Otsi
Teeme ise paadi - hea nõu oodatud
30.04.2008 17:30
On siin uuritud ka juba pikemat aega milline paat soetada ja lõpuks on ka kindel plaan valmis.
Plaanis on ehitada siis 7 meetrine paat 2 meetrit lai ja vineerist.
Paneks plaani kirja ja ootaks soovitusi või nõuandeid kui millegiga vähe mööda pannud oleme.
Põhi saab tehtud 8 mm viinerist ja kokku liimituna siis kahest 8 mm kihist mis ei kattuks sama koha pealt,sinna peale lähevad erinevad piki/põiki toestused ja 10 cm polestürooli(paat uppumatuks teha) , sinna peale siis juba tuleb põrand.
Külgede välimine kiht tuleb kahest kihist 6 mm vineerist vahele 50 mm toed ja seest täita ka polestürooliga, sisemine kiht 4 mm vineer.
Välimise pealmise kihi tahaks panna spooniga ja ära lakkida, põhja osa peab vist klaasplastist üle tegema.
Peale on ka plaanis mingi kajuti moodi asi teha ja jõuallikas on veel lahtine.
Tahaks tegelikult teha nii et paadi esiosa ja kajuti katusel oleks piisavalt päikese paneele ja mõõdukas tuule generaator ning jõuallikaks elektrimootor mida toidavad siis patareid mis voolu saavad loodusest , vajadusel ka stepslist.
Kellel on reaalseid kogemusi sellistest ise ehitatud projektidest võiksid anda soovitusi.
Kui ehitamine pihta hakkab teeks ka pildid ja juhendid juurde projektist.
Plaanis on ehitada siis 7 meetrine paat 2 meetrit lai ja vineerist.
Paneks plaani kirja ja ootaks soovitusi või nõuandeid kui millegiga vähe mööda pannud oleme.
Põhi saab tehtud 8 mm viinerist ja kokku liimituna siis kahest 8 mm kihist mis ei kattuks sama koha pealt,sinna peale lähevad erinevad piki/põiki toestused ja 10 cm polestürooli(paat uppumatuks teha) , sinna peale siis juba tuleb põrand.
Külgede välimine kiht tuleb kahest kihist 6 mm vineerist vahele 50 mm toed ja seest täita ka polestürooliga, sisemine kiht 4 mm vineer.
Välimise pealmise kihi tahaks panna spooniga ja ära lakkida, põhja osa peab vist klaasplastist üle tegema.
Peale on ka plaanis mingi kajuti moodi asi teha ja jõuallikas on veel lahtine.
Tahaks tegelikult teha nii et paadi esiosa ja kajuti katusel oleks piisavalt päikese paneele ja mõõdukas tuule generaator ning jõuallikaks elektrimootor mida toidavad siis patareid mis voolu saavad loodusest , vajadusel ka stepslist.
Kellel on reaalseid kogemusi sellistest ise ehitatud projektidest võiksid anda soovitusi.
Kui ehitamine pihta hakkab teeks ka pildid ja juhendid juurde projektist.
penokas pane see kõige kallim, sinine XPS vms.
muidu imeb vett sisse ja läheb raskeks, kui ront!
muidu imeb vett sisse ja läheb raskeks, kui ront!
Võta vanadelt paatidelt malli. Sealt hea konstruktsiooni näha ja annab aimu vajalikust jäikusest ning selle saavutamise meetoditest. Peal olev nahk ei oma tähtsust, kas puit või vineer. Vahele vahtu toppida pole mõtet. Annab ainult asjatut kaalu. Õhukindlad balloonid uppumatuse tagamiseks sisse ehitada on parem lahendus. Aga mis ma siin ikka oma asjatundmatut nõu annan. Teadjamad mehed on Saaremaal. Seal ehitatakse neid puupaate isegi ekspordiks. Käi seal uurimas. Muidu hakkad varsti oma vineeritükikestel ujuma. Sellise suure paadi ehitamiseks ikka teistsuguseid kogemusi vaja, kui minu Tamulale tehtud paar küna.
Muljetavaldav plaan! Aga kui varem pole paati ehitanud ja pole ka kedagi õppinud/kogenud meistrit kõrvale võtta, siis oleks mõistlik materjali ja ehituse tehnoloogiat ehk katsetada väiksema paadi ehitusel nt. 2 meetrine üheinimese paat. Muidu kohe suure kallale asudes võib hiljem olla kurva tõsiasja ees, et mõni konstruktsioon ja materjal sootuks sobimatu ja ümberehitus/parandamine võimatu, raskendatud ehk kulukas.
Kõige esimesena tuleks vast paika panna, et mis veekogudel tulevane laevuke seilama hakkab - mere, Peipsi või Võrtsjärve lainetus seab omad tugevustingimused konstruktsioonile aga mööda Emajõge kulgedes pole lainele vastupidavus nii määrava tähtsusega jne. Samas kerekuju ja sellest tulenev püstuvus, kaalujaotuse jne. eeldan, et on mingi olemasoleva laevapealt vaadata mõeldud.
Jääb mulje, et tahtmine teha sellist nagu retro stiilis laevukest - oleks lihtsamatest-tänapäevastest materjalidest ehitatav aga välja näeks selline soliidne puidust laev.
Muidugi penoka eelpool mainitud uputamine natuke üllatav, ei tahaks hästi peno headesse veeimavusomadustesse uskuda. Aga parem karta kui kahetseda ehk mõistlik teha enne materjali valikut eksperiment, võtta üks paraja suurusega peno klots ja kaaluda see ära, siis kasta peno vette, võtta veest välja ja kaaluda, kolmandaks uputada peno võimalikult pikaks ajaks (nädalad-kuud) raskuse all vette ja hiljem kaaluda. Saadud andmete põhjal saab teha mingid järeldused. Hea kui samades tingimustes saaks katsetada erinevate penodega-siniste-roheliste või ka mahtvahtudega. Muidugi jääb veel küsimus toime temperatuuridele ehk materjali mahu kahanemine sõltuvalt temperatuurist või niiskusest - näiteks peale talve avastad, et paat pragusid täis vms.
Kõige esimesena tuleks vast paika panna, et mis veekogudel tulevane laevuke seilama hakkab - mere, Peipsi või Võrtsjärve lainetus seab omad tugevustingimused konstruktsioonile aga mööda Emajõge kulgedes pole lainele vastupidavus nii määrava tähtsusega jne. Samas kerekuju ja sellest tulenev püstuvus, kaalujaotuse jne. eeldan, et on mingi olemasoleva laevapealt vaadata mõeldud.
Jääb mulje, et tahtmine teha sellist nagu retro stiilis laevukest - oleks lihtsamatest-tänapäevastest materjalidest ehitatav aga välja näeks selline soliidne puidust laev.
Muidugi penoka eelpool mainitud uputamine natuke üllatav, ei tahaks hästi peno headesse veeimavusomadustesse uskuda. Aga parem karta kui kahetseda ehk mõistlik teha enne materjali valikut eksperiment, võtta üks paraja suurusega peno klots ja kaaluda see ära, siis kasta peno vette, võtta veest välja ja kaaluda, kolmandaks uputada peno võimalikult pikaks ajaks (nädalad-kuud) raskuse all vette ja hiljem kaaluda. Saadud andmete põhjal saab teha mingid järeldused. Hea kui samades tingimustes saaks katsetada erinevate penodega-siniste-roheliste või ka mahtvahtudega. Muidugi jääb veel küsimus toime temperatuuridele ehk materjali mahu kahanemine sõltuvalt temperatuurist või niiskusest - näiteks peale talve avastad, et paat pragusid täis vms.
tavaline peno imeb ennast jah väga hästi ajajooksul vett täis ning seina või põranda see olles hoiab ka edukalt niiskust ning mõne aastaga on su vineerist ainult kõdu järgi. omal kogemused olemas
Jäi veel mainimata, et ma pole ühtegi paati ise ehitanud ega ka ehitamist kõrvalt näinud ja mu jutt on selline BS, kriitilises toonis ja sai vist natuke liiga ülepingutatult hirmutav. Võimalik, et asi pole üldse nii pingeline ja keeruline.
See tuule abil elektritootmine ja siis laeva edasiliigutamine tundub alati põnev aga praktikas ise efektiivse-töökindla tuulegenraatori või päikesepaneeli ehitamine keeruline, ja hulka lihtsam kasutada purjesid nagu vanasti. Tööstuslikud tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid on suht krõbeda hinnaga ja tekib küsimus kui jaksad seda tehnikat osta siis võibolla mõistlik ka paat-laev osta
See tuule abil elektritootmine ja siis laeva edasiliigutamine tundub alati põnev aga praktikas ise efektiivse-töökindla tuulegenraatori või päikesepaneeli ehitamine keeruline, ja hulka lihtsam kasutada purjesid nagu vanasti. Tööstuslikud tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid on suht krõbeda hinnaga ja tekib küsimus kui jaksad seda tehnikat osta siis võibolla mõistlik ka paat-laev osta
ah tee ära ja küll ujub. usu mind. mis kasu on täiuslikust paadist, mida sa kunagi ei ehita.
IRW joonatan, ma usun ka, et ujub aga küsimus on kui kaua kas päevi või aastaid. Ma soovitaks küll enne teha väiksemagabariidiline prototüüp enne suurema kallale asumist.
mina soovitan lihtsalt teha.
Lase saekaatris sendist lauda hunnik valmis teha.Siis viska kuskile järve likku kuuks ajaks.Tao kast kokku ja lase varjus kuivada.Easy.Viitsimist jännata peab olema.nii need soome paadimeistrid teevad.lauda lööd jäta 2cm yle eelmise ja pohjast hakka pihta.
polüester vaigud teevad sul kõik detailid uppumiskindlaks kaasaarvatud peno.muidugi parajalt tüütu toimetada sellega.omal kogemus selline,et sai poolmuidu vana kaluripaadi ja see kaetud vaiguga seest ja väljast ja tulemus suurepärane.paadi eluiga minu omast nüüd kindlasti pikem.
Vaik sulatab peno ära. Sellega peab ette arvestama, et vaik vahuga kokku ei puutuks. Materjalide sobivust üksteisega on alati vajalik kontrollida.
Ma tegin suuremaid õngekorke penost ja lakkisin veekindla paadilakiga, lakile sai punast guashvärvi lisatud ja kõik toimis, midagi ära ei sulanud ja värv jäi ka hästi peale.
nii suure paadi ehitus natuke riskantne ,soovitan kusakilt hankida suure laeva päästepaat .mis peakski umbes nii suur olema.isegi sellise paadi kordaseadmine on tohutu töö.edu sulle.(kalalaeva)
Tee sellest vineerist ikka mõni tarbeese. Põhja võib minna ka mõne odavamast materjalist vanniga.
soovitan friberg jormat-ta ikka mitu suuremat veesõidukit valmis teinud...
ja vist stockholmis õppind seda eriala...aga tel.ma ei tea.äkki googli kaudu...ta läänemaa mees.
ja vist stockholmis õppind seda eriala...aga tel.ma ei tea.äkki googli kaudu...ta läänemaa mees.
Eks enne ehitamist saab ikka tuttavate tuttavatelt uurida kes tegelevad nii ehituse kui ka plasti ümber tõmbamisega.
Peno on ikka mõeldud sinna vahele abi variandiks kindluse mõttes kuna see kus peno sub ei peaks niiguinii veega kokku puutima.
Mõeldud on see elukas liikuma nii Pärnu jõel, lisajõgedel kui ka merel kui rahulik ilm on , sellest ka suht lihtne joonis(pole suur lainemurdja).
2 meetrise üheinimese paadi pealt nii palju et see niguinii koguag autol pagasnikus ja ka sellise vineerist ehitamine ja katsetamine peaks rohkem lastele mõeldud olema , muidugi tahaks mingeid materjale enne pikemat aega enne katsetada kuid nii pikka aega endal kahjuks võtta pole ja tuleb tegutseda vaid teiste kogemuste ja teadmiste põhjal.
Kui põhi peaks hakkama läbi andma saab suht lihtsalt sinna klaaspalsati über teha.
Asi on siis jah plaanis viimistleda retro stiilis ja kui õnnestub ka rohelisel energial tööle panna.
Väiksekabariidise prototüüpi ei saaks kuidagi piisavalt sama aega katsetada ja ka reaalseid tulemusi on raske saada.
Seal lingi all on rohkem lastele päiksepatareid et telefoni laadida ja hinnad ka natuke mööda.
ühesõnaga vaigu peab siis laskma enne ära kuivada kui peno peale läheb või üldse ei sobi kokku?
Peno on ikka mõeldud sinna vahele abi variandiks kindluse mõttes kuna see kus peno sub ei peaks niiguinii veega kokku puutima.
Mõeldud on see elukas liikuma nii Pärnu jõel, lisajõgedel kui ka merel kui rahulik ilm on , sellest ka suht lihtne joonis(pole suur lainemurdja).
2 meetrise üheinimese paadi pealt nii palju et see niguinii koguag autol pagasnikus ja ka sellise vineerist ehitamine ja katsetamine peaks rohkem lastele mõeldud olema , muidugi tahaks mingeid materjale enne pikemat aega enne katsetada kuid nii pikka aega endal kahjuks võtta pole ja tuleb tegutseda vaid teiste kogemuste ja teadmiste põhjal.
Kui põhi peaks hakkama läbi andma saab suht lihtsalt sinna klaaspalsati über teha.
Asi on siis jah plaanis viimistleda retro stiilis ja kui õnnestub ka rohelisel energial tööle panna.
Väiksekabariidise prototüüpi ei saaks kuidagi piisavalt sama aega katsetada ja ka reaalseid tulemusi on raske saada.
Seal lingi all on rohkem lastele päiksepatareid et telefoni laadida ja hinnad ka natuke mööda.
ühesõnaga vaigu peab siis laskma enne ära kuivada kui peno peale läheb või üldse ei sobi kokku?
On penosid, mis vaiku taluvad. Paadimudelite juures kasutatakse. Vineeri peale võib vaigu vabalt panna, kui penoga otseselt kokku ei puutu. Minu meelest see peno kasutamine seal mõtetu. Jäikust konstruktsioonile ei lisa. Uppumatuse ja ujuvuse saab tagada õhuballoonidega. See nagu pärismaalaste moodi, et raud ei uju ja sellest laeva ehitada ei saa. Kui paadi skelett on küllaldaselt jäik, võib kasutada vineeri asemel kasvõi puitkiudplaati ja see väljast katta plastiga. seestpoolt roideid sama süsteem ja uppumattus tagatud. Plasti liialt paksuks ajamise asemel tuleks see profileerida, nagu plastikpaatidel ikka on imiteeritud puupaadi laudade kuju. Kui jäikus tagatud skeletiga, võib siledana teha. Kui vaiku tahad, vedeleb mul siin terve vaaditäis. Värvi samuti ja veidi klaasriiet. Ainult äravedamise vaev. Võta ühendust, andmed kontaktides olemas.
Paipoiss mainis ,et vineeri asemel kasutada kas või puidkiudplaati. Teoreetiliselt peaks ka OSB-plaat kõlbama - on veitsa odavam ja niiskuskindel.
Paadi massiks tuleb vähemalt tonn. Ainus roheline energia, mis seda liigutab, on jõevool ning ehk ka puri. Aurumootor võib samuti kõne alla tulla. Päikeseelementidega saad sihukest elukat liigutada juhul, kui on vähemalt 200m2 kollektoripinda.
Tamula peale ehitati selline butafooria. Pealt nagu keskaegne laev, ujub metallist pontoonide peal. Konstruktsioon tegelikult küllaltki kerge oma suuruse kohta. Parv, millele peale ehitatud voodrilaudadest laevakere. Suuremal veel peksaks lainetus teise muidugi pilbasteks, aga vaikse ilmaga isegi liigutatakse mööda järve. Minu silmis on teine ikka päris peletis. Sama, kui autokujuline käekell või käekella kujuline auto.
Netis tasub ka ringi vaadata, ntx http://svensons.com/boat/
ise kunagi kaalusin sõudepaadi ehitamist, siis leidsin huvitavaid lehti. näiteks:
http://www.boatbuilder.org/kok.htm
http://www.glen-l.com/designs/cruiser/cs20.html
http://www.boatbuilder.org/kok.htm
http://www.glen-l.com/designs/cruiser/cs20.html
Põhimõtteliselt siis jah tuleks selle peno kasutamise mõttest loobuda ja kui siis kasutada selle asemel õhku.
Päikese paneele mõõdu poolest mahuks katusele 3 X 90W(6000.- eek/tk uus 25 aastase garantiiga Suurus: 1175x530x40 mm) võibolla ka neli ja sinna vahele oleks võimalik areda ka 300-500w(vägagi lihtne ise teha) tuule generaator.
Akude mahutavus tuleks välja arvestada aga tõenäoliselt 3-4 korralikku suurt akut. Elektri mootor saab ikka toite akudelt ja sõita saab ka vastavalt sellele kui palju voolu on ,ega see kiir paat pole ja väga pikki otsi sõita tule.
Enamis aega paat seisab niguinii ja laeb akusid. Hea on see süsteem just sellepärast et siis ei pea mingi bensu/diisliga möllama ja esialgne investeering oleks küll vähe suurem aga seda saab ka vastavalt vajadusele täiendada.
Elektrimootor võiks selline 30 -40hj olla , see oli vist lubatud maksimaalne võimsus kui lube ei pea tegema. Muidugi huvitav kes seda võimsust seal kindlaks oskakski teha.
Leidsin ka pildi milline umes peaks kuju poolest välja nägema
http://svensons.com/boat/?f=MechanixIllustrated/Caballero/Caballero.jpg
Päikese paneele mõõdu poolest mahuks katusele 3 X 90W(6000.- eek/tk uus 25 aastase garantiiga Suurus: 1175x530x40 mm) võibolla ka neli ja sinna vahele oleks võimalik areda ka 300-500w(vägagi lihtne ise teha) tuule generaator.
Akude mahutavus tuleks välja arvestada aga tõenäoliselt 3-4 korralikku suurt akut. Elektri mootor saab ikka toite akudelt ja sõita saab ka vastavalt sellele kui palju voolu on ,ega see kiir paat pole ja väga pikki otsi sõita tule.
Enamis aega paat seisab niguinii ja laeb akusid. Hea on see süsteem just sellepärast et siis ei pea mingi bensu/diisliga möllama ja esialgne investeering oleks küll vähe suurem aga seda saab ka vastavalt vajadusele täiendada.
Elektrimootor võiks selline 30 -40hj olla , see oli vist lubatud maksimaalne võimsus kui lube ei pea tegema. Muidugi huvitav kes seda võimsust seal kindlaks oskakski teha.
Leidsin ka pildi milline umes peaks kuju poolest välja nägema
http://svensons.com/boat/?f=MechanixIllustrated/Caballero/Caballero.jpg
Kardan, et selle elektrimootorisüsteemiga ei mängi hästi välja. Mõistlik oleks mõni vana auto diiselmootor panna - kütusekulu suht väike ja madalatel pööretel hea väändemoment. 30hj elektrimootor peaks olema vist ca 22 kW ja sealt edasi võid ise arvutada mitu minutit oma kolme akuga sõita saad.
Eks see oleneb jah ikka akude arvust ja ka kuidas gaasi anda aga jah väike diisel mootor oleks teine variant küll. Kalapoodides müüdavad mikromootorid lubavad küll kuni 1100kg -st paati lükata. Vähe võimsam peaks ikka olema. Neid isearetatud elektriautode projekte isegi Eestis tehtud.Usas on üks terve linnake mis neid autosid täis ja tanklad näevad välja sellised et suured katused päikese paneele täis ja torka aga stepsel autosse ja voila, kiirenduse poolest on seal aretaud masinaid mis teevad bensukatele ära.Eks see elektri auto projekt jääb kunagi tulevikku aga jah on ka uuritud seda. Mul siin naabrimehel oli mosse tehtud puu kütte peale , toppis aga kastis ahju puid täis ja sõitis ringi , tossutas siin vahepeal iga hommiku mul akna all.Isegi pealtnägijas näidati teda kunagi.
Kõigepealt oleks vaja leida mõne vana paadi sõukruvi koos ülekande ja tüüri süsteemiga mida tuleb ka kohe projekteerimisel arvesse võtta.
Äkii teab keegi kus vedeleb mõni kõdunev paat millelt saab vajalikud asjad kätte.
Siis huvitab ka kuidas on sellise paadi registreerimisega ,on äkki keegi selle protsessi läbi teinud?
Maksab vist arvele võtmine 600.- ark-is aga ei tea kuidas seda mootori asja seal kontrollitakse , kas piisab sellest kui ütled neile et on mootor on nt 38 hj või oskavad nad selle õige võimsuse välja uurida. Tahaks ikka et võimsus jääks alla 40hj et kasutajatel pole vaja mingeid lubasid tegema hakata. Teada on et see on Pärnus paras piin see lubade tegemine kuna inimene kes seda läbi viib pidi paras poole toobine olema , igatahes keegi temaga rahul pole.
Kõigepealt oleks vaja leida mõne vana paadi sõukruvi koos ülekande ja tüüri süsteemiga mida tuleb ka kohe projekteerimisel arvesse võtta.
Äkii teab keegi kus vedeleb mõni kõdunev paat millelt saab vajalikud asjad kätte.
Siis huvitab ka kuidas on sellise paadi registreerimisega ,on äkki keegi selle protsessi läbi teinud?
Maksab vist arvele võtmine 600.- ark-is aga ei tea kuidas seda mootori asja seal kontrollitakse , kas piisab sellest kui ütled neile et on mootor on nt 38 hj või oskavad nad selle õige võimsuse välja uurida. Tahaks ikka et võimsus jääks alla 40hj et kasutajatel pole vaja mingeid lubasid tegema hakata. Teada on et see on Pärnus paras piin see lubade tegemine kuna inimene kes seda läbi viib pidi paras poole toobine olema , igatahes keegi temaga rahul pole.
omaehitatud paadiga peaks siiski vist esimene käik olema Veeteede Ametisse. seal saad nn. tüübikinnituse, kui saad ja siis alles ARK-i
rõhk sõnadel- kui saad. ma pole seal lõbusaid inimesi kohanudki.
"Briti seikleja tahab plastpudelitest purjekaga üle ookeani seilata.
Tuhandetest tühjadest plastikust pudelitest ehitatud paadiga Californiast risti üle suure ookeani Austraaliasse purjetamine on piisavalt hull ettevõtmine, et maailma meedias tähelepanu pälvida." http://www.ilmajaam.ee/?id=91936
Tuhandetest tühjadest plastikust pudelitest ehitatud paadiga Californiast risti üle suure ookeani Austraaliasse purjetamine on piisavalt hull ettevõtmine, et maailma meedias tähelepanu pälvida." http://www.ilmajaam.ee/?id=91936
kolekala siis oled küll vales kohas käinud, isiklikult väidaks küll vastupidi, et pigem on ARK-is parajad piidrid koos, kes esiteks paatidest ei jahu midagi ja ajavad aabitsast näpuga järge.
Tüübikinnitust on vaja juhul,kui tahad tootma hakata ja turustama.
Osta parem minu paat ära. Pikkus 7,5 m laius 2 m ,puit kaetud klaaskiuga. Ahter ümberttehtud päramootorile,et sees ei oleks segavaid kolakaid nagu mürisev diisel,reverskast. Kaasa uus rool koos roolkarbi ja käigu trossidega.Kuuaega nokkimist nii paadi,kui treilaga ja võidki hooajaks vette lasta.http://nagi.ee/photos/tiim101/sets/184449/
kellel on huvi saab mult osta Volvo-Pentai diiselmootori
Aga mis puudutab paadi ehitust-kardan,et läheb rohkem maksma kui osta
Registreerimine suht elementaarne -Veeteede ametist tüübikinnitus kuhu
inspektor märgib isetehtud.Ta pöörab põhitähelepanu paadi uppumatusele ja
konstruktsiooni kindlusele.Täidab planketi ja sellega lähed ARK-i,Kus ei küsita enam midagi.Kui keegi pakub vaiku,kõvendit ja klaasriiet siis raba
ära,sest Efektist või kust veel ostes on see kallis lõbu olen ühe 4m plastikpaadi ise teinud ja selle materjalimaksumus üksi oli 9000.- krooni.
Kui liita sinna see meeletu lihvimine,sügelemine ja kuivamistingimustest
tulenevad kapriissed paadivärvid, siis võin öelda,et kerge see töö esimesel korral olema ei saa.Ka klaasriide kihikaupa liimimist võiks enne harjutada.
Juurdle ka paadipäda kuju üle,sest sellest sõltub energiakulu ja kiirus.
Muidu jõudu selles ettevõtmises,tubli mees, kes midagi ka oma kätega teeb!
inspektor märgib isetehtud.Ta pöörab põhitähelepanu paadi uppumatusele ja
konstruktsiooni kindlusele.Täidab planketi ja sellega lähed ARK-i,Kus ei küsita enam midagi.Kui keegi pakub vaiku,kõvendit ja klaasriiet siis raba
ära,sest Efektist või kust veel ostes on see kallis lõbu olen ühe 4m plastikpaadi ise teinud ja selle materjalimaksumus üksi oli 9000.- krooni.
Kui liita sinna see meeletu lihvimine,sügelemine ja kuivamistingimustest
tulenevad kapriissed paadivärvid, siis võin öelda,et kerge see töö esimesel korral olema ei saa.Ka klaasriide kihikaupa liimimist võiks enne harjutada.
Juurdle ka paadipäda kuju üle,sest sellest sõltub energiakulu ja kiirus.
Muidu jõudu selles ettevõtmises,tubli mees, kes midagi ka oma kätega teeb!
Kas sa parve ei taha juba ehitada, sest täna ju jobod tahavad,et sa üle 2,5 ära registreerid, parv on ise tehtut ja suure kandevõimega, näiteks truubi torudest ja peale siis kaed miskist osb-st teki, väiksema aluse puhul saad kasutada lihtsamaid istmeid muruniiduki mootorit, jalgratta süsteemi nagu vesirattal. Istud mugavalt toolil õng on hoidikus vari on peakohal ja mõdu paitab kurku. Lihtsalt mõte, mis kunagi sõpradega pähe kargas.
tehakse ikka ilusaid paate
http://www.vikan.ee/?op=body&id=6
http://www.vikan.ee/?op=body&id=6
mnu arvamus on see et seda peno pole motet sinna toppida.motle sellele.on ka kogemusi et see niiskus kuidagi sinna ikka paaseb ja siis on suur jama majas.ara ta enam naljalt ei kuiva.kui sul on vaja teda nii vaga uppumiskindlaks teha siis yrita lihtsalt tyhimikud jatta ja sinnagi tuleks mingid korgid aretada et saaks vajadusel vee valja lasta voi niiskusest kuivatada talvisel hooajal naiteks.edu ehitamsel
palun http://www.nettivene.com/viewBoat.php?id_boat=318727&status=F&sid_boat_type=&sid_sub_type=13&sid_make=&pfrom=&pto=&yfrom=&yto=&lfrom=<o=&pwfrom=&pwto=&search=Hae+%3E%3E&PN[0]=simp_search&PL[0]=simpleSearch.php?status=F@sid_boat_type=@sid_sub_type=13@sid_make=@pfrom=@pto=@yfrom=@yto=@lfrom=@lto=@pwfrom=@pwto=@search=Hae+%3E%3E mine too ara veidi kopitsemist ja ongi valmis.odavam tuleb ka
To:brennus
Tere.Mis pentat müüd.
Tere.Mis pentat müüd.
To:perro
Mootor on hetkel puhtast puidust tehtud 9 meetrise laeva peal-mis on toodud Soomest.Saatsin pildid Sulle meilile.Mootori "birka" peal on kirjas MD2 No.7869 Kaks silindrit ja diiselmootoriga on tegemist.
Mootor on hetkel puhtast puidust tehtud 9 meetrise laeva peal-mis on toodud Soomest.Saatsin pildid Sulle meilile.Mootori "birka" peal on kirjas MD2 No.7869 Kaks silindrit ja diiselmootoriga on tegemist.
To:perro-näitab,et minu meilid sinuni ei jõua ...
pakuks välja materjali
http://vimeo.com/37584656
lugu on jalgratta tegemisest kuid näha on, et kutt on paategi teinud...
http://vimeo.com/37584656
lugu on jalgratta tegemisest kuid näha on, et kutt on paategi teinud...
Esimese hooga meenus lapsepõlvest üks pildiraamat, kus karu puust ratastega tsikliga ringi kimas
aga mul oleks klaasriiet ja vaiku vaja, kui keegi teab kus saab? odavalt v ilma 
