põhjaõng

ikka ülespoole tina

Siiani olen konksud tinast kõrgemale sidunud. Kui konksud allapoole panna siis jäävad nad tõenäoliselt põhjataimedesse ja/või okstesse kinni.

Mina olen näinud Narva jõe ääres ühel kohalikul mehel, et tal olid lipsud koos konksudega seotud allapoole tina.Tulemusena oli tal päris suur kogust ahvenat.

Hm... võimalikud variandid... Tsuks emakal rakendab tonka nii, et tina on küll kõige all aasaküljes (saab vahetada- raskem/kergem tina) ja lipsud üleval- a vat alumine lips on niiparajalt pikk, et konks on tinast allpool- tina enam-vähem lipsu keskele jääb kui rakendus on õhku tõstetud. Ja ülemine lips on jällegi niipikk, et konks alumise lipsu sidumiskohast veits ülessepoole jääb. See selleks hea, et sisseviskel juba lipsud sassi ei läheks... ja lipsupikkus- nu vast 40cm, mitterohkem... A eks neid rakendusi ole igasuguseid- võta sa kinni- kuda ta õige on... A kala selle rakendusega saab, vähemalt tsuks emakast...

ma olin mingi 13 või 14 ja noh, enamvähem teadsin kalastusreegleid ka.
aga kujutate ette vene vanameeste nägusid, kui ma ilmusin merivälja muulile kolme spinnaga, iga spinna otsas 7 konksuga tonka )))

tsuks>
mitmegrammiste tinde vahel Emajõel valid? Ilmselt sõltuvalt voolu kiirusest, aga siiski. Ise oma väheste Emajõe-kogemuste puhul olen kautanud ca 90 g. Kuna neid lapikuid erinevates kaaludes valmiskujul palju saada ei ole, küsiks, kas tasub vaeva osa 90 g väiksemaks nikerdada. Muidu ju nii, et mida kergem tina, seda mõnusam haakimis- ja väljatoomistunne. Kas aga alla 90 suvise veeseisu ja -vooluga ka pidama jääb, ei oma kogemust.
Teised emakaspetsid võivad ka nõu anda.
Tänades,
volks

Oma kogemustest võiks lisada, et ma olen mõnikord tina jooksvaks teinud.See peaks siis nii välja nägema,esimene lips,põhiliin on siis läbi tina,pöörel ja teine lips.Kala võtmisel TEOREETILISELT ei tohiks kala tunda tina raskust ja peaks võtma julgemalt.

Suured tänud ...

selline tsuksi kirjeldatud tonka on minu arvates ka kõige parem

OLENEB mida ja kus püüda,viimasel ajal Emajõel olen teisest lipsust loobunud(ja ei saa öelda ,et kala nagu sellevõrra vähem saaks)
Latikapüügil olen kasutanud sellist rakendust,et(loetlen alt ülespoole)
lips u.35cm+pöörla+põhinõõr u40cm,millel on LIIKUV tina+kolmikpöörla mille küljes teine lips ja siis edasi põhinöör
Vist üsna segane jutt sai aga asja idee on nagu selles ,et kui kala võtab alumist lipsu,siis ei pea ta tina kergitama vaid annab kohe märku lati juures olevale kellukesele või millele muule mida iganes kala võtu tähistamiseks kasutatakse.
Pean tõdema et asi toimib iga väiksemgi toimetamine ussi juures on kenasti märgata!

FRITS>
Kas ikka on iga toimetamine alumise ussikese juures märgata?
Kui ikka kalake veab ussikest tina suunas, siis märkab Fritsuke võttu alles siis, kui kalake on tinast möödunud rohkem kui 35 cm
See tähendab, et kalake võib vedada ussikest kuni 70 cm, enne kui Fritsukese kellad helisema hakkavad.
Sorry, et vastu vaidlesin. Aga mulle tõesti tundub nönnamoodu.

