäta kõik muu vahele ja soovituse peale ostsin flicklock regulliga Black Diamond Pro-d, nüüd viis kuud keppind ja kepitand, maastikul kah, tundub saime sõbraks. Ma tegelikult kahlatokki ennem ka maastikul kasutanud, kui jube järsk, tasakaalu pärast.
Ma koos telgiga tarpi ehk varikatust ka kasutanud, nüüd selle tokiteemaga koos tegin teise suvise süsteemi ka, õmblesin ise silnylonist tarpi ja ostsin sääsetelgi. Alumine rida on robens buzzard 2inimese telk+3x3 tarp kogukaaluga 3240 ja ülemine rida on 2 inimese sääsetelk+tarp 2,9x3,6 kogukaaluga 1050 ja pakendumisvõimekuse erinevuse nägemiseks pole vaja köögist vist prille kah tuua. Ühe kalamehe sääseuru õmblemine on praegu pooleli omal, kuna siukest, nagu ma tahan osta ei saa.
08.05.2017 22:48
0
1
Tokid annavad ka võimaluse vajadusel sääsetelgi ja varikatuse puuvabal maastikul üles panna ja üsna kõrgelt, kui neid on kaks paari, siin mõni pilt sääseurust
http://www.sepikoda.ee/sisu/NSw1MDcsMTcxMywx/saaseinner/
No mägedel ja mägedel on vahe kah, ühed on mahe jutt ja musutamine, teised on võileib veremaiguga, eks sama on ka rabadega. Ühel ja teisel puhul võib üllatusi ja päris arusaamisi tulla esmaminejal, lõpuks enamus leiab loogika üles ja õpitakse asja käigus. 
Ma räägin ühe loo teemal, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Lohistasime kärestikus kayakke norras, koperdasin, kukkusin käredasse, väljatulles näpp kõver. Keegi tõmmata ei julge, kõik meditsiini koha pealt lambad. No lähme välja arstile. Uurime kaarti, no pole mingit loogikat olemas, siin suur soo ees, teisel pool suur soo ees, prse, lähme siis otse, kui pole mingit öko varianti. Nagu härjapullid, soos rinnuni läbimineku ojad ka sees, no trampisime välja, käisin arstil ära, puhkasime öö sõbra juures, mõtlesin, et teeme ikka matka lõpuni, mis see üks näpp. Sõber helistas ühele kohalikule sellel alal jahti pidavale, küsib mult kle seda järve tead, tean, seda rada tead, tean, nu vot, sealt otsigi, seal on üks vana võsastunud rada, kuskilt vasakult läheb, otsi üles. Kokkuvõttes, see vana rada lõppes 400m enne seda kohta, kust me oma rabatrampi alustasime.
08.05.2017 22:52
3
1
Amortidega on mägesid mööda ronides pikemal retkel palju mugavamad. Kõlab vbla tobedalt ja memmekalikult, aga reaalselt ka ei põruta randmeid ära, on tüki mugavamad ja stabiilsemalt maha toetatavad. Kepikõnnikepid ja need, mis on spetsiaalselt mägedesse seljakotimatkamiseks mõeldud, on eriasjad.
08.05.2017 23:19
1
0
Vadasin, sõber guugl leidis netist juttu küll, miks need amortidega (antishokk-süsteemiga) matkakepid tavalistest paremad on. Kui kellelgil huvi, inf kergesti leitav.
Aintet, kui osta, siis osta korralikud. Netis palju pilte ilusatest ja läikivatest, viis kuni kümme eurtsi (meie rahas) per paar maksvatest matkakeppidest. Kui pole kavas ühekordseks kasutamiseks soetada, hoiduge siukestest eemale. Enda ja seljakoti raskus toetub pidevalt nendele, hästi kvaliteetsed peavad olema ja kokku hoida nende arvelt ei tasu. Mul nt sellised keskmised, ca kolmeknedollarilised, pidasid umbes nädala jagu intensivset matkamist vastu, siis hakkasid juba ära väsima. Küll katkesid käepaelad, küll kiilusid amordid kinni. Teravad otsikud ronisid nn. kummitaldadest ka läbi.
