Otsi
ΟΛΥΜΠΙΑΚΟΙ ΑΓΩΝ
1
2
kisub latikalikust juriidikast eemale ...eksole , mis kerjusahvid kirjutasid ? 
Hea teema , 5 +
PIIBELLIK IDEAAL JA TEOLOOGIA ABIELUST
Abielu päritolu
Abielu on jumalik institutsioon, mille Ta on rajanud ise enne pattulangemist, kui kõik, sh abielu oli „väga hea“ „Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha“. „Jumal õnnistas esimest abielu. Niisiis on selle institutsiooni algatajaks universumi Looja. Abielu on austust väärt, see oli üks Jumala esimesi ande inimesele ning on üks institutsioonidest, mille Aadam endaga paradiisist tänapäeva tõi.“
Abielu ühtsus
Jumal tahtis, et Aadama ja Eeva abielu oleks eeskujuks kõigile tulevastele abieludele ning Kristus rõhutas selle päritolu, öeldes: „Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?“ ja ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks? Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“
Abielu jäävus
Abielu on mehe ja naise eluaegne pühendumine teineteisele.
Seksuaalne intiimsus abielus
Seksuaalne intiimsus on püha and Jumalalt inimperekonnale. See on abielu lahutamatu osa, kuid peab jääma vaid abielu piiresse. Selline intiimsus, mida jagavad vaid abielus olevad mees ja naine, soodustab igavesti suurenevat lähedust, õnne- ja turvatunnet ning tagab inimsoo jätkumise. Lisaks monogaamsusele on Jumala poolt planeeritud abielu heteroseksuaalne.
Partnerlus
Ühtsus abielus on saavutatav püsiva austuse ja armastusega. Keegi pole teistest parem. Jumalasõna mõistab hukka vägivalla isiklikes suhetes. Kristuse meelsus oli armastada ja aktsepteerida, püüda kinnitada ja üles ehitada teisi, mitte neid kuritarvitada või alandada. Perekonnas ei tohiks olla ruumi türanlikule kontrollile ega võimu kuritarvitamisele. Mees peab hellitama oma naist ja naine peab armastama ja austama oma meest. Mõlemad peavad arendama lahket meelsust ning püüdma mitte kunagi oma abikaasat kurvastada või talle kahju teha.
Abielu purunemise mõju
Patt mõjus abielule halvasti. Kui Aadam ja Eeva pattu langesid, kaotasid nad ühtsuse, mida nad olid tundnud Jumala ja teineteisega. Nende suhtesse imbus süütunne, häbi, süüdistused ja valu. Kus iganes patt valitseb, mõjutab see abielu kurvalt, tekitades võõrandumist, hülgamist, ustavusetust, kuritarvitamist, vägivalda, eraldumist, lahutamist, teineteise allasurumist ning seksuaalset kuritarvitamist.
Abielud, kus ühel inimesel on rohkem kui üks abikaasa, on samuti patu mõju tulemus abielule. Kuigi sellised abielud eksisteerisid Vana Testamendi aegadel, polnud need algselt kooskõlas jumaliku plaaniga.
Kuigi esimene abielu seati sisse üksnes Looja poolt, on tänapäeval tunnustatud inimeste elamine tsiviilvalitsuse all; järelikult on abielul nii taevalik kui ka kodanlik külg. Taevalik aspekt juhindub Jumala ja kodanlik riiklikest seadustest.
Piibellik õpetus lahutusest
Jumala esialgne eesmärk
Lahutus on vastuolus Jumala esialgse kavaga. Kuna lahutus kaasnes langenud inimloomusega, anti sellele seaduslik alus, et vähendada sellest tulenevat kahju. Piibel püüab esile tõsta abielu ning takistada lahutamist, kirjeldades abieluinimeste armastusest ja ustavusest tulenevat rõõmu, keskendudes armastusele abielu uuendamisel ning näidates Jumalas tekkivat vastumeelsust lahutuse ja sellest tuleneva kurbuse vastu.
Jeesus taastas arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest eluaegsest pühendumisest. Piibel kinnitab abielu ning püüab lahendada probleeme, mis kipuvad abielu alussambaid nõrgestama või hävitama.
Abielu saab hävitada
Abielu põhineb armastusel, truudusel, usaldusel, ainulaadsusel ja toetusel, mida järgivad mõlemad partnerid. Kui neid põhimõtteid ei järgita, on abielu ohus.
Pühakiri tunnistab, et traagilised olukorrad võivad abielu hävitada.
Jumalik arm
Jumalik arm on ainus vahend purunenud abielu või lahutuse parandamiseks. Kui abielu nurjub, tuleks endisi partnereid julgustada oma kogemusi üle vaatama ning oma elus Jumala tahet otsima. Ta annab rahu haavatuile ja aktsepteerib ka nende kahetsust, kes on teinud kõige hirmsamaid patte, isegi neid, kes on põhjustanud pöördumatuid tagajärgi
Lahutuse alus
Pühakiri tunnistab lahutuse põhjusena abielurikkumist ja hooramist, samuti hülgamist uskmatu partneri poolt.
Piibellik õpetus uuestiabiellumisest
Pühakirjas pole lahutuse järgse uuestiabiellumise kohta otseseid õpetusi. Sellegipoolest võib Jeesuse sõnadest arvata, et lubatud on abiellumine sellele abielupoolele, kes jäi ustavaks, kuid kelle abikaasa abieluvannet murdis.
Tunnistades Piibli õpetusi abielu kohta, siis paljudel juhtudel on abielud kõike muud kui ideaalsed. Lahutuse ja uuestiabiellumise probleemi saab näha selle tõelises valguses ainult juhul, kui vaadata seda taeva vaatenurgast ja Eedeni aia taustal. Jumala püha plaani keskpunktiks oli luua meie maailma olevused enda näo järgi; et nad paljuneksid, täites maa ja elaksid koos puhtuses, harmoonias ja õnnes.