to volkskala: vat tina raskust ma ei teagi- pole kunagi kaalund. mõõtmetelt suure supilusikamoodu... vat kui kerge on- siis vool su ülitundliku rakenduse jõepõhjast ilusti kaldale veab- juhul kui sa muidugist paadiga keset laevateed ankrus just pole... Vahet võtab latak ka kaldast- kuid põhiliselt liigub ta ikka sugaval jõe sängis- nii et tina peab olema parajalt raske- et vool ta ilusti kannaks alla- jõhvi trimmi tõmbama ja keset vett pidama jääma... Kui liiga raske tina- jääb sinnasamma kus põhja vajub- vool vead jõhvi kaardu- on tugevalt pinges ning latakavõttu- isegi suure- sa ei pruugi märgata...
to vaal: vat need peensused mängivad rolli kuskil järvel, kus latak pirtsakas on- emakal on tijhi igasugu sodi nii jõhvil ja lipsilgi vahest ja voolutakistus- TEOREETILISELT ei tohiks ta üldse sööta võtta-vastusurve ju tohutu... A näe- paneb aga nii et ritv käib paadis poordist-poordi ja vahest rulli kärisema võtab... Küssa ka üliteravates konksudes- tihti ta ennast ise mokkapidi kinni haagib- a ülehaakida pead alati sellegipoolest!
To frits- vaat ma tähelepannu olen, et latak vahes imelikult toitub- vahet ainlt alumiste konksude otsa jääb- põhjast toitu otsib- a vahest ülemisi eelistab- kui möödaujudes miskit söödavat tilbendamas näeb... Seega 2 lipsu on ikka kaks lipsu- kolm liiast- kuigi lubatud... Su rakendus on hea- a tsuks on ajapikku arusaand, et kõik need pöörlad, kolmikud ja sõlmed pole miskit muud, kui hunnik nõrki kohti rakenduses... Mida litsam asi on- seda lollikindlam.

To LatikTiia- vat rakenda kuda sa rakendad- a vaba liikumismaad jääb kalal alati... Kuigi fritsu rakendus- nagu tsuksi omagi- näitab ridvast(mitte kellukast) kala võtu ära- kuna ussipundar omab kah veetakistust ja on allavoolu pingul- siis lataka vastavooluliikumine söödaga vähendab ridva pinget- ritv vajub nõksu tagasi- sirgu... vaat seepärast polegi tonkapüük niisama- magad ja kolinat ootad... koha siis üldse püüda ei saaks- kõk mahamagaks...

To Tsuks: juu-juu, siis see latikupüük Emakal on õite peen värk, kui ussikese veetakistus ka arvesse läheb. Peab kogu öö peos hoidma, et maha ei magaks. Parem püün vaikses vees edasi.
Aga see on õige jah, et mida vähem igasugu pöörlaid ja muud taolist, seda parem. Ja 2 konksu peaks ka olema, eriti kui võtmine laisavõitu on.

Tore foorum siin kalale.ee lehel. Mõnus sõbralik õhkkond, ja see teeb ka au, et röövpüüdjaid ei sallita.

Tsuksil omajagu õigust, mees palju ju püüdnud emakal, mida lihtsam, seda parem. Mul tina käib otsa lõksuga ja lips või lipsud kolmeharuliste pööraldega. Idee selles, et kui püügi lõpetan, võtan tina ära ja kerin rakenduse läbi spinarõngaste sisse. Kolmikpööral ka sellest hea, et kui lips katkeb, saab uue lipsu kiirelt otsa, kui lipsud valmis seotud. Siiski olen märganud, et pöörlad ja karabiinid rohkem prügi külge korjavad kui tamiil ja sõlmed.

Isegi kasutan sama tehnikat, tulemustena kiitlemisex 3,4 kg säinas kasari jõest.

Seda 3,4 säina pilti tahaks näha

ma kasutan Emajõel tina 54g, enamus võttudest jääb otsa. tamiil on ka ilusti pingul, kõik veealune tegevus on ridvaotsast näha. minuarust on kolmikud ja pöörlad tonkale vajalikud, siis on kergem siduda ja osasid vahetada. eks ta natuke sodi korjab, aga mis ta ikka niiväga loeb. ongi veetaime moodi, ei hirmuta kalu

Kuidas peate paremaks korraldada ridva-rulli majandust ?

To viidik
Suht arusaamatu küsimus.
Kui on konkreetne probleem või küsimus, siis alusta uut teemat ja sõnasta küsimus maameestele (minusarnastele) selgelt lahti. Kui küsida oskad, küll vastuse saad.
Edu.

Mis pikkuses ritv on põhjaõngele mõistlik ja kas ilma rullita ka saab püüda? Võhiku küsimus...