09.05.2017 04:03
0
2
Ma ise mõtlesin omast tarkusest, et peaks papptaldrikud kaasa vedama, siis on mugavam lõket põlema saada
Või seal leidub looduses igasugust tohtu piisavalt, et ei tohiks muret tulla? St, plastiknõud on hetkel nii ehk naa teemaks aga korra tuli mõte, et äkki võtaks mingeid asju kaasa mis pappi või paberit sisaldavad pakendina.

Ja veel, kuidas sellised pikemad matkad kahlakatega tunduvad (tunnistan ausalt, et pole kogemusi). On mõistlik kusagile pampu siduda telgile ja muule kraamile juurde või eelistada üldse matkal matkasaabast ja kahlakaid kasutada autole lähemal asuvate veekogude juures?
09.05.2017 09:32
0
1
*Ja veel, kuidas sellised pikemad matkad kahlakatega tunduvad (tunnistan ausalt, et pole kogemusi). On mõistlik kusagile pampu siduda telgile ja muule kraamile juurde või eelistada üldse matkal matkasaabast ja kahlakaid kasutada autole lähemal asuvate veekogude juures?*
Eks see ikka sellest oleneb Gefeen, kuhu sa sa lähed, millised tingimused seal on ja millised on sinu isiklikud eelistused.
Kaks mõtlemispausi võiks kahlade koha pealt teha, 1. kas neid üldse kalapüügi koha pealt vaja on, paljud järved ja jõed sellised, et mingit vajadust sisse minne pole 2. kas kahlasi on vaja matkamise ajal, väga märg maastik, jõgede ületused jms ja mis oleks alternatiiv, no näiteks jalad paljaks ja kroksidega jõeületus.
Kahlad + saapad kaaluvad suurusjärgus 2,5kg kokku ja kui neid vaja pole, siis milleks vaevelda. Kui täpselt ei tea, kas vaja ja kahtesi raskeid saapaid - matkasaapad ja kahlasaapad kanda ei taha, siis üks skeemitamisvariant on matkamise ajal panna kahlasaapad koos eraldi neopreensoki või veekindla sokiga ja tavalised matkapüksid, ikkagi parem variant. Matkasaapa endaga on selline lugu, et gore saapad tänu membraanile taluvad märjas kõndimist väga kaua aga kui nad täielikult seestpoolt märguvad, siis nende kuivatamine välitingimustes on suht mission impossible, kuna nende reaalne kuivatamine toimub ainult seestpoolt soojendamise/kuivatamisega.
Ise tassin mõlemaid, kahlad+kahv+vest koos varustusega on veekindlas kotis väljapool seljakotti ja samamoodi saapad, matka käigus jagan kahlasi ka teistega, kui vajadust, sama koti ja nööripostiga lähevad jõest üle. 
Ei pea nii tegema, nagu mina teen, mõelda tuleb asjad läbi ja teha nii, nagu omale meeldib või nagu parasjagu vaja.
09.05.2017 09:55
1
1
Kahlad on vajalikud, ma ütleks isegi hädavajalikud, kui on vaja jõgesid ületada. Muidu ainult segav faktor. Ma ei kujuta ette, kuidas kroksidega on libedate kivide peal paarkümmend meetrit ronida. Üks asi on oluline, kahlasaapad peavad olema pehmed. Need jäigad, mida siin kasutatakse merikapüügiks ei kõlba, sest juba 5 km peale löövad pahkluud tuld välja.
09.05.2017 10:31
0
1
Veeskäimise varustus on loomulikult parim veeskäimiseks. Ometi tehakse 99, 99% jõgedeületusi ilma kahlasaabasteta, kuna kalameeste osa tundramatkajate osas on olematu. 
