Keila Jõgi vol 105. 2019

Selge siis ja Keila jõel ka hetkel vaikus tuleb ainult pisike triipu ja hetke seis 0.

Miskit täna sai nr 3 poolakale......olin Kurtnas gastroleerimas Vembuka mäe all ja natsa Kurtna al tiigi truubist ülesvoolu. Jõgi nigu surnuaed - 2,5 tunniga  alguses otsa mega suur särg kohe,natsa alla 30 cm. Uskumatu,mul peibutussööta kaasas polnud ja suurele ussiampsule end otsa sättis.Vastaskaldas mitu vette langend puud suure risusaarestiku moodustanud - vat selle ääres isegi mitu ahuna mopsakat ja korralikku sumpsu,kui pisikala ahmati.Õnge sinna ei pane - st paneb küll aga välja enam ei võta,kui ant puruks kiskuda.Vahib kõik endast vähegi lugupidav tark kala just selliste peidikute all - hiljem ise nägin,miks seal istutakse.Tulin allavoolu selle kõrge Vembuka mäe alla ja veel pikalt palavaga üritasin ja suurt ussiampsu mängitasin,siis allpool suure vettekukkund puu tüve alt jutti 2 korralikku triipu - 1 kobe 20 ja 1  juba 25 cm iludus See mul ainsaks tänaseks skooriks jäigi,lagedas kala lihtsalt kuskil vist enam pole.
Peagi ülaltvoolu ilge kari juba suureks kasvand poegadega kosklabande,need kogu jõelaiuses nii sukeldasid ja kõike ,mis tabati aplalt kugistasid . Nüüd selge,miks avavees kala enam pole....14 pealine nälgind punt kõik peesse keeras,mis tabas Järel vaid targem kala,kes end suurte risuhunnikute all ja suurtes rohutihnikutes peidab.Vahepeal pilt tahtis juba piilukaamerasse kukkuda,kõht jube oli tyhi ja veresuhkur nii vilinal alla kukkus,et pole sõnu.Hea janu veepullost ja 1 lutsukomm avitasid mõne mintsa möödudes  silme ees pildi taas selgeks saada,kuid T-särk seljas oli abs  läbimärg keha mahladest - suhkruhaige,nagu ma olen reaalset ohtu hinnates pagesin kodupoole.Ma kaldas murdund ladvaga juraka paju varjus sitsin vembuka kõrge kalda all ja puu tagant läheneb lohvat-lohvat mingi suur asi lennates . Arvasin,et vana Dracula ise kohal,et karistada aplat kalameest,ma 2 kobedat afonjat ära surmvaiksest jõest mingi imenipiga siiski ära tinistasin Heeh,oli hoopis jurakas hallhaigur,mind nägi, pani 10 m kaugusel kannakat ja mitu korda valjult kriiksudes  lendas tiigi kohale tagasi.Tiigile kalamehel üldse enam asja pole,see nii rohus,et õngega pole enam sääl miskit teha.
Oli ka kaunemaid hetki - 2x  nagu meteoor värviliselt  läikides ja kiiksu andes jäälind kord ülesvoolu ,kord allavoolu mööda jõekohal lendas.Jäin tänase kalaretkega rahule - tõsi,kõhu oleks pidand enne jõele minemist täis sööma !

hojia klükoosi tropsid taskus need avitavad kiirelt!snikersit peale siis pikalt rahu majas seal pikalt imendumist sees!

Vahepeal aina toimetusi järjest ja kui vabam moment ,taas sajab ja sajab. Mul hing sees rõemus,vahepeal juba vägise tuli tunne,et metsast see aasta miskit pole kotti panna - kuiv seened ära võtab.

Sain tänaseks pääle lõuna aega,plaan oli taas Kurtnas jõge katsuda - panin võpsikust alla kohe allpool seda Nõela silda põhjakaldasse. Koprad sellist rotitööd igalpool teind,vaata aina ette,et kuskil mõnda auku ei kuku. Kaldas oli ka värskeid põdrajälgi näha - kus neil ikka minna,natsa võpsikut Kurtna ja Kiisa vahele veel jäänd,eks seal end peitma ta peagi.
Elu see aasta enam nii lill siin pole - toomed marjast peaaegu tühjad ja metsavaarikaid üldse pole,metsikud mustasõstrapõõsad kaunist musta  maitsvat mammut mullu veel pakkusid. see aasta nii tühi,nigu siberi katk oleks üle käind - njah,seda vööni rohtu ja nõgest oli küll kaldas lademes,muud miskit.
Sain veidi  ühe kuputihniku taga juraka ussiampsuga siiberdada mingi 1,5 m sügavuses - paaah,juba ujuk stoilise rahuga vee alla kaub Käe vahele tuli kaunis ligi 20cm triibuline,taskust kotti otsin ja  lups käest lahti libises nina ette suurde kassitaputihnikusse ning sumpsti selle kõrge kalda alusesse vette tagasi....krdi krt. Kaua siit katsusin,nüüd tumm nigu tankis,tulin allavoolu veel Kiisa poole mingi 20 m. Juba 2m sügavuses mõni reis üles - alla ja kaunis võtt ja ujuki kiire uppumine rõõmustas vanameest. Tirisin ridva ägisedes kauni 25 cm triibu kotti.Kuid mu kena südamlik püük ei kestnud kauem,kui 1,5 tundi. Lõunataevas aina läks lillakamaks nigu valge rassi tulevik,enne peen,siis juba korralik sadu. Vot sadu mulle savi aga mine mingi 100 m nabani rohtudes ja võpsikust sillajuurde tagasi läbi - krt mu püksid olid juba  poolmärjad.Selle ainsa kena triibuga täna retk piirneski,uuesti pole mõtet täna minna,kogu rohi ja võpsik suurest sajust täiega märg - eks poen kotipääle ja unistan  mõtetes kenast kalapüügist edasi.

Jaah,ei jaksa enam kaugemaid mesaretki ette võtta. Täna lõunast taas Viliveresse,kus osalt veel röövkapitalistide poolt  lageraietega hävitamata mets.A jah,raiutud või mitte,viimased vihmad tõenäoliselt enne maad juba aurustusid,puude all nii krõbe nagu sahhaaara )
Jubedama seikluse ja ragistamise pääle vaid keskmine kastmejagu kukekat ja noort männiriisikat. Neidki vist ant sellepärast leidsin,et tean kohad meetritäpsusega seal ära. Taga,kus juba lähedal Vilivere suvilad,nii mets ära tallatud.....iga natukenegi seenemoodi asi oli ära lõigutud ja maha jäetud.Ärge küsige,mis ma kodunijõudmiseks üle elasin,nii läbi,et pole isegi miskit kommenteerida. Piab hakkama tütart paluma,kui tal aega,et hakkab autuga metsa viima - tagasi tooma....ise enam ei jaksa kaugeid retki teha.

Niih,paaril õhtupoolilul reis nr3 poolakaga  nii Haagenis,kui ka allpool Juudi silda ei and enamat,kui mõni väiksem triibu.Koju neid lapsi ei toond,kosuvad jões  edasi. Kuna külmakirst triiki,eriti ei põe kah kala järele - vastupidi kodus viimaseid puhkusepäevi naudin ja erinevaid meeldivaid toitusid meisterdan Tänagi ahjus terve plaat täidetud paprikat küpses ja tegin lastele-lastelastele rõõmu.Piaks lesta natsa ostma ja varuks rookima aga eks see unistuseks jäägi,kui ruumi külmas pole,siis pole