Segadusseajav mõtlemine ja arutlemine lahutuse ja uuestiabiellumise teemal peaks meie mõtted viima alustatud pühale ideaalile.
Kogudus usub Jumala seadusesse; samuti usub see ka Jumala andestavasse halastusse. Kogudus usub, et võit ja pääsemine võivad samamoodi kehtida lahutuse ja uuestiabiellumise läbiteinutele, nagu ka neile, kes on läbi kukkunud teistes Jumala pühades ettekirjutistes. Mitte miski siin esitatust ei ole mõeldud Jumala halastuse ja andestuse vähendamiseks.
Abielu päritolu
Abielu on jumalik institutsioon, mille Ta on rajanud ise enne pattulangemist, kui kõik, sh abielu oli „väga hea“ „Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha“. „Jumal õnnistas esimest abielu. Niisiis on selle institutsiooni algatajaks universumi Looja. Abielu on austust väärt, see oli üks Jumala esimesi ande inimesele ning on üks institutsioonidest, mille Aadam endaga paradiisist tänapäeva tõi.“
Abielu ühtsus
Jumal tahtis, et Aadama ja Eeva abielu oleks eeskujuks kõigile tulevastele abieludele ning Kristus rõhutas selle päritolu, öeldes: „Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?“ ja ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks? Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“
Abielu jäävus
Abielu on mehe ja naise eluaegne pühendumine teineteisele.
Seksuaalne intiimsus abielus
Seksuaalne intiimsus on püha and Jumalalt inimperekonnale. See on abielu lahutamatu osa, kuid peab jääma vaid abielu piiresse. Selline intiimsus, mida jagavad vaid abielus olevad mees ja naine, soodustab igavesti suurenevat lähedust, õnne- ja turvatunnet ning tagab inimsoo jätkumise. Lisaks monogaamsusele on Jumala poolt planeeritud abielu heteroseksuaalne.
Partnerlus
Ühtsus abielus on saavutatav püsiva austuse ja armastusega. Keegi pole teistest parem. Jumalasõna mõistab hukka vägivalla isiklikes suhetes. Kristuse meelsus oli armastada ja aktsepteerida, püüda kinnitada ja üles ehitada teisi, mitte neid kuritarvitada või alandada. Perekonnas ei tohiks olla ruumi türanlikule kontrollile ega võimu kuritarvitamisele. Mees peab hellitama oma naist ja naine peab armastama ja austama oma meest. Mõlemad peavad arendama lahket meelsust ning püüdma mitte kunagi oma abikaasat kurvastada või talle kahju teha.
Abielu purunemise mõju
Patt mõjus abielule halvasti. Kui Aadam ja Eeva pattu langesid, kaotasid nad ühtsuse, mida nad olid tundnud Jumala ja teineteisega. Nende suhtesse imbus süütunne, häbi, süüdistused ja valu. Kus iganes patt valitseb, mõjutab see abielu kurvalt, tekitades võõrandumist, hülgamist, ustavusetust, kuritarvitamist, vägivalda, eraldumist, lahutamist, teineteise allasurumist ning seksuaalset kuritarvitamist.
Abielud, kus ühel inimesel on rohkem kui üks abikaasa, on samuti patu mõju tulemus abielule. Kuigi sellised abielud eksisteerisid Vana Testamendi aegadel, polnud need algselt kooskõlas jumaliku plaaniga.
Kuigi esimene abielu seati sisse üksnes Looja poolt, on tänapäeval tunnustatud inimeste elamine tsiviilvalitsuse all; järelikult on abielul nii taevalik kui ka kodanlik külg. Taevalik aspekt juhindub Jumala ja kodanlik riiklikest seadustest.
Piibellik õpetus lahutusest
Jumala esialgne eesmärk
Lahutus on vastuolus Jumala esialgse kavaga. Kuna lahutus kaasnes langenud inimloomusega, anti sellele seaduslik alus, et vähendada sellest tulenevat kahju. Piibel püüab esile tõsta abielu ning takistada lahutamist, kirjeldades abieluinimeste armastusest ja ustavusest tulenevat rõõmu, keskendudes armastusele abielu uuendamisel ning näidates Jumalas tekkivat vastumeelsust lahutuse ja sellest tuleneva kurbuse vastu.
Jeesus taastas arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest eluaegsest pühendumisest. Piibel kinnitab abielu ning püüab lahendada probleeme, mis kipuvad abielu alussambaid nõrgestama või hävitama.
Abielu saab hävitada
Abielu põhineb armastusel, truudusel, usaldusel, ainulaadsusel ja toetusel, mida järgivad mõlemad partnerid. Kui neid põhimõtteid ei järgita, on abielu ohus.
Pühakiri tunnistab, et traagilised olukorrad võivad abielu hävitada.
Jumalik arm
Jumalik arm on ainus vahend purunenud abielu või lahutuse parandamiseks. Kui abielu nurjub, tuleks endisi partnereid julgustada oma kogemusi üle vaatama ning oma elus Jumala tahet otsima. Ta annab rahu haavatuile ja aktsepteerib ka nende kahetsust, kes on teinud kõige hirmsamaid patte, isegi neid, kes on põhjustanud pöördumatuid tagajärgi
Lahutuse alus
Pühakiri tunnistab lahutuse põhjusena abielurikkumist ja hooramist, samuti hülgamist uskmatu partneri poolt.
Piibellik õpetus uuestiabiellumisest
Pühakirjas pole lahutuse järgse uuestiabiellumise kohta otseseid õpetusi. Sellegipoolest võib Jeesuse sõnadest arvata, et lubatud on abiellumine sellele abielupoolele, kes jäi ustavaks, kuid kelle abikaasa abieluvannet murdis.