Mul laagrisussideks ja lihtsamateks kraaviületusteks sellised asjad 
https://varuste.net/Mares+Boot+Equator+2%2C0+mm?_tu=16738
pakenduvad kuhuiganes, eriti ei kaalu, külmema ilmaga targemad, kui kroksid ja rannailmaga olen paljajalu laagris.
09.05.2017 21:16
0
3
Eelmine aasta vastu võetud soome uue kalastusseaduse rakenduslik pool puudutab ka Lappit, inaris kohalikud tagajalgadel
http://www.iltalehti.fi/kotimaa/201705092200126023_u0.shtml
kuna kohalike endine privileeg püüda tasuta ja ilma loata kaob. Oma arvamus on, et põhiline tüliõun on juutua jõgi ja arvan, et polegi vaja, et taastootmisjões neid järvepõrsaid välja kisutakse seal. Röövpüük ja ussitamine niikuinii Lapi kohalik rahvussport. Eriti ajab naerma protestandi väide, et me muid harrastusi siin põhjas nagu ei saagi harrastada. Munagolfi mängigu.
11.05.2017 12:01
24
6
MIX om vaja ka siin punanoxe jagada! :-( Pajatused Lapimaast nii hääd juu!!!
11.05.2017 19:04
22
3
Paistab, et mingites teemades on mõned haiged kelle hobiks see on. Väga ei tasu neid punaseid tähele panna vaid rahus kirjutada ja/või lugeda.
11.05.2017 22:17
0
1
Ega mul mingit igalpoolkäinudnäinud paalia kogemust pole, vast viis korda käinud extra püüdmas teda, kõik korrad, kui hästi on läinud pole üle pooleteise medra koos jääga sügavust olnud. Ükskord olin muu asja pärast käimas ja astusin sellisel ajal suutariseppo poodi, kui kogu see inari mass oli tõuku tulnud ostma ennem jääleminekut, siis jutu käigus küsisin ühe käest, et kui sügavalt paaliad tulid, peale küsitava veel paar meest jo-jootasid, et kõik alla medra. See jäi täpsustamatta, et kas koos jääga.
Tasuks järgmisteks kordadeks kõrva taha panna ja katsetada.
02.08.2017 13:58
0
0
Plaan järgmise aasta juulis minna Lapimaale kalale. Et  võtaks Inari järve äärde möki, mis jääks baaslaagriks. Kalastus Inari järv ja sealt siis retked teistele jõgedele järvedele. Kuna siin paljud mehed seal käinud ja asjaga kursis ning minu soome keel olematu, siis mul järgmised küsimused:
1. Kas võib oma paadiga(võtaks kaasa korraliku mootoriga kummika) Inari ja teistel järvedel kalastada?
2. Kas võib kasutada kahetaktilist mootorit?
3. Kas Inari järve püügiloaga(ma mõtlen, et on seal mingi ühtne Lapimaa regiooni kalastusluba ?) võib kalastada ka teistel selle regiooni järvedel ja jõgedel või peab igaühe jaoks eraldi loa ostma?
Kui keegi oskab vastata ja nõuandeid jagada, siis tänud ette!
 
02.08.2017 14:27
1
1
Pole olemas sellist asja nagu ja mujal / ja teistel veekogudel. Konkreetselt tuleb igat kohta/veekogu /ka veekogu osa käsitleda ja vaadata, mis seadus selle kohta ütleb ja iga aasta ka üle vaadata, kas vanad teadmised, et seal oli nii ka paika peavad.
Olenemata sellest, et seadus ise tuli 2015 aastal välja on minul jäänud selline mulje, et väga suur osa soomlastest endist ei uut seadust lugenud ega asju omale selgeks teinud ja ka selle aasta jooksul on mõnes foorumis vilksatanud ka ametnike endi teadmatust. Seda kõike tuleb ka mu meelest normaalseks pidada, kuna, kui kaua aega pole midagi muutunud ja enamustel on kõik kinnistunud, siis uuendused ei kipu pähe jääma ja harjutakse aeglaselt.