Ridva pikkus on emajões püüdesikka oluline küll! Loomulikult saab püüda ka 1m roikaga (isegi palju püüdnud) aga pikem ritv ca 2, 0 3,0 m on igati parem, sest sellega saab kiiremini haakida ja kala paremini üle heinte juhtida. emajões on ju suviti heinteprobleem õite terav ja pikem ritv ütleksin et isegi 4m oleks paras katsedada. Näiteks Kasrail püüavad pooled vennad pikkade 4m ja üle selle tonkaks rakendatud heiteritvadega.

uty

mul on ka üks mure see suur et ma püüan ka tonkaga küll alles mõni nädal aga mis siis ja mul on mitu korda juhtunud selline asi et ritv tõmbleb nii et vaata et läheb puru (aga ainult 2-3 korda äkiliselt) ja seni kui haakida jõuad on täielik vaikus minu lipsud on alumine 25cm ja ülemine 35cm milles jamps on kas ma magan liiga kaua? see võib ka sellest tulla et kui ma tonka sisse viskan siis hakkan seal kõrval käsiõngega kala püüdma ja kui võtab siis läheb mul idva käest panemisega väheke aega võibolla selle jäängi kalast ilma?????


palun aidake?

Ega kahte asja korraga teha ei saa!
Siis ei tule mõlemist õiget asja.
Vahel kevaditi vimma püüdes on huvitav
vaadata, kuda mõni hiromant kolme ridvaga vahetpidamata haakeliigutusi teeb.
Tulemuseks ikka null!
Kui kala kehvasti võtab , on kasulik ühe ridvaga
püüda ja loomulikult käes hoides!
Mõnikord ei saagi muidu kala kätte!
Käel hea tunnetus on ja kõiksugu nõksatused
kala poolt avalikuks tulevad!
Samal ajal õngitseda või lõkke ääres õlut
libistada , ju lausa lollus on!

Vaalaga ühel nõul ja latik tavaliselt alumise lipsu küljes old.Selline rakendus püüab täitsa vahvalt.

Ka mina arvan, et kahte jumalat korraga teenida ei saa! Kui püüad tonkadega, siis jäta õng ikka ilusti kaldale ja süvene ridvaotste peale! Vahel on võtt nii nõrk, et tunned seda alles ritva käes hoides (Nurg)! Tinadena kasutan akutina, mis on dessertlusikaga vormi saanud. Kuna Pärnu jões on ka kevadeti vool väga intensiivne ja kaldalt kaugele visata pole üldse mõtet, siis on selline raskus täitsa paras, ka hiljem, kui vool raugeb!
Konksudena kasutan ma number kuute ja vene "Cobra ultra" konkse, mis on hästi teravad ja tugevad. Söödavalik on aga igas jões erinev ja seetõttu ette lugema ei hakkagi! Mina kasutan ööusse! Nende jaht öösel on ka üks suur mõnu ja hasart! Rullideks on mul ikka vanad ja head vene "Nevskajad"!

Ussiujutaja ma vaatan sa pärnu alamjooksuga suht kursis.Ma ise ka sinna kanti tihti juhtun.A räägi kuda sul nüüd viimased kevaded vimma püügiga lood on old?Ja üldse tule jutukasse, ajame törts kalamehe juttu.

kunagi müüdi vene fiiberritvasid, ligi 3 m pikad. see ja nevski rull parim riist oli Kasaris vimma tonkatamiseks. kõva, praktiliselt igavene. ostsin esimese sellise 30 aastat tagasi, praegu alles ja stardivalmis. head olid ka vene raudridvad, suurveega ja roo tagant püüdmiseks nats küll lühikesed. Kaasaegseid pehmeid ritvu ja kalleid rulle ei soovitaks tonkapüügil kasutada, rikub lihtsalt hea riista ära raske tina ja kinnijäämistega.

kas lipsumaterjaliks on mõistlikum kasutada (tavalist) tamiili või nn. nööri (Fireline vms)?

Nööri ei soovita kasutada läheb sassi tean oma kogemustest.
Rikkusin arutamistega hea hommiku ära. See oli emajões, seisvas vees ei ole proovinud.
Nöör kogub paremini sodi enda külge.

mul on küll pigem tamiil sassi läinud/ümber pealiini keerdunud. nöör on jäigem ja hoiab paremini eemale. samuti on nööri tugevuse tõttu võimalik kasutada peenemat lipsu. muidugi on tõsi, et kui nöör juba sassi läheb, siis enam-vähem jäädavalt
ma mõtlen kala seisukohalt, kumb teda rohkem hirmutab?
ma käin ka põhiliselt emajõe ääres (vorbusel)

Esitan kah mõned küsimused emajõe tonkatamise kohta. Kasutatakse, selliseid suuremapoolseid ujukeid põhjaõngedele rakendatult. Kasutavad vist rohkem vanema kooli mehed, mis mõte asjal on ja kas on sellest emajõel tolku kah?
Siis tahaks teada kas keegi söödatopsi ka kasutab, ja kui siis mis sööta (sobivat jõe voolukiirusele)
ette tänades

Tulehark: Pealiinina nööri kasutada võib aga nöör on kare ja sinna jääb jões ujuv sodi kinni ja välja kerimisel tõmbab ridva otsa umbe nii, et ei saa enam kerida ja lipsudeks ka ei soovita,läheb sassi. Kui ei usu proovi kevadel järele.
Mesilasel head küsimused, leiduks ka vastajaid Tsuks vast teab.

TULETARK olen vat ei usu jah, ennist juba mainisin, et ennem tamiil lipsuna sassi läinud on (mitmeaastase kogemuse põhjal). kuigi jah, paraku on suuremad kalad tamiilist lipsuga tulnud. sellepärast ma antud teema vastu huvi tunnengi. pealiinina kasutangi nööri (0,25 Fireline). eks ta prahti korjab jah mõnevõrra meelsamini, aga samas on mittevenivuse tõttu parem haakida ja tugev on kah. pole veel katki sikutanud, mitu korda jämmemat tamiili läks nagu muda. seda ilmselt ka sellepärast, et vanasti kasutasin õpetuste kohaselt rasket lapikut tina (et voolus paremini püsiks). nüüd olen kasutanud mitu aastat ca 50 g ovaalset (üleni ümarat) tina. kinnijäämist on oluliselt vähem, neistki lõpeb enamus halvemal juhul lipsu kaotusega. erilist voolu poolt kaldale kandmist pole ka märganud, saati kui veidike vastuvoolu vistata.
mesilase küsimustele oskan vastata ainult niipalju, et visuaalsel hinnangul käivad enamus korgiga tonkamehi allpool tartut (ja paistavad jah rohkem vana kooli mehed olema), tavalise tonkaga ülevalpool. samas oleks ka ise veidi huvitatud antud teemast

see mesilase poolt kirjeldatud korgiga variant on vist krunda? kork pole mitte vees, vaid ripub vabalt tamiili peal?

Vabanda tulertark läks vähe sassi.

Tuletark

nüüd sai vist õigesti

pikkalatimehed jah kasutavad vabalt tamiilipeal libisevat ujukit. Tolle võbinast- saad aru kala võtust.
A asjal kaks "-" on-
-Seljatagune peab sul suht vaba olema- pika latuga ukerdada...
- Rasket tina ei saa otsa panna- ja kerge kipub vool allaviima...
Tregelt kolmas asi veel- a se pole õngega seotud- vaid just Emajõega- laeva/paadi liiklus...
tavatonkal tamiil kohe kaldalt alla läeb- a pika latiga vahest olen ise jänesehaake teind ja rusikat vibutand- keset jõge rakendus.
+?
On ka +.
Pikem latt on rohuvahelt lataka väljatoomiseks mugavam- mänööverdada saab.
Aga lugege Kalastaja nr 31- loodan, et see enne suve ikka ilmub.

Üks lips üleval teine all tina libisev,väga hea varjant ei lähe segi ja haakinine hea,

Seda ikka tamiiliga aga tina koha pealt kolmnurgad hästi paigal püsivad,voolu ei karda.

Mulle on eluks ajaks meelde jäänud üks põhjaõng, mida ma poisikesest peast nägin Venemaal Volhovi jõe ääres, kui ema töökollektiiviga Novgorodis ekskursioonil käisime. Telkisime jõe ääres. Seal läks asfalt jõeni, täitsa veeni ja veel edasi. Ei tea, kas oli koolmekoht, kunagine parve üleveokoht või kunagine sillakoht, aga seal asfaldil vene poisid siis toimetasid. Põhjaõnge raskuseks oli meilegi tuttav lapik tinaplönn. Aga konkse oli oma 30 tk, ei mingeid lipse, jadas jõhvi külge seotud, meetriste vahedega. Konksud olid väikesed ja väikesed olid ka ussid, mis sinna otsa aeti. Kogu see kaadervärk oli asfaldil laiali, siis võttis üks vend rakenduse alumise otsa ja keerutas tina pea kohal, nagu lassot või lingu ja saatis jõe poole teele. Tamiil läks ludinal järgi, mis tal viga asfaldi pealt lennata, proovi sa kõrges heinas nii teha. Siis ajasime kümme minutit niisama juttu ja seepeale lapati põjaõng välja. Pea iga konksu otsas oli ahven. Uued ussid asemele, peakohal jälle lassoharjutus ja kümne minuti pärast jälle välja. Ei mäleta, et keegi oleks hoolega tamiili asfaldile laotanud ja ei mäleta, et vahepeal visates tamiil kuidagi sassi oleks läinud. Vot selline püük.

Eks selline püük ikka üks orjatöö ole - mõnu eimiskit.
Mina hoolin rohkem ridvamängust, sellepärast arvan, et rulliga tonkale on isegi 3 konksu nati palju.
Mäidu...ma ei jaga hästi ära - kus see tina libiseb - kas ülemise ja alumise lipsu vahel?

ilmselt on emajões, kui küllaltki taimestunud ja mudase põhjaga veekogus õigustatum ikka variant, kus lipsud on ülevalpool tina. vähemalt on vii minu isiklikud kogemused. peamised tonkapüügiobjektid - angerjas ja latikas- on ju küll põhjaelajatest toituvad, aga kui ikka rakendus taimestiku/mutta täiesti 'ära kaob', siis ei viitsi vad seda ilmselt üles otsida
mina kasutan kahte lipsu, enamaga on heitmine raskendatud ja tegelikult on teine üldse mõnes mõttes 'varulips' juhuks, kui üks eelpoolmainitud viisil 'ära kaob', märkamatult tühjaks süüakse või mõne muu vääramatu jõu ohvriks langeb. olen saanud ka ühe lipsuga öö jooksul kaks angerjat (ühe tonkaga)
eks alustatud sai isegi ilma rullita tonkaga, mida lassona heidetud sai. millegipärast on suur tamiili ja ajakulu (tingitud saside lahtiharutamisest/väljalõikamisest) eredamalt meeles, kui kättesaadud kalad... nüüd kasutan ca 1,80 m pikki vene päritolu spinninguritvu ja statsionaarrulle; viimased tõstavad oluliselt visketäpsust, seda eriti öösel. ja loomulikult on kiirenenud pulsil indikaatori (eriti öösel valguspulga) jälgimine ja sellest vastavate järelduste tegemine sportlikum ja põnevam, kui kalade tuim kokkuroobitsemine...

parandus eelmise kommentaari viimasele lausele: ...ja sellest vastavate (loe: reeglina valede) järelduste tegemine.
jagunevad ju haakimised enamasti enneaegseteks ja hilinenuteks...

Eelmisel suvel sai söödaspiraal ära katsetatud (Vorbusel,Käreveres,Jõesuus).Ei tea kas sellest, et alles esimesi kukesamme sai tehtud või millestki muust, kuid erilisi tulemusi ei andnud.Eelsöödana oma tehtud peeneteraline ja Trabucco- lisaks tõugud, ussid jms.
Konksul enamasti ööusside pundar või punaste pundar.Sai ka maisi ja muu sellisega proovitud.Emajões maisi peale säinas maias on!
Head katsetamist!

to body

Räägi, säina püügist. Kas põhjakale paned konservmaisi?

Söödaspiraali jaoks on emajõe vool vast liiga tugev? Ise proovisin topsi põhjakale sokutada, aga niagu viuh oli tühi kah. Ei aidanud seal tihendamine kah. Võibolla mingi sitke mass püsikski, aga see pole kalale ka ju eriti huvitav: lõhnab, aga kätte ei saa.

ma olen nagu aru saanud, et see ongi asja iva - lõhnab, aga kätte ei saa. kala siis tiirutab ümber topsi ja loodetavasti haarab selle käigus seda, mis kätte saab - tonka sööta...
aga voolu tõttu nõuab selline rakendus emajõel kindlasti erinippe...

Sel sügisel emakal tops hästi töötas. Hankige see tinast-traadist raske korvike (vist u. 70g). Pudru tuleb sitkelt toppida, et ei lenduks välja kohe. (olen seganud ka vatti sekka). Mingi 15 minti möks rahulikult topsis vastu peab. Sitke mass peabki olema - kala peab haisu ninna saama, mitte sellest kõhu täis pugima.
See jutt siis ikka emakal tonkatamise tarvis käib. Rahulikumas voolus ja seisuvees teised reeglid.

Mina tegin peibutus topsi filmirulli topsist hästi palju auke sisse ja töötab küll.
Kas kellelgi on kogemust verepulbriga?

mmehed-äkki peaks uue akna peibutussööda kohta tegema?