Tunnistades Piibli õpetusi abielu kohta, siis paljudel juhtudel on abielud kõike muud kui ideaalsed. Lahutuse ja uuestiabiellumise probleemi saab näha selle tõelises valguses ainult juhul, kui vaadata seda taeva vaatenurgast ja Eedeni aia taustal. Jumala püha plaani keskpunktiks oli luua meie maailma olevused enda näo järgi; et nad paljuneksid, täites maa ja elaksid koos puhtuses, harmoonias ja õnnes.
Segadusseajav mõtlemine ja arutlemine lahutuse ja uuestiabiellumise teemal peaks meie mõtted viima alustatud pühale ideaalile.
Kogudus usub Jumala seadusesse; samuti usub see ka Jumala andestavasse halastusse. Kogudus usub, et võit ja pääsemine võivad samamoodi kehtida lahutuse ja uuestiabiellumise läbiteinutele, nagu ka neile, kes on läbi kukkunud teistes Jumala pühades ettekirjutistes. Mitte miski siin esitatust ei ole mõeldud Jumala halastuse ja andestuse vähendamiseks.
mul ka siia maale ükspäev kolm isehakanud prohvetit sattusid.....poole tunnikese pärast....kui olime väheke piibliteemadel vestelnud..... hakkas neil jälekiire ja siis lasti jalga....
kiire hakkas neil peale seda kui nad mulle paberilt Koguja raamatu teksti ette hakkasid lugema....mina seepeale küsisin: kas te ise usute Koguja sõnadesse...nemad vastu et jah....mina seepeale et miks te siis tema tuntumaid sõnu pole meelde jätnud - sealhulgas ke seda et "kõik on tühi töö ja vaimunärimine".....kas teile ei tundu et needsamad sõnad käivad ka teie misjonitöö kohta siin minu verandal....nii et välja tuleb kaks varjanti - te olete kas variserid....või olete siin selleks et Koguja üle irvitada....
vaat siis oligi minek....
kiire hakkas neil peale seda kui nad mulle paberilt Koguja raamatu teksti ette hakkasid lugema....mina seepeale küsisin: kas te ise usute Koguja sõnadesse...nemad vastu et jah....mina seepeale et miks te siis tema tuntumaid sõnu pole meelde jätnud - sealhulgas ke seda et "kõik on tühi töö ja vaimunärimine".....kas teile ei tundu et needsamad sõnad käivad ka teie misjonitöö kohta siin minu verandal....nii et välja tuleb kaks varjanti - te olete kas variserid....või olete siin selleks et Koguja üle irvitada....
vaat siis oligi minek....
aga mis kõikvõimalikesse vandenõuteooriatesse puutub siis need aitavad homonkulusel elada......ei pea vähemalt oma hädade põhjust peeglist otsima vaid on keegi või miski....midagi ülivõimsat ja ülihästi organiseeritut.....kelle või mille süüks saab kõike siin maailmas pahastijohtuvat ajada.....
http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas
Suur teoloog ja pühak Aquino Thomas ütles oma surivoodil ,et "kõik on tühi töö ja vaimunärimine" ...kuulutas vist oma missioni mõtetuks ja inimesed rumalateks kui latikad Selleks et inimene hakkaks uskuma tuleb talt võtta käed ja jalad , katus ja söök ning saata põetajad minema .
Suur teoloog ja pühak Aquino Thomas ütles oma surivoodil ,et "kõik on tühi töö ja vaimunärimine" ...kuulutas vist oma missioni mõtetuks ja inimesed rumalateks kui latikad
9.
Hukule määratud Maa 1
Kuidas me nendele asjadele ka ei vaataks, Maa on hukatusele määratud. Põhjuseks ikka Päike. Ka see objekt, mida arvame igavesti püsivat, allub tegelikult ealistele muutustele. Aastate pärast on Päike 10 % heledam. Maale tähendab see katastroofi. Satume pidurdamatu kasvuhooneefekti valitsemisalasse. Temperatuuri tõusuga aurustuvad ookeanid ja mida rohkem soojust kinni hoidvat auru, seda kiiremini see tõuseb. Nii lõpetavadki meie ookeanid oma eksistentsi taevas ja maailmast saab hälli asemel tule ja keedukatel.
Selline luupainajalik stsenaarium on ainult üks võimalikest tulevikunägemustest. Meie tulevikus terendab veel üks palju kindlamini ennustatav muutus. Saabub moment, kui Maa vedel sisemus tahkestub. Ükski geoloog ei suuda öelda täpselt, kas see juhtub miljardi aasta pärast või hoopis varem.
Kuid sel juhul hakkab kaduma meie planeedi magnetväli. Maa keskosas pöörlev vedel metall genereerib magnetosfääri, mis kaitseb meid päikesetuule laastamistöö eest. Kui kaob see nähtamatu jõud, hakkab Päikesest väljuv osakeste voog meie atmosfääri kosmosesse kiskuma. Nii võib Maast saada kuiv ja õhuta planeet...
„ ... muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos Jumala sõna jõul, mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.
Aga preagusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks ... kohtu ja hukatuse päevaks. Issand ei viivita tõotust täitmast, vaid tema on pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele. Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tegusid ei leita enam. Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses, oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.”
Sellise kirjelduse Maa saatusest on kirjutanud meile üles suur apostel Peetrus. Juba 2000 a tagasi antud nägemuses kirjeldab ta sündmusi, millest tänapäeval kõnelevad teadlased, lükates küll kõik kordasaadetava miljonite ja miljardite aastate kaugusele.