*Inari järvel endal kehtib ühe tokiga püüdes soome üldluba*, mis 2016 aastast on üks soomet kattev luba versus vanasti olid maakondlikud load. Paljudes seisuvetes kehtib see üldluba aga mitte kõigis. Reeglina ei kehti vooluveekogudes, tuleb eraldi muu luba osta. 
Reeglina ja eranditest üldiselt rääkides jääbki jutt üldiseks targutuseks, kõige mõistlikum on algallikaid kasutada, suht lihtsalt saab orjenteeruda siin.
https://verkkokauppa.eraluvat.fi/fi/kalastusluvat/vapalupa/lappi/
https://kalastusrajoitus.fi/#/kalastusrajoitus
Olenemata igasugu lubade ostu võimalustest vastab see eespool olev tärnidevaheline tõele. Vahest on siiiski mõistlikum juurde maksta ja avardada oma võimalusi.
Oma paat ja kahetaktiline on Inari järvel teretulnud. 
 
02.08.2017 15:33
0
0
Ivalos sissesöidul on päris hea kalatarvete pood..yllatus oli suur,kui talvel mitmevärvi kärbsetöukudele  lisaks oli ka ilusat suurt sääsetöuku...sinnakanti vöib kalale minna kasvöi käed taskus...köik varustuse saab sellest poest..
Veekogudele(metsikutele) tuleb enne uurida infi...osad järvekesed on sellised ,et talvel ei lubata isegi mootorsaanidega peale,et mitte reostada...suma siis kaldalt munadeni lumes....paalia on talvel ikka väga madalas...kasutan häid siduriga rulle...kui yle kilo paalia otsa lööb sygavusest pool meetrit meetrise jää all,siis peab tal olema liikumise ja väsimise ruumi,muidu oled rakendusest ja kalast ilma....Inari järv on suht yle reklaamitud....mina jätaks selle yldse vahele,aga noh...sest ahvenat,haugi saab kah löuna poolt...Inarist harjust,siiga ,taimenit saada-peab ikka joppama,päev ja aeg ja koht! Edu!
03.08.2017 11:54
0
0
Aitäh info eest!  Minu jaoks oli esmatähtis, et võib oma paadi ja mootoriga toimetada. Et ei seoks ennast renditud paadiga nädalaks järve külge. Ja loomulikult korrektsete kalastuslubade soetamine - ei viitsi mina kogu aeg lõdiseda ja mõelda, et kas jään vahele või ei. Kasutaja "Gromka" kirjutab aastal 2015 , et kala oli nigu putru - tõsi küll ega ta otseselt ei ütle, et need kalad just Inari järvest püüti
 Gromka - püüdsid Inarist? Kindlasti ei jääks Inari lõunaosasse - mõte oli minna ikka nii kaugele põhja poole kui võimalik ja baaslaagrist siis dessandid ümbruskonda. Ja kui juba seal, siis vaja ka Nordkapi tripp ära teha... Niisugused mõtted mõlguvad meeles...
03.08.2017 12:03
0
3
Siiani on Inaril kala nigut putru.Pärast Jaanipäeva tegin seal 14 päevase tripi,koos autosõiduga.Olen seal vist juba üle 10 korra käinud.Sel korral oli jälle asi teistmoodi,nagu tavaliselt.Loodus nihkes,hiline kevad.
Vabandage,aga ma ei viici siin tarka kalajuttu ajada.
03.08.2017 12:08
0
1
Kalasi ma enam ammu pildistada ei viitsi.See pilt tehtud naabrimehe suitsuahju juures.Mingis teemas ma ka selle postitasin.
Mina käin seal ainult harjuseid püüdmas.Kes tahtis,püüdis ahvenaid,haugi või lutsu.Imelikul kombel sel aastal siiga ei saanud keegi landiga.Erinevad liiki punased on kaaspüügi tulemus.
 
03.08.2017 23:33
1
1
ei saanud kurta jah!
03.08.2017 23:35
1
1
 
Palun oota