Keila Jõgi vol 105. 2019

Niih,eile hommik ilm sajuta ja ahvatlus tuli korra taas Lohule kuhugi haavikute alla viimast punapuravikku luurama minna. Mõne ajaga sai natsa vist viimaseid maitsvaid tegelasi - mingi  tugev kastmejagu. Enam nad tõsiküll punapuravikud pole,kübar pole enam selline erkpunane või oranshikas,nüüd tagasihoidlik hele kuni tumepruun värv .Korra ka metsaservas kulgesin,kus alati saand võikaid ja kuusekaid,kuid siin pold abs midagi enam metsa all,nii jahe kah,ju siis tänavu enam ei tulegi. Küll tuli kole ja kõle külm tuul kuskilt idast,lume lõhn oli lausa õhus,koju saabumiseks  rattaleistangi hoidvad käed olid lillaka varjundi  võtnud ja krdi kanged ja kohmas.
Eilne meeleheitlik  Vilivere padrikutes järelnoppimine tõi salve 4,5 l  kena soolaseent......ka seal pold abs enam kuskil uut tõusvat seent näha,vist hooaja lõpp.
Õhtust seanssi jõele tõesti pold isu teha,kuigi juba uued lõbusad vaglasellid külmas karbis   vingerdavad. Tegin köögis paremaid söögipalu ja vaba õhtut nautisin sooja radika najal sitsides.

Täna küll tõsiselt hämar ja masendav oli kogu see ilmaelu. Korra tekkis ka mõte,et panen metsa,kuid reaalsusse kohe maandusin.Milleks rohkem seent,kui isegi miskit veel leiaks - aitab mulle talveks küll.
Kohe plaan,et lähen korra  käin ka kokukakohas,et proovin särjerahva koostöövalmidust. Kui külmakirstu kaant paotasin,ikka see oli silmini,ometi nii püüan ruumi teha kala jauks ) Ei ole enam kätes,lõugades ja maus seda jaksu,mis veel aastakest 10 kasvõi tagasi  oli Kui teinekord isu,lähen teen kuskil püüa-vabasta,täna liiga masendav ja tatine oli,pold õiget püükimineku fiilingut  
Peagi aeg oleks libedat minna katsuma,kuid ausõna on seisukoht,mida neid juntsusi taga ajada,nagunii viskan tagasi - alammõõt ju nüüd 40 cn-ne igalpool kaela määritud.Meie jões suuremat nn. mõõdukala vääga vähe või lihtsalt pole, siin ei ole ju mingi mereühenduse jõgi,kuhu suur loom merest sisse ronib.Kui mõned suuremaks juba sirguvad regulaarselt saarmapopulatsioon mitme aasta tsüklitega käib üle - 1. asjana panevad just lutsu ja vähi persse,siis alles muu suurem kala. Kui jõgi tühjaks nositud ,kaovad mujale toidurikkamatesse kohtadesse,et taas mõne aasta pärast siia naasta (tänavu nad siia jälle naasesidki).A pole hullu,teinekord isutab,ikka kas särge või lutsu lähen passima,vähemalt mingi tegevuski ,mis töölkäimise vahele jääb.

Lähen passin ka lutsu mõni õhtu, kohaliku kala jaoks aeg paras juba.