Mõlemas loos on kirjeldatud meile üsna sarnaseid protsesse, kuid me peame arvestama sellega, et inimestele ei ole teada antud täpseid võimsusi ja aega, kuidas ja millal kõik eelpool mainitud sündmused aset leiavad. Pühakirjas on rõhk asetatud kahele momendile, mida peaksime väga hoolega tähele panama:
1. tuli hävitab kõik
2. meile esitatakse üleskutse tulla hukatuse käest Jumala kaitse alla. Oma saatuse määrame oma valikutega.
Sageli on meie Maa tähtsamate sündmuste ettekuulutamisest ja nende sündmuste ettevalmistamisest osa võtnud taevased olevused. Eeriti Johannese apokalüptilisest ilmutusest võib igaüks ise lugeda ja veenduda eelseisvate sündmuste tähtsusest ja taevaste olevuste energilisest tegevusest inimkonna nõustamisel ja päästeplaani tutvustamisel. Kes muud, kui taevased olevused on huvitatud sellest, et me selle äraneetud planeedi kurba saatust ei jagaks.
Millised on nende ”sõiduvahendid?” Vastuse jään võlgu.
Hukule määratud Maa 1
Kuidas me nendele asjadele ka ei vaataks, Maa on hukatusele määratud. Põhjuseks ikka Päike. Ka see objekt, mida arvame igavesti püsivat, allub tegelikult ealistele muutustele. Aastate pärast on Päike 10 % heledam. Maale tähendab see katastroofi. Satume pidurdamatu kasvuhooneefekti valitsemisalasse. Temperatuuri tõusuga aurustuvad ookeanid ja mida rohkem soojust kinni hoidvat auru, seda kiiremini see tõuseb. Nii lõpetavadki meie ookeanid oma eksistentsi taevas ja maailmast saab hälli asemel tule ja keedukatel.
Selline luupainajalik stsenaarium on ainult üks võimalikest tulevikunägemustest. Meie tulevikus terendab veel üks palju kindlamini ennustatav muutus. Saabub moment, kui Maa vedel sisemus tahkestub. Ükski geoloog ei suuda öelda täpselt, kas see juhtub miljardi aasta pärast või hoopis varem.
Kuid sel juhul hakkab kaduma meie planeedi magnetväli. Maa keskosas pöörlev vedel metall genereerib magnetosfääri, mis kaitseb meid päikesetuule laastamistöö eest. Kui kaob see nähtamatu jõud, hakkab Päikesest väljuv osakeste voog meie atmosfääri kosmosesse kiskuma. Nii võib Maast saada kuiv ja õhuta planeet...
„ ... muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos Jumala sõna jõul, mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.
Aga preagusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks ... kohtu ja hukatuse päevaks. Issand ei viivita tõotust täitmast, vaid tema on pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele. Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tegusid ei leita enam. Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses, oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.”
Sellise kirjelduse Maa saatusest on kirjutanud meile üles suur apostel Peetrus. Juba 2000 a tagasi antud nägemuses kirjeldab ta sündmusi, millest tänapäeval kõnelevad teadlased, lükates küll kõik kordasaadetava miljonite ja miljardite aastate kaugusele.
Mõlemas loos on kirjeldatud meile üsna sarnaseid protsesse, kuid me peame arvestama sellega, et inimestele ei ole teada antud täpseid võimsusi ja aega, kuidas ja millal kõik eelpool mainitud sündmused aset leiavad. Pühakirjas on rõhk asetatud kahele momendile, mida peaksime väga hoolega tähele panama:
1. tuli hävitab kõik
2. meile esitatakse üleskutse tulla hukatuse käest Jumala kaitse alla. Oma saatuse määrame oma valikutega.
Sageli on meie Maa tähtsamate sündmuste ettekuulutamisest ja nende sündmuste ettevalmistamisest osa võtnud taevased olevused. Eeriti Johannese apokalüptilisest ilmutusest võib igaüks ise lugeda ja veenduda eelseisvate sündmuste tähtsusest ja taevaste olevuste energilisest tegevusest inimkonna nõustamisel ja päästeplaani tutvustamisel. Kes muud, kui taevased olevused on huvitatud sellest, et me selle äraneetud planeedi kurba saatust ei jagaks.
Millised on nende ”sõiduvahendid?” Vastuse jään võlgu.
10.
Hukule määratud Maa 2
Päikesesüsteem
Süsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit km-t. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed).
Galilei ütles: "Päike, mille ümber tiirlevad tema planeedid ja milledest need sõltuvad, saab ikka küpsetada viinamarjakobarat, justkui poleks tal kogu Universumis midagi muud teha".
Päikese pind, mida nimetame fotosfääriks, ei ole tahke nagu maapind. See on paks gaasikiht, mille temperatuur on 5500 kraadi. Fotosfääri kohal oleva gaasikihi, kromosfääri alumise osa temperatuur on 4500 kraadi, kõrguse suurenedes kasvab see aga 100 000 kraadini. Päikese atmosfääri välimise kihi, krooni temperatuur ulatub miljoni kraadini!
Päikesekiir levib 300 000 km/sekundis. Maale jõuab ta ligikaudu 8 minuti pärast. 40 minutiga jõuab see Jupiterini ja seitsme tunni pärast on tal päikesesüsteemi tolm „jalgadelt pühitud“. Iga virvendav osake tähevalgust, mis hajub üle öise taeva, on alustanud oma teekonda samal viisil, enne kui ta rändab sadu, tuhandeid, isegi miljoneid aastaid, et kohata Maad. Päike on Maale lähim täht. Ta koosneb gaasilisest heeliumist ja vesinikust. Päike tekitab tohutul hulgal soojust ja valgust. Meie Päike on üks sadadest miljarditest tähtedest spiraalikujulises Linnutee galaktikas. Kuulus ORIONI Betelgeuse on meie Päikesest tuhandeid kordi suurem.
