Arhitekt

Kilps> kui arhitektil on ka inseneri kutsetunnistus ja talle on väljastatud vastavad litsentsid, siis teeb küll... )

Ja on senini üksikuid selliseid tegelasi turul... aga vastutavad kõik , kes oma allkirjaga kinnitanud projektid... kaasa arvatud vallaametnik, kes heakskiidu andnud ja ehitusloa väljastanud... (teoreetiliselt vähemalt) )

Kõige suurem vastutus jääb ehitsjärelvalveinsenerile. sest tema allkirjaga peab olema kinnitatud, et kogu töö vastab projektile ja on elamiskõlblik. Siis saab hakata taotlema kasutusluba.

Vaata lone pole ma püüdnud siin öelda, mis õige on, vaid mis tunduvalt odavam tuleb. Ja mis kindlustusse puutub, siis asi seadustatakse niikuinii.

A kilpsile veel, et tänapäeva arhitekt ühes isikus pole selleks suuteline ja kas peakski olema. Usu mind, et ka kütteprojekt võib olla mitte vähem looming, kui maja karbi välimus.

Õige Papsik. Aga sisuliselt Kilps - nii käib see ka täna. Tihti on arhitekt projekteerimise peatöövõtjaks. Tema alltöövõtjana siis liituvad nii vent, küte, kanal, konstruktsioonid jne. Tellija saab ühest kohast kogu mahu. Tihtipeale ka sisearhitektuuri.

Mida aeg edasi seda spetsiifilisemaks muutuvad ka elamud ja üks spetsialist ei suuda võibolla kõike parimal moel haarata. Samas olen seda meelt, et kui ise natuke teemat valdad on igaljuhul parem kui igat ettejuhtuvat arhitekti spetsialisti usaldada - vähemalt oskad õigeid küsimusi püstitada/esitada, ei pea pimesi esimese pakutavaga nõustuma.
Ise põgusalt projektidega kokku puutunud ja senini inimese enda tehtud ja arhitekti tehtud projekte äratundmise protsent 100, kusjuures küsimus pole vormistuslikus küljes, mõni inimese endatehtud vormistatud loetavamalt-proffessionaalsemalt kui mõne arhitekti oma. Ära tunneb just sisu poolest, ilmakaared, köögi asukoht jne. iseprojekteerijatel kipub millegipärast mittetraditsiooniliselt lahendatud olema.

Igatahes mina Lone poolt pakutud hinnaga ei tee. Mul pole õigust teise arhitejti tööd varastada ja need isetehtud eskiisid saavad olla vaid projekteerimise aluseks. Minu puhul pööran kogu selle väljapakutu pahupidi, püüan aru saada inimese elustiilist, tema vajadustest ja pikkade vaidluste tulemusena, mis vahel üpsris tuliseks lähevad, saabub lahendus. Ma olen looja ja loomine ei käi mõne kriipsu vedamisega. Kogu asja olemus tuleb enesele selgeks teha. Kui 20 tuhhiga eelprojekti valmis teen, on see väga odav.
Ja Papsikule- 18 tuhat trahvi, siis kaks korda niipalju korralduse mittetäitmise eest. Lõpuks pead nii või naa mõõdistusprojekti tellima. Ilma seda seadustada pole võimalik. Kasudega mingil juhul tegemist pole. Ikka kahjudega, kuigi need veskid aeglaselt jahvatavad. Omavalitsus ei taha hästi ebaseaduslikku ehitist likvideerida küll, aga kurjad naabrid või lausa vaenlased hakkavad omavalitsuselt seaduste täitmist nõudma. Istu, nagu püssirohi tünni otsasa ja oma kodu nagu polekski.

Teoreetiliselt peaks igaüks kes ehitustel kümme viisteist aastat päevast päeva töötand....olema võimeline millegi projektilaadsega maha saama...Praktika aga väheke teistsugune.....On ka siukseid kes sama aja ehitustel töötand aga põle võimelisedne ka kõige lihtsamast projektist arugi saama....

Kilps - see on see "eestinokkija" millega meie veepeal seisame. Meil ei ole arhitekti firmas, teda ei ole lihtsalt vaja. Meil on 2 inseneri. Me teeme ja vastutame. Nagu igaüks teab saab tõesti nt google sketchupiga maja iga laps valmis joonistatud - lihtsalt insener joonistab ta juba eos õiges proges, joonistab nii et see püsti seisab ja nõuetele (valgus, tuleohutus, KOV-nõuded jne jne) vastab.
Hoiame arhitekti kulu kokku, joonestab insener. Sama joonestav insener on alati olemas kui teine insener tootmisjooniseid (mis imekergesti hiljem tööjoonisteks klohendatakse) teeb, diskussioon ja koostöö on pidev. Mina näen kõike seda kõrvalt, olen asja sees ja panen pärast asja platsil kokku kui vaja, reeglina saab sellega ka brigadir hakkama sest joonised on ju veatud, algusest lõpuni läbi kõikide etappide samade inimeste tehtud. Ja järelvalvet on ju vaja vaid Eestis ja vaid võõra ehitaja puhul, mujal teeb seda omavalitsus ja kõik allhankijad vastutavad oma töö eest - viimase aasta jooksul oleme lasknud kaks vundamenti ümber teha - kompensatsiooni pole me saanud aga juurde pole ka pidanud maksma, kõik saavad aru et hea nimi maksab rohkem kui rahulolematult kliendilt saadud raha.
Samad inimesed juhivad finanssi, tootmist, logistikat, varustavad, kooskõlastavad, sõidavad mööda maailma omavalitsusi, ostavad maid ja teevad planeeringuid jne jne - tänu sellele püsimegi et oleme mitmekülgsed ja ennast pidevalt täiendame, sellega hoiame halduskulud iseendale all ja elame veel loodetavasti kaua sama leivakoti otsas. Soovitan kõigile, asjadele mittetraditsiooniliselt läheneda nimelt

Jaz - "Nagu igaüks teab saab tõesti nt google sketchupiga maja iga laps valmis joonistatud - lihtsalt insener joonistab ta juba eos õiges proges, joonistab nii et see püsti seisab ja nõuetele (valgus, tuleohutus, KOV-nõuded jne jne) vastab."

Krt ja ma arvasin siiani, et ikka arhitekte on vaja. Aitäh Jaz - jälle targem!

Arvan oma naiiivsuses et arhitekti amet sisaldab ka insenerioskusi, mida seal EKA-s muidu vis aastat õpitakse või, õigem oleks küsida, milleks seal matemaatikat, teormehhi ja teisi inseneriaineid õpitakse?

Paipoiss, see sinu esimene 18000 kohe kohtus vaidlustatakse ja saadakse kohe õigus, aga loomulikult ükski kogenud omavalisusemees selle peale välja ei lähe. Jne. jne.
Enam ei projekteeri juba ammu kahjuks, aga pole ma näinud ühtegi arhitekti, kes oleks konstruktiooni vallanud inseneri tasemel, tajunud küll, aga vallanud mitte. Samas olen aga näinud ehitusinseneri, kes ka arhitektuurse poolega hakkama saab. Niiet asi ikka selles kinni, et milliseid eesmärke inimene omale projekteerimise alal seadnud. Kordan veel kord, et ega siis arhitekt peagi kõiki ehituskunsti peensusi valdama, aga peab vähemalt niipalju jalgupidi maapääl olema, et ää tajub milline konstruktsioon üldse võimalik on, milline mitte. Pole need teised projektiosad sugugi mitte väehmtähtsad ja tehku ikka igaüks seda mida ta õppinud on.

Liiga palju lugemist....Eesti keelt suhteliselt vähe...

Papsiku jutt võtab kenasti kõik kokku...

Kõige paremad arhitektid on ikka insenerid olnud. Esimesena tuleb meelde Nervi.

Oih, ma ei tahtnud kedagi solvata, vabandust herr Vaikus.
Ma ei mõelnud seda päris nii. Et maja vabavaraproges valmis saab on fakt, mulle tuuakse neid ikka nii tükki paar-kolm kuus - teen nendele toetudes esialgse hinna, õigemini määran hinnaklassi. Seda joonist liigitan mõiste alla "kliendi soov" millest hakatakse alles maja tegema. Meil teeb seda insener, et meil on niiandekas insener on loomulikult meie isiklik tragöödia - aga väga mõnus! (Üks Eesti ja teine Rootsi kõrgharidus on oma jälje jätnud).
Ma ei ole loodetavasti kusagil väitnud et arhitekti kui ametimeest ei ole vaja, vastupidi, olen ilmselt üks suurimaid nende töö austajaid (kui meenutada näiteks minu reisipilte mis 90% ulatuse ei ole mitte loodus vaid hooned-rajatised, nende konstruktsioonid ja minu teine huviala, ujuvvahendid). Arhitekte on vastuvaidlematult vaja ja nad on minu arvates ühed suurimad kunstnikud üldse, nende teosed on jäävad ja kõigest muust kunstist eristab arhitekti tööd taiese üldkasutatavus - tihti küll vaid visuaalseks nautimiseks (piiratud kasutamisega eraomandi puhul) kuid õnneks enamust neist saab igaüks kasutada-katsuda või vähemalt pildistada ja väljast vaadelda.
Niiet selgituseks veelkord: meil, meie firmas ei ole arhitekti vaja. Kõigile selle ala inimestele sügav kummardus, olen nede töö vastuvaidlematu austaja ja loomulikult ka üks suurimaid kritiseerijaid

Aijaa, oma pika jutu lõpetuseks lisaksin veel et kindlasti on palju firmasid kus ei ole insenere vaja (nt väikeelamutele, suvilatele, grillmajakestele spetsialiseerunud firmad) - seal teeb arhitekt ka vajalikud konstruktsiooniarvutused või laseb mõnel tuttaval inseneril näiteks ühe vajaliku hoones oleva kandetala üle arvutada (kindlasti oskab ta seda ka ise). Kuna meil on otsast - lõpuni ise töid teostav ettevõte (planeerimisest-projekteerimisest, hoonekomplekti valmistamisest ja püstitamisest kuni valmishoone müügini) siis on lihtsalt inseneritöö maht tunduvalt suurem kui arhitektitöö maht ehk siis - ilma arhitektita saame hakkama kuid ilma insenerideta mitte.

Ei solvunud Jaz - tundus lihtsalt nati liiga radikaalne väide . Aga selles osas on sul õigus - ilma inseneri ülevaatamiseta, arvutusteta ei maksaks günekoloog-keevitajatel ise ikka endale ja perele katust peale ehitada.

Ilma inseneri ülevaatamiseta on sadu aastaid maju ehitatud, kaasa arvatud nõukogude aja iseehitus kättesaadavast materjalist ja ei näe nagu massilist majade kokkukukkumist.

Teinekord ütleb insener, et pane vähem, mitte rohkem. Võidad tema konsultatsioonitunni kordades materjalikulu arvelt...

Loomulikult kui inimesel ei ole mingit taipu lihtsatest asjadest,või tal pole mahti enda majaga tegeleda,või siis papp loksub üle ääre,või põeb suurushullustust,võib tellida endale igasugu projekte isegi iga ruumi jaoks eraldi ja suhelda paljude inseneridega jne.Ja võtta ehiajaks mõne kalli hinnaga firma.Aga lõpptulemus on see et maja peale kulus mill umbes rohkem.Ennist ei propageerind ebaseaduslikku ehitamist vaid tahtsin sellega öelda et kui maja juba valmind siis ka saab paberimajanduse pärast vallas korda ajada.Mõned ei taha siin lihtsalt aru saada et mingi konkreetse maja saab teha ka palju odavamalt kui nats mõelda.

Aamen

5h, sa oma hambaid parandaksid ise, peale väikest arupidamist ja broshüüride lugemist ?
projekti on vaja selleks, et ehitada midagi ÕIGESTI. säästa tulevikus küttekuludelt, remondirahadelt, laste tervis oleks korras ja sada muud pisiasja. mille peale reeglina ehitaja ei tule või ei taha tulla.

EI pand tähele ,tervitused minu poolt meie MEISTERSPORTLASELE.

n00b on üks hea söna

srs loe PISIKALA viimast kommi,hambad teine teema,samahästi võiksid paluda mul kosmoselaev ehitada -kuid mis sel majaga ühist?

poliitikutest omavalitsusetegelastega on vist ka põnev suhelda? Palju tunni hinne on? Või seal kehtib hinnakirjas ehk korra taks, või lähenetakse asjale veelgi loomingulisemalt?

Väidan ikkagi et korraliku sooja,norm.küttekuludega jne.maja saab teha ka ilma projektita valmis.

Kõik suhtlemine tasuta aga kui läheb vaidluseks siis kaotaja peab pudeli tegema.

pudeli võtan ilma vaidluseta vastu.

Tehke mulle selgeks....miks peab ühe saja kuni saja viiekümne ruudulise osmiku ehitamine kusagile maakohta minema maksma mill-poolteist.....

Miks peab maja vundament olema tehtud kullakangidest ja juurdepääsutee kaetud lehtkullaga...?

oleks nad kullast, siis oleks selle kinnisvara hinna põhja kindlam prognoosida ja piiritleda.

sest se on odavam kui plaatina

Jantsa> ma väidan, et ilma siseviimistluseta saab maja püsti küll ka miski 7000,- eeku/m2. ehk siis 100m2 - 700 000,-
Kui oled ise kõva ehitusmees, siis veel odavamalt(nõukogude inimene ju oma tunnihinnet ei arvesta).
Aga... ma tahan omale palkmaja... joonistan selle Cadis valmis, lähen inseneri juurde ja palun kogu asi üle vaadata... et ei oleks mingeid külmasildu, konstruktsioonilisi jamasid ja muud siukest. Siis võtan peale ehitaja, kes on võimeline ka vastutama... ja muidugi jälle inseneri, kes kontrollib, et ehitus oleks vastavalt projektile. Ma arvan, et ma ei saa 150 m2 suurust maja koos siseviimislusega mitte mingil juhul alla 10 000 eeki/m2.
Teine asi- Jantsa, tule nüüd meie aega... Sa ikka veel mõtled, nagu oleks 100 krooni sama suur raha nagu 10 aastat tagasi. Inflatsioon oleks selle 100 eeku Sul 10 aastaga nulli söönud... ehk siis need numbrid ei ole nii kohutavad, kui olid tolleaegses vääringus... 10 aastat tagasi maksis päts leiba poes 2,5-3 krooni... praegu ostan ma pätsi 28 eegu eest... kümnekordne vahe ju... raha lihtsalt ei maksa midagi enam...

Jantsa sul õige märkus,selise 150 maja saab valmis näiteks fibost koos korraliku puugaasil küttesüsteemiga ise majandades püsti 600-800 000 kr.eest.Poolteist milli läheb siis kui võtad ehitajad jne.

See isetegemine nagu rubla ajal ehitati töö kõrvalt, ...no mingi 20 aastat.

maja kirstu ei vota ....ostke lante rsk >)

Ehitamisel...nagu iga muu asjagi juures raha kolmandajärgulise tähtsusega...esimesel kohal tahtmine midagi teha...teisel loov mõtlemine...raha alles kolmandal....väikene näide....kui osta punast tellist näituseks oma individuaali korstna ja küttekehade jaoks, pead nende eest laduma välja kümneid tonne.....kui aga näituseks mõnelt rekonstrueeritavalt majalt viitsid neid vanu telliseid ise puhastada....lammutatavatest küttekehadest välja koukida ja enesele vedada...makstakse sulle pool sellest summast veel peale...kusjuures: eestiaegse punase tellise kvaliteet võrreldes tänasega on nagu öö ja taevas.....kes ei usu, pangu üheks aastaringiks lageda taeva alla kõrvuti.....tänane telliss on aastaga muutunud kihiti pudenevateks tükkideks...seevastu eestiaegne kõliseb....

Niimoodi igasugu sodi igalt poolt kokku korjates ja ainuüksi ise ehitades....on mul läinud putka peale maal umbes sada viiskümmend kuni sada kaheksakümmend tonni...tõsi, abitööjõudu olen kasutanud ainult niipalju et hoone mahamärkimisel hoidis naine nööriotsast kinni....putka on ka oma maa peal ning ehituseks kasutatav puit on tulnud umbes viiekümne protsendi ulatuses oma metsast....putka suuruseks on kolm tuba. köök, saun. koridor, peldik ja tuulekoda....pluss teisele korrusele mõeldud suur nn. külmtuba suveks mis veel pooleli.....

ja kui oleks ehitamist alustades aru väheke rohkem peas olnd oleks vähemalt neljandiku võrra odavamalt ehitada saand....sest paljud asjad on läind lihtsalt ümbertegemisele....

JUHMARD-ei võta 20a.kahekesi 3-5a.töö kõrvalt

Uut teemat tegema ei hakkanud ,võtan vana uuesti üles.Uuriks kuidas on nüüd projekteerijate hinnad ja kui pikkad on järjekorrad präegu.Asi selles et, mõttes mõlgub ühe väiksema osmiku ehitus ( 100- 140 ruutu) ja sondeeriks natuke pinda .Paistab et, selle ala mehi siin ikka liigub .Ning ka seda et, mis pabereid või tingimusi selleks on tarvis ( hetkel on püsti seal vana palk maja mis tuleb lammutada kuna on vamm sees).

Eramuehitajale pole praegu joonistaja leidmine kerge, päris paljud projektbürood CO2 hangetega hädas ning see on vist hinda kogu turul kergitanud. Ehk oleks mõistlik oodata veebruari-märtsini, kui suur hurraa on läbi.
Hind sõltub sellest, mida saada tahad lõpuks. Ehitusloa jaoks piisab arhitektuursest eelprojektist, kus neli mõõtu plaanidel ja neljast küljest vaated hoonest joonistatud. Mis selle paari lehega ehitamise protsessis peale hakata, no mina ei tea ..
Ideaalis näeks olukorda nii: lähed arhitekti pabereid omava inimese juurde ja temaga koos paned paika tulevase oma kindluse. Endal võib ju jube hea plaan silme ees olla, aga õppinud, sisuliselt kunstniku haridusega inimene oskab tihtipeale väga ägedaid/praktilisi lahendusi pakkuda ja näitab asju, millest teinekord omal aimugi ei ole. Vot ja see vend teebki arhitektuurse osa, millega sad omale ehitusloa küsida omavalitsusest.
Peale seda lähed oma valmis projektiga mõne asjaliku projekteerimisbüroo jutule ja tellid neilt vähemalt põhiprojekti staadiumis asja, koos eriosade (küte-vent-vesi-kanal-ventilatsioon jne) lahendustega. Põhiprojekt on juba sellise tasemega asi, et saab platsil hakkama ja ehitaja ei saa sind ka konkreetselt üle lasta. Muidugi parim on veel tööprojekt juurde tellida, aga see läheb päris kalliks ja kasutatakse pigem hästi keeruliste ehitiste lahendamisel. Erinevate ettevõtete kasutamine projekteerimise juures aitab muujuures ka vigade arvu vähendada, teise tööst leitakse tihti heameelega vajakajäämisi.
Kogu see eelnev lugu ei ole teab mis odav, aga paraku elu näitab, et selle et põhiprojekti staadiumi ärajätmine võib pärast töö käigus hakata kätte maksma.
Nagu ikka, tee valik nime põhjal- ehk siis eelnevate tööde tagasiside jne. Kõige odavam pole tavaliselt kõige parem.

Jah nii on et, kõige odavam varjant pole parim lahendus (oleme ühe maja pannud püsti eel projekti alusel ja selle ei sooviks sama enam üle elada) ja selle pärast uuringi erinevaid võimalusi ja kuulan targemate inimeste juttu.