Kahju,vahepeal sellised soojad-kaunid päävad olid ja mina nagu sigaduse seaduse järgi aina tööl.
Täna suured plaanid kuhugi olid rünnata,selline vesi aina langes alla,õhtupoole tõsiküll asi natsa paranes.Mis ikka,piinasin  köögis pliiti ja niisama hea uinaku päeval veel tegin. Kuid õhtuks juba vaatan,sadu minimaalne,selline igatsus oli hinges, et suurematele operatiivavarustele söösta ja see aasta 1. kord reaalselt ka libedat minna ootama.
Nii ma siis suure kaltsukubu all  sammusingi  juba enne 19 lähedale ,kus vee all see suur kivivall paberivabriku majade taga. Kogu see 2 tundi,mis seal passisin, minu võimas nr 3 ja 4 poolakate ühendamps puutumata jäigi - isegi kiisk kuskilt ei tuld ussiotsi retsima.On aga enne mind juba siin kaldas tallatud,põhjaõnge toikad ,selline mudaks tambitud rada kaldas.Sitsisin natsa kalda eendi serva varjus,seljataga võimas mehekõrgune pilliroo ja kuivand põdrakanepi padrik,kõleda põhjatuule eest kenasti sai varju,mõnus soe olemine lühidalt.Ainus häiriv  tegur,et vahetevahel viskas peent vihma kaela ja abs mingisuguseid kontakte veealt lausa keskelt suurimast sügavusest polnud. Korra oli ka helgem hetk,pilvkattes tekkisid augud, kuskilt Urge bensiinijaama suunast selline hele ja suur kuu oma molu pistis välja. Tekkis nigu suur ja lai hele tee vepinnas kuhugi oodatud kommunismi suunas,kuid peagi augud kadusid,kuu peitus ja taas pime ning kõle.....ja taas hakkasid hajusad peene vihma sajud.Hing on rõõmus,et kala ei saand,et soe suur kuum  must tseiloni tee piimaga nina ees aurab ja saab kalakasse kirjutada,ei saa kirjutamata hakkama,tahaks suhelda.

Käisin ka pühap. õhtul, selge taevas ja täiskuu, pikalt ei viitsinud lolli mängida. Null muidugi. Vett on ka meeter puudu veel. Või vähemasti pool meetrit. Voolu igaljuhul ei olnud.

Vahi tonti,sellised on siis lõbustused Juurika moodi. Ometi üle aegade mul vaba ja ilm kah selline,et tee või10 kükki
Panin seda õndsat pääva pääle head lõunasööki  taas Lohu poole teostama,mingi õrn lootus oli,et vahest leiab metsa all mõne võiseene,vahest isegi mõni kuuseriisikas kuskil  veel konutab.Perset roosi - pold miskit kuskil,isegi viimased sitaseened puha pruunid ja lössi vajund. Imede ime,kuid koju tõin 4 keskmist punapuravikku kaasa,punase värvusega enam pole neil tegu - kübarad puha juba olid pruunid  ja langend lehtede vahele end peitsid.....kotkasilma eest end ikka naljalt ei peida. Mmmmm.....millise roa kodus estiks tegin,keedukardula ja sibulaga läbipraetud - igavene kaiff )

A see pold veel kõik,kaunis oktoobripäike lõbusaste naeratas väljas,nüüd peksin vagla tasku,muu koli kah ligi ja vähese väntamise pääle maandusin Kase tn. augu idakaldas,just seal augu ülemise otsa sisemise keeru taga,kus  natsa peavoolust eemal vähe vaiksem nukatagune.Juba esimeste söödapallikeste järel  mingi 2m sügavusel püügirajal mõned harvad võtud,siis vist kohalik mikroautoriteet ise korra jäi vaglaampsule otsa - mingi 20 cm hauenolk Tirisin selle vibraatori pinda ja ise end lahti rapsis ja sügavusse uuesti kadus .Jõelt täna kala ainukestki elumärki kuskilt ei näidand,see aeg 14-16.30 püügiajaga käest käis läbi 5 väiksemat ja 4 kena keskmiksärge - see krd hauenaga kah ,a pinnas lasin tal end lahti rabeleda.Mõtlesin,et hanega juba valma,kuid 2 väiksemat kägisevat seltskonda ikka veel pani lehvitades mu püügisoleku ajal lõuna poole.Peale 16 et pold enam mitte mingisugust võttu - sööda või ära sööda,varsti end siis koju sättisingi. Ise nii tänulik,et üle pika aja ka kena ilm mu puhkepäeva peale sattus,muidu aina tööl kena ilma nautisin.