Skipp 440

paat käitub aerude ja mootoriga täpselt niimoodi
http://www.youtube.com/watch?v=mBf1g7fzGXM

Video on tore aga tahaks ikkagi reaalseid kogemusi kalapüügiga (kas paadis olles kannatab ikka liikuda või peab "kikivarvul liikuma"), ja et kuidas paat tundub üldse pidevas kasutuses (kas on on sama hinnaklassi juures paremaid paate vms)

see pähklikoor on ilmselt mõeldud ainult põgenemiseks eesmärki valimatta. Omal kõik ämberid läbi kolistatud ja sellis valikut poleks kunagi teinud. Suhteline muidugi, mõni tahab paadis märjaks sada ja muid extrteemsusi proovida, ujub (pootsman) heasti külmas vees, miks mitte. Hind peaks mega giga alla omainna olema, et sellise rehapeale astuks

kui veel kobizex, siis Sepa kiidab ka C440. Ehk Murdi paati

Rabak, küsiks kas oled Skipp 440 paati omanud või oled Skipp 440 paadis olnud? Kui ei, siis hetkel ma mõtlen sama C440 kohta, nagu sa kirjeldasid (see pähklikoor ... ).

NB! Palun sõna võtta neil, kes on Skipp 440 paadiga kokku puutunud reaalselt (kas omavad/omanud/sõitnud)!

vöör tundub jube taevas olema isegi siis kui junga nii ette kui võimalik ennast ajanud on.

Ma kahe aasta jooksul valisin C440-ne

Kõik see meenutab 90-ndate alguse autoturgu, kus alati liikus mingi tarkpea, kes kõiki autosid maha tegi ja siis kui küsisid selliselt, et kas tal on samasugune auto, said vastuseks - "Mul pole üldse autot, aga mu naabrimehel on sapikas ja tema ütles!"
Pole ju keeruline neid paate proovida ja kokkuvõttes peab paat endale meeldima. Minule näiteks hakkas meeldima hoopis Liu Paat ja olen sellega väga rahul. Kalastan merel, vahemaad väikesed, 6 hj mootor on minule piisav, meeldib paadi stabiilsus. Miinuseks on see, et pritsib kui sõidad laines 45-kraadise nurga all, mida mu eelmine paat (Kasse) ei teinud.

Mul Skipp 400 üheks ristlejaks, no väike, kerge ja kipakas, aga asja ajab ilusti ära kui mõistlikult toimetada. Ma meres päris karvase ilmaga isegi kaldaääres merikat jahtinud, modraks 5ne tohatsu ja ilusti liigub, kui rumpliga keskmise pingi lähedal olla.
See 440 pm. sama, lihtsalt suti pikemaks venitatud. Kui ühte poordi julgelt vajuda, siis rüüpab vett ka sisse. Aga see selliste munakoorte viga kõigil, kui kaalu pole ja kiil tühi all.
Ja see C-440 pole ka midagi erilist, kui oled Cursusega korra sõitnud
Aga seal hinnaerinevus suur.

Ma Skipp 400 valisin sp. et 70kg kerge aint ja jubehea kuskilt üle liiva või kivide vedada, seal kus sõidukaga päris rattad vette ei saa.
Seda veel, et sinu küsitud kategoorias on eestis pakkumine korralik, aga milline just neist parim on, seda ei oska vist sulle keegi öelda.
Edu!

Mul on täitsa olemas selline isend. 6HP mootor taga ja liigub täitsa okeilt. Minule paat sobib, aga eriline võrdlusmoment puudub, enamusest nendest rendi künadest millega olen Soomes ja Ahvenamaal sõitnud tundub ikkagi parem olevat. Terhi440 tundus küll parem, aga see ilmselt veits teine hinnaklass ka!

Ma kiitsin niikaua c440 paati, kuni olin vaimustunud võimalusest minna kerge paadiga peale maastikult, kui enam lohistada ja kantida ei taha paati, siis jäävad alles ainult kerge paadi miinuspooled. C440 muutus ka kohe peale seda, kui hakkasin üksi käima probleemseks, kuna puudus õllega töötav ankruvints/ballast ja üle pingirea oli vastik ahtrist vööri minna. Praegu pakub vist murd sellist varianti ka
http://sepikoda.ee/sisu/NSw1MDcsMTU2NSwx/pooleli-c-440-pildid-/
See skipp c440 esimesest versioonist oluliselt mõistlikuma lahendusega seest, pole ka muidugi c kategooria ja modrat saab poole vähem järgi panna, kui tseele.
Selleks, et mingit paati laias laastus hinnata, ei pea üldse seda paati omama, täitsa kummaline, et sulle sellest videost ei piisa, mis kommentaare sa selle paadi kohta tahad saada, mis ise kasutanud tingimus, kellel selline paat on, see laias laastus rahul ju, see tema valik, mis põhjusel, see polegi tähtis, kas tahtis kerget või tahtis kindla raha eest. Kui keegi ütleb, et jummala timm paat, siis võibolla talle, mitte sulle. Keegi võib ju alati öelda selle paadi kohta, et jah, oli, nüüd on suurem ja kiirem ja läikivam, see eelmine oli kündev kanuu. Kindlasti leidub veel neid, kes mõtlevad või ütlevad selle skipi kohta, et mida, sihke mitteliikuv kanuu peipsile ve?

Oluline oleks sulle see, et kuidas SINA seda paati enda jaoks hindad.

Ma julgeks arvata, et sellega saab normaalse ilmaga peipsil käia küll ja kas pole mõtet väga pikki matkasi sellega teha või peavad olema sellised mehed paadis, kellel väga kiiret pole. Kindlasti on see paat üksi probleemne, tuleb vööri lisaballast tekitada või modrale hydrofoil stabilisaator, kahekesi näeb sõit välja nagu videos(ilma kalakolata) ja kolmekesi istub sügavalt sees.

Mu meelest imelik see et to skipp 440 umbes 300 euri odavam kui samas mõõtmetes Kasse ja c440. Et siis suuresplaanis veerandi jagu odavam.

mina olen täitsa rahul tolle paadiga, pole just kaua kyll omanud , aga oma 10 korda on kalastatud ikka, kannatab rohkem lainet kah, sees korralikult ruumi ja mu arust just stabiilsem paljudest teistest samasuurustest. Käidud siis ka 15m/s tuulega rannikumeres, väga hätta ei jäänud. Muidugi yksi pole kalastanud. Julgeks isegi soovitada

ajasid vist 15 m/s ja 5 m/s segi.

15 ms rannikul kui see rannik allaatuuleküljes satub olema pole nüüd küll miski probleem
Mulle meenub üks lestajebla Kalanas aastaid tagasi, hiljem lugesin siit komme kus oldi kindlad et tuult oli 20ms. Tegelikult oli 10 ja sedagi puhanguti. Niiet seesinane tuulekiirus miskit paadi omadusi küll mingilmoel ei näita kui muude tingimuste kohta andmeid pole, ise olen ka 15-18, puhanguti 25 ms ilmaga 2m kummariga kalal käinud, täitsa mõnus oli, ei loksutanudki suurt. Tegemist oli siis nimelt ühe Raplamaa metsajärvega

Mul kogemus naabrimehe Skip 400-ga. Veepeal paadis kohti vahetada ikka päris riskantne ettevõtmine. Väga kipakas sõiduriist. Mereääres üleskasvanuna mina sellisega merele eluga riskima ei läheks. See muidugi ainult minu arvamus.

Kui mootor plaanis 5-6 hp, siis järeldan, et kiire sõit pole primaarne.Sel juhul kindlapeale minek oleks kas Kasse või Kiili Paat 440.

Siin jälle jutuks probleem vööri tõusmisega motoriseeritud sõidul - selleks on hea lahendus liivakott vööris. Kui täitsa vööri pista, pingi peale, piisab minu kogemuse järgi mõnekümnest kilost, samas kui sõudepingile on sama tulemuse saavutamiseks tõesti kohe tervet meest vaja. Sepa poolt pakutud hüdrofoil on ka hea kui rohus või kivide vahel müttamist pole, ka on teda nt pagassi halvem panna kui tiib küljes. Minumeelest liivakott parim lahendus, kividest vms seepärast parem et ei kriibi ega kolise ja seisab pärishästi igatsugu abivahenditeta paigal ka kui kott suisa täistuubitud ei ole.

olgu paat, mis tahes.
aga selle sepa nimetatud öllega töötava ankruvintsi asemel (kui üksi oled) ajab asja ära kaa jupp nööri, mis parajas kauguses ankrunööri küljes sölmes on nii, et vaba ots lödvalt käeulatusse (näit. tulli külge) ulatab.
sedapidi tirid siis ankrunööri käeulatusse ja vedid ankru üles.
simpel.

Ma läksin keerulisemat teed pidi, ostsin paadi, kus võid vabalt valitud suunas kõndida. Liivakott on stabiilne jah, a veel variantidest on kanister või mitu, lased vett täis, kinnitama peab jah, kui istmepeal.

Siin kasutaja Hectori nimeline hiljuti kurtis et Kasse puhul polnud sellest hüdrofoilist mingit kasu. Seega pole ültse kindel vist et skipi puhul aitab.

Kassega üksinda pikemat meresõitu tehes tõstan seguvanni, mis esimese ja teise istme vahel, rannast ühe umbes 25kg kivi ja muu kola ka etteotsa panen.

Selle hüdrofoiliga on minumeelest nii et väikeste mootorite ja kiiruste juures suurt ei toimi, eriti kui teine ebaõnnestunud kujuga antud mootori kohta ka on. Reguleeritavad nad ju tavaliselt ei ole, küll aga saab mootori trimmi seada koos tiivaga ja teinekord see ka aitab. Mul endal sõudekal, kündva kerega paat, 7,5 heppa oli ja toimis. Miks närvidele käis oli ülalpool viidatud rohi ja kivide otsas kolistamine, laiema asjaga ikka lihtsam rohtu sappa saada ja kivi ka leida. Seepärast müüsin ta maha tükkis mootoriga ühele huvilisele ja nüüd juba aastat kolm liivakotti kasutan. Aga võimsuseküsimus jääb ikka, tundub et väiksel mootoril pole tiivast suurt abi, ei jõua niipalju tõmmata et stabiliseeriv effekt tekiks ja ahtrit kergitaks. Aga ma siin kanti 4,xxx m ja kündvast kerest räägin, võibolla et näiteks väiksel kummaril või ka jäigal aga kergel glissival kerel mõikab juba väikeste hobuste-kiiruste juures.

Rumplipikendus on parim lahendus.
Rumplipikendus mis kinnitatud mul ühe poordi seinale, et kui vaja siis alati olemas.
Tavaline mingi elektri isolatsioonitoru miski 5cm. läbimõõruga, tugeva seinaga ja vastupidav, selle ots rumpliga õigesse mõõtu ja siis korra aint ju otsa ajad kui paati istud, ülejäänud aja vedeleb küljes ja ei sega.
Võimalus istuda keskmisel pingil, ma ise nii pikka rumplit ei teinud, ma istun kolakastil mil veekindlast vineerist kaas ja see vedeleb keskmise pingi taga (mootri pool) ja nii ilgelt hää liigelda. 5ne tohatsu lükkab nii edasi skipp 400 ca 16km/h
Kui kaksi kalastada, siis pole rumplit vaja.
Agajah, eks need väikesed kitsad paadid vajavad mõistlikku käsitlemist ja siis pole hullu.
Ma ka peris suure lainega peale olnud kalda ääres merikal, pole hullu midagi ja sellise modraga liigudki täpselt parajs tempos, et lained lõhkuma ja loopima ei hakka.
Kitsas paat ju ja lõikab hästi lainet.
Edu valikutel.

Ja väikesele modrale hydrofoil on mõtetu asi, kuna modra võimust jääb väheks, et korralikult toimima hakkaks see.

Mul Pella Nova vast 4aastat kasutuses, taga 4 Yamaha. Eks nad enamvähem ühesuguse vormi lapsed ole. Olen olnud Peipsil meetrise lainega ja kordagi ei tekkinud hirmutunnet. Kiirust neil muidugi erilist pole aga kuhu ikka kalal nii kiire on. Üksi jah kasuta rumpli pikendust või liivakotti vööris ja siis künnab sind kindlalt ja rahulikult kohale

ulme jutt ikka, Pellaga meetrise lainega : D

Miks ta ulme peaks olema?

Meetrine on laine siis, kui Pellas istudes lainepõhjas muud ei näe, kui kõige lähemat laineharja
Kuskil avamerel veel, aga peipsi lainega...

Kuidas või mille järgi te seda laine kõrgust mõõdate?

meetrise lainega Pellaga Peipsil, oleks su naine ilmselt lesk.

No asjast kah. Ostsin selle isendi selle aasta kevadel. Olen igal juhul rahul. Võrreldes skipp-400 tüki maad stabiilsem. Oleme ikka põhiliselt käinud kahe mehega kalavetel, mis paadi vettelaskmisel ja käru peale tõmbamisel igati optimaalne variant. Olen ka proovinud seda protseduuri üksi läbi viia. Eks siis ole rohkem nikerdamist aga üldiselt võimalik. Kuna tegevuseks on olnud spinnaga püük siis ega kolmandat meest eriti hästi ette ei kujuta. Selleks jääb päris kindlasti ruumi väheks. Tonkatada ilmselt saaks, aga kui kola veel juurde panna siis...???. Asja ajab edasi minu puhul 6 HJ Suzuki. üldiselt ajab asja ära aga olen nüüd veendumusele jõudnud, et vaja ikkagi soetada max lubatud 9,9 HJ mootor. Nii, et kui rääkida kolmest mehest paadis, kolast rääkimata siis 6 HJ jääb kindlasti lahjaks. Eriti kui silmas pidada Peipsit, kus eeldatavasti vahemaad , tuul ja lainetus ja muud tingimused hoopis teine teema. Ise pole sinna veel jõudnud. Kogemus piirdunud siiani Emajõe ja Võrtsjärvega. Üritan tuleval suvel igal juhul ära proovida aga millegi pärast olen arvamusel , et alla Progressi kaalukategoorias paadiga Peipsile minnes peab ikka vägagi arvestama ilmaoludega. Ühesõnaga, paadiga olen rahul ja kui võimsama mootori soetan siis veel enamgi.

Ja veel. Lihtsalt aerupaadina kasutamiseks pole see paat muidugi mõeldud. Üsna energiat nõudev tegevus, millest vähe tulu tõuseb. Igal juhul soovitan juhuks , kui veekogu päris bensumootorit ei vaja aga siiski piisavalt suur on ja tuul tugev, ikkagi üx elektrimootor soetada, et rammu säästa. Ja kui paat juba osta, siis kindlasti lisana juurde tellida kiilukaitse. Oli vist mingi 70-80 Euri lisaks aga igapidi asja ette läinud investeering. Kivisele kaldale maabumine ja ka vahest kui käru peale vinnamine nihu läheb, siis säästab kiilu.