Mis juhtub kui Päike ei anna enam Maale soojust?
Maa eksisteerib ainult kui väike koostisosa universumist, mille uksed paiskusid lahti kosmosesse väljumisega ...
Kuivõrd sobivad on eluks ühed või teised planeedid? Teame, et Maa “õnnestunud” koostise, tema “õnnelike” mõõtmete ja “õnneliku” kauguse tõttu Päikesest on maapealsed tingimused eluks kõige soodsamad. Päikesele võlgneme tänu energia põhiallikate eest.
Maani jõuavad tühised, miljardikud osad Päikese kiirguse koguenergiast, kuid suur osa sellestki energiahulgast peegeldub tagasi atmosfäärilt, pilvedelt, Maa pinnalt, lume- ja jääkattelt, veelt ja maismaalt. Ent isegi allesjäävast osast on küllalt, et hoida planeedi pinda, ookeane ja atmosfääri temperatuuri vajalikul tasemel, et panna liikuma õhumassiive, kanda merelt maismaale gigantseid veemassiive, mis siis merre tagasi voolavad.
Tark mees Saalomon (kes elas ligikaudu kolm tuhat aastat tagasi) mõistis täielikult vee ringkäiku looduses, nii nagu Looja selle oli planeerinud: “Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku! Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!”
Osa sellest energiast kulub elu vahetuks alalhoiuks Maal: taimede lehtedes muundub ta orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks, mida hiljem kasutavad teised elusorganismid.
Mis juhtuks, kui Päike äkki kustuks
Püüame kujutleda niisugust olukorda ... Kahtlemata langeb temperatuur tunduvalt ja arvatavasti saab võrdseks vaid absoluutse skaala mõne, paremal juhul aga mõnekümne kraadiga. Ainult inimesed, kes tunnevad sügavkülmutamise tehnikat, võivad täiel määral kujutleda niisuguse temperatuurilanguse kõiki tagajärgi.
Jõgede, järvede ja ookeanide pind külmub. Külmumine levib sügavusse, kogu vesi muutub jääks. Ebatavalise lume helvestena langeb maha Maa atmosfäär. Sellisel tempartuuril muutuvad jääks kõik tema koostisosad:
• kõigepealt langeb maha vesi, siis;
• -78 C juures, hakkavad Maale langema süsihappegaasi kristallid
• -183 C juures, hapniku helesinised tilgad
• -196 C juures, lämmastik
• Samasugune saatus tabab teisi gaase, mida atmosfääris leidub.
Maal algab öö. Planeedi surnud ja tühjal pinnal puudub igasugune liikumine, v.a. maakoore aeglane kõikumine, mis on tingitud vedela aine hoovustest maa sisemuses. Ainult kohati tungivad pinnale vulkaanilised või gaasilised tõrvikud, kuid kiiresti hangudes sadestuvad ka need lume näol Maale. Elu? See oleks loomulikult võimatu!
Kas tegu võib olla nähtusega, mida kirjeldavad prohvetid: ”... ja taevas veeres ära.” .
“ … maa väriseb, taevas põrub, Päike ja Kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära!...” “Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas; ja vaatasin taevaste poole, aga neil ei olnud valgust! Ma vaatasin mägesid, ja ennäe, need vabisesid ja kõik künkad kõikusid! Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtki inimest...! Ma vaataisn, ja ennäe, viljakas maa oli kõrb, ja kõik selle linnad maha kistud...”
Loomulikult tekib sellisel juhul küsimus: mis saab meist?
Hukule määratud Maa 2
Päikesesüsteem
Süsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit km-t. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed).
Galilei ütles: "Päike, mille ümber tiirlevad tema planeedid ja milledest need sõltuvad, saab ikka küpsetada viinamarjakobarat, justkui poleks tal kogu Universumis midagi muud teha".
Päikese pind, mida nimetame fotosfääriks, ei ole tahke nagu maapind. See on paks gaasikiht, mille temperatuur on 5500 kraadi. Fotosfääri kohal oleva gaasikihi, kromosfääri alumise osa temperatuur on 4500 kraadi, kõrguse suurenedes kasvab see aga 100 000 kraadini. Päikese atmosfääri välimise kihi, krooni temperatuur ulatub miljoni kraadini!
Päikesekiir levib 300 000 km/sekundis. Maale jõuab ta ligikaudu 8 minuti pärast. 40 minutiga jõuab see Jupiterini ja seitsme tunni pärast on tal päikesesüsteemi tolm „jalgadelt pühitud“. Iga virvendav osake tähevalgust, mis hajub üle öise taeva, on alustanud oma teekonda samal viisil, enne kui ta rändab sadu, tuhandeid, isegi miljoneid aastaid, et kohata Maad. Päike on Maale lähim täht. Ta koosneb gaasilisest heeliumist ja vesinikust. Päike tekitab tohutul hulgal soojust ja valgust. Meie Päike on üks sadadest miljarditest tähtedest spiraalikujulises Linnutee galaktikas. Kuulus ORIONI Betelgeuse on meie Päikesest tuhandeid kordi suurem.
Mis juhtub kui Päike ei anna enam Maale soojust?
Maa eksisteerib ainult kui väike koostisosa universumist, mille uksed paiskusid lahti kosmosesse väljumisega ...
Kuivõrd sobivad on eluks ühed või teised planeedid? Teame, et Maa “õnnestunud” koostise, tema “õnnelike” mõõtmete ja “õnneliku” kauguse tõttu Päikesest on maapealsed tingimused eluks kõige soodsamad. Päikesele võlgneme tänu energia põhiallikate eest.
Maani jõuavad tühised, miljardikud osad Päikese kiirguse koguenergiast, kuid suur osa sellestki energiahulgast peegeldub tagasi atmosfäärilt, pilvedelt, Maa pinnalt, lume- ja jääkattelt, veelt ja maismaalt. Ent isegi allesjäävast osast on küllalt, et hoida planeedi pinda, ookeane ja atmosfääri temperatuuri vajalikul tasemel, et panna liikuma õhumassiive, kanda merelt maismaale gigantseid veemassiive, mis siis merre tagasi voolavad.
Tark mees Saalomon (kes elas ligikaudu kolm tuhat aastat tagasi) mõistis täielikult vee ringkäiku looduses, nii nagu Looja selle oli planeerinud: “Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku! Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!”
Osa sellest energiast kulub elu vahetuks alalhoiuks Maal: taimede lehtedes muundub ta orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks, mida hiljem kasutavad teised elusorganismid.
Mis juhtuks, kui Päike äkki kustuks
Püüame kujutleda niisugust olukorda ... Kahtlemata langeb temperatuur tunduvalt ja arvatavasti saab võrdseks vaid absoluutse skaala mõne, paremal juhul aga mõnekümne kraadiga. Ainult inimesed, kes tunnevad sügavkülmutamise tehnikat, võivad täiel määral kujutleda niisuguse temperatuurilanguse kõiki tagajärgi.
Jõgede, järvede ja ookeanide pind külmub. Külmumine levib sügavusse, kogu vesi muutub jääks. Ebatavalise lume helvestena langeb maha Maa atmosfäär. Sellisel tempartuuril muutuvad jääks kõik tema koostisosad:
• kõigepealt langeb maha vesi, siis;
• -78 C juures, hakkavad Maale langema süsihappegaasi kristallid
• -183 C juures, hapniku helesinised tilgad
• -196 C juures, lämmastik
• Samasugune saatus tabab teisi gaase, mida atmosfääris leidub.
Maal algab öö. Planeedi surnud ja tühjal pinnal puudub igasugune liikumine, v.a. maakoore aeglane kõikumine, mis on tingitud vedela aine hoovustest maa sisemuses. Ainult kohati tungivad pinnale vulkaanilised või gaasilised tõrvikud, kuid kiiresti hangudes sadestuvad ka need lume näol Maale. Elu? See oleks loomulikult võimatu!
Kas tegu võib olla nähtusega, mida kirjeldavad prohvetid: ”... ja taevas veeres ära.” .
“ … maa väriseb, taevas põrub, Päike ja Kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära!...” “Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas; ja vaatasin taevaste poole, aga neil ei olnud valgust! Ma vaatasin mägesid, ja ennäe, need vabisesid ja kõik künkad kõikusid! Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtki inimest...! Ma vaataisn, ja ennäe, viljakas maa oli kõrb, ja kõik selle linnad maha kistud...”
Loomulikult tekib sellisel juhul küsimus: mis saab meist?
11.
Teaduse ja mõistuse hümn
Kuulus Nõukoguda astronoom B. V. Veljaminov kirjutab 1990 a. välja antud Astronoomia õpikus lk. 134 järgmist: “Mida Universum kujutas endast enne paisumist, oma kõige varasematel arenguetappidel ja kas tulevikus asendub paisumine kokkutõmbumisega - nende väga keeruliste küsimuste kallal töötavad teadlased praegu.
Idealistid ja usutegelased püüavad ära kasutada seda, et nimetatud nähtuse loomust pole seni veel uuritud. Nad ruttavad tegema religioonile sobivat järeldust, et Universumi paisumise alguse põhjustas üleloomulik “jumalik akt”. Niisugune avaldus on mitte millegagi põhjendatud väljamõeldis. See on vajalik materjalismi vaenlastele maailma loomise piiblilegendi “teadusliku kinnitusena”. Metagalaktika paisumise protsessis jälgitavate mateeria kvalitatiivsete muutuste hiiglasuur mitmekesisus kulgeb aga jäävusseadusi rikkumata ega vaja seetõttu mingeid üleloomulikke jõude. Meie Metagalaktika evolutsiooni avastamine oli inimmõistuse hiigelvõit. See saavutus tähendab inimmõistuse tungimist maailma ehituse sügavustesse, tema kaugesse minevikku ja purustab müüdi inimmõistuse piiratusest.
Vastupidiselt religioonile, mis omistab kõik toimunu Jumala tahtele ja väidab, et maailm on tunnetamatu, tunnetab teadus samm sammu järele universumit, toetudes ammutatud teadmistele, mitte aga dogmadele või pimedale usule. Teadus teeb ranget vahet tõestatu ja oletatava, oletatava ja tundmatu vahel. Teaduse jõud on tema edasiliikumises. Aegamööda asendub oletatav rangelt tõestatuga ja tundmatu oletatavaga. Nii tõestab teadus pidevalt looduse piiramatu tunnetamise võimalikkust.”
Kas näed selles loos teaduse ja religiooni ületamatut vastuseisu? Pole vaja järeldustega rutata. Las Piibel ise annab loole rahuldava seletuse. See, mida teadlased peavad tänapäeval teaduse ja mõistuse supersaavutusteks oli Piibli prohvet Taanielile juba 2700 a. tagasi teada. Ta kirjutab: “ … ja lõpuajal peab olema nõudlus teadmiste järele suurenenud” (JKV)
Loo võib lühidalt kokku võtta kuulsa teadlase ja astronoomi W. Herscheli sõnadega: “Kõik inimlikud avastused tehakse justkui sellel eesmärgil, et kinnitada seda suurt tõde mis lähtub kõrgemalt taevast ja Piiblist. Ja kindlasti on sellele ”pahaaimamata” kaasa aidanud ka kuulus nõukogude astronoom B. V. Veljaminov ise.
Teaduse ja mõistuse hümn
Kuulus Nõukoguda astronoom B. V. Veljaminov kirjutab 1990 a. välja antud Astronoomia õpikus lk. 134 järgmist: “Mida Universum kujutas endast enne paisumist, oma kõige varasematel arenguetappidel ja kas tulevikus asendub paisumine kokkutõmbumisega - nende väga keeruliste küsimuste kallal töötavad teadlased praegu.
Idealistid ja usutegelased püüavad ära kasutada seda, et nimetatud nähtuse loomust pole seni veel uuritud. Nad ruttavad tegema religioonile sobivat järeldust, et Universumi paisumise alguse põhjustas üleloomulik “jumalik akt”. Niisugune avaldus on mitte millegagi põhjendatud väljamõeldis. See on vajalik materjalismi vaenlastele maailma loomise piiblilegendi “teadusliku kinnitusena”. Metagalaktika paisumise protsessis jälgitavate mateeria kvalitatiivsete muutuste hiiglasuur mitmekesisus kulgeb aga jäävusseadusi rikkumata ega vaja seetõttu mingeid üleloomulikke jõude. Meie Metagalaktika evolutsiooni avastamine oli inimmõistuse hiigelvõit. See saavutus tähendab inimmõistuse tungimist maailma ehituse sügavustesse, tema kaugesse minevikku ja purustab müüdi inimmõistuse piiratusest.
Vastupidiselt religioonile, mis omistab kõik toimunu Jumala tahtele ja väidab, et maailm on tunnetamatu, tunnetab teadus samm sammu järele universumit, toetudes ammutatud teadmistele, mitte aga dogmadele või pimedale usule. Teadus teeb ranget vahet tõestatu ja oletatava, oletatava ja tundmatu vahel. Teaduse jõud on tema edasiliikumises. Aegamööda asendub oletatav rangelt tõestatuga ja tundmatu oletatavaga. Nii tõestab teadus pidevalt looduse piiramatu tunnetamise võimalikkust.”
Kas näed selles loos teaduse ja religiooni ületamatut vastuseisu? Pole vaja järeldustega rutata. Las Piibel ise annab loole rahuldava seletuse. See, mida teadlased peavad tänapäeval teaduse ja mõistuse supersaavutusteks oli Piibli prohvet Taanielile juba 2700 a. tagasi teada. Ta kirjutab: “ … ja lõpuajal peab olema nõudlus teadmiste järele suurenenud” (JKV)
Loo võib lühidalt kokku võtta kuulsa teadlase ja astronoomi W. Herscheli sõnadega: “Kõik inimlikud avastused tehakse justkui sellel eesmärgil, et kinnitada seda suurt tõde mis lähtub kõrgemalt taevast ja Piiblist. Ja kindlasti on sellele ”pahaaimamata” kaasa aidanud ka kuulus nõukogude astronoom B. V. Veljaminov ise.
12.
Asja tuum
Loeme ajakirjandusest: “Mõned kuud tagasi kõnelesin ma (H. Ross (loomisloo õpetlane)) ühes Ameerika ülikoolis umbes neljakümnest täppisteaduse professorist koosneva kuulajaskonna ees. Ma esitasin neile suurel hulgal teaduslikku informatsiooni loomisest Jumala kui Looja käte läbi. Pärast seda vestlesin ma nelja füüsikaprofessoriga ja pärisin nende arvamuse järele.
Üks neist ütles, et ta ei saa minu jutu tõesust eitada. Teised noogutasin nõusoleku märgiks. Siis küsisin, kas nad tunnistavad, et on mõistlik oma elu Jeesuse poole pöörata? Jah, nad küll tunnistavad seda, kuid nad pole veel nii mõistlikeks tegudeks valmis.
Seda ei öelnud nad selleks, et vestlust lõpetada. Hiljem nimetas igaüks oma vastuseisu põhjused. Üks tunnistas, et ei soovi loobuda seksuaalsest moraalitusest. Teised rääkisid valusatest haavadest, mis neile kunagi oli tekitatud end kristlasteks nimetavate inimeste poolt. Kõik nad möönsid, et vajavad kaastunnet ja on valmis seda vastu võtma, rääkimata edasisest dialoogist.
Mõned ütlesid, et vajavad rohkem aega selle informatsiooni läbiseedimiseks, viidete kontrollimiseks ja iseseisvaks Piibli uurimiseks.
Sain neist aru. Lõpuks kulub igaühel oma aeg, enne kui ta soovib oma elu Jumala hoolde usaldada.”
Me võime igatseda paljusid asju, ent mida me ka ei loodaks saada ja mida me siin maa peal ka ei saaks, tuleb meil kõik see lõpuks ikkagi surmas loovutada. Jeesus pakub meile aga midagi, mis ei ole seotud maisega ega maise päritoluga andide tingimuslikkusega (sest, mida maa annab, selle ta ka võtab).Vastupidi, see mida Jumal annab Kristuse kaudu, on igavene.
Paneme tähele ka targa mehe Saalomoni ütlust: “Nõnda nagu ta oma emaihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa midagi oma vaevast, mida oma käega võiks ühes viia ja tema vaev on tuule läinud.“
Asja tuum
Loeme ajakirjandusest: “Mõned kuud tagasi kõnelesin ma (H. Ross (loomisloo õpetlane)) ühes Ameerika ülikoolis umbes neljakümnest täppisteaduse professorist koosneva kuulajaskonna ees. Ma esitasin neile suurel hulgal teaduslikku informatsiooni loomisest Jumala kui Looja käte läbi. Pärast seda vestlesin ma nelja füüsikaprofessoriga ja pärisin nende arvamuse järele.
Üks neist ütles, et ta ei saa minu jutu tõesust eitada. Teised noogutasin nõusoleku märgiks. Siis küsisin, kas nad tunnistavad, et on mõistlik oma elu Jeesuse poole pöörata? Jah, nad küll tunnistavad seda, kuid nad pole veel nii mõistlikeks tegudeks valmis.
Seda ei öelnud nad selleks, et vestlust lõpetada. Hiljem nimetas igaüks oma vastuseisu põhjused. Üks tunnistas, et ei soovi loobuda seksuaalsest moraalitusest. Teised rääkisid valusatest haavadest, mis neile kunagi oli tekitatud end kristlasteks nimetavate inimeste poolt. Kõik nad möönsid, et vajavad kaastunnet ja on valmis seda vastu võtma, rääkimata edasisest dialoogist.
Mõned ütlesid, et vajavad rohkem aega selle informatsiooni läbiseedimiseks, viidete kontrollimiseks ja iseseisvaks Piibli uurimiseks.
Sain neist aru. Lõpuks kulub igaühel oma aeg, enne kui ta soovib oma elu Jumala hoolde usaldada.”
Me võime igatseda paljusid asju, ent mida me ka ei loodaks saada ja mida me siin maa peal ka ei saaks, tuleb meil kõik see lõpuks ikkagi surmas loovutada. Jeesus pakub meile aga midagi, mis ei ole seotud maisega ega maise päritoluga andide tingimuslikkusega (sest, mida maa annab, selle ta ka võtab).Vastupidi, see mida Jumal annab Kristuse kaudu, on igavene.
Paneme tähele ka targa mehe Saalomoni ütlust: “Nõnda nagu ta oma emaihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa midagi oma vaevast, mida oma käega võiks ühes viia ja tema vaev on tuule läinud.“
me siin irvitleme vahel nende meie avaliku elu tegelaste üle kes ülepäeva naisi vahetavad.....ja peame neid väheke imelikeks.....kuipalju neid targal mehel Saalomonil oli....
SUUR PAUK (Big Bang) ja/või LOOMINE
Jutustuses kasutatud nii teadlaste, evolutsionistide kui teoloogide põnevaid seisukohti kõikide kõige algusest ja Algatajast. Loo tõepärasuse üle otsustamine on jäetud lugejale endale.
I lugu
„Kaheksa-aastasena hakkasin ma teleskoobi ostmiseks raha koguma. See võttis mitu aastat aega, kuid lõpuks oli mul kogunenud piisav hulk münte vajaliku optilise varustuse soetamiseks. Isa abiga panin ma teleskoobi kokku, seadsin selle üles ning sain lõpuks selle läbi ülal laiuvat taevast vaadata.
Ma olin rabatud. Ma polnud kunagi näinud midagi nii ilusat ja aukartust äratavat. See vaatepilt oli nii uhke, et ma pidin seda kellegagi jagama. Tõin oma instrumendi tagaaiast maja ette ja kutsusin naabreid endaga ühinema. Neid polnudki vaja paluda. Pruukis mul vaid oma teleskoop kõnniteele asetada, kui kogunes innukas rahvahulk – nad kõik jäid sinna hilisööni.“
H. Ross
Universum ja teie
Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut – tema struktuuri, päritolu ja arengut. See ei ole pelgalt elevandiluust tornis istuvate teadlaste uurimisobjekt. Kosmoloogia on kõigi jaoks.
Arusaamine universumist kujundab meie maailmavaadet ja elufilosoofiat mõjutades sellega ka meie igapäevaseid otsustusi. Kui universum pole loodud või on mingil viisil juhuslik, siis ei ole tal objektiivset tähendust, ning järjelikult pole tähendust mingisugusel elul, ka inimelu.
Teiselt poolt võib väita, et kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljaspoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ja eesmärgi.
Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Kosmoloogia võimaldab teha põhjapanevaid teoloogilisi ja filosoofilisi järeldusi.
Kuigi mitte keegi inimestest ei ole täiuslikult objektiivne, peavad mõned teadlased vajalikuks andmeid koguda ja neid analüüsida jõudmaks selgusele, milline päritoluteooria faktidele kõige paremini vastab – mida tehes see teooria siis Tekitaja olemasolu paratamatuse ja tema omaduste kohta ütleks.
Kummalise maailma paratamatus
Inimese igapäevane elu kulgeb klassikalise füüsika ja astrofüüsika maailmas ja pole midagi imelikku selles, et paljud nende teaduste seisukohad satuvad vastuollu meie igapäevaste kujutlustega.
Kas on näiteks kerge mõista, et kuna keha mass sõltub tema kiirusest, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega lendava prootoni või neutroni mass võib põhimõtteliselt ületadakogu meie Galaktika massi?
Või nõustuda väitega, et ainult kahe osakese põrkudes saab moodustada sadu miljardeid tähti?
Või kujutleda mikroosakest, mille kiirust ja asendit ruumis ei ole mitte mingisuguste vahenditega võimalik üheaegselt määrata, mikroosakest, mis kujutab endast laialivalgunud pilve taolist moodustist?
Kerge ei ole kujutleda ka mõnede kosmiliste objektide aine koletuslikku tihedust. Üks teelusikatäis ainet võib kaaluda sama palju kui meie planeet Maa.
See ei ole nüüdisaegse füüsika ja astrofüüsika veidruste kaugeltki täiuslik loetelu. Kuid siinjuures on kõige hämmastav see, et niisugune maailma ei eksisteeri kuskil eemal, et see pole maja teisel pool tänavat, kuhu me võime kas korraks siseneda või siis hoopis mööduda, vaid et see maailm on meis endis ja meie ümber, meie elame temas. Elame, kokku puutumata paljude tema imetlusväärsete omadustega, neid märkamata. Kuini teatava piirini!
Kui täpselt on kirjeldatud selle piiri olemasolu Piiblis: „...sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid võiülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas...“
Jutustuses kasutatud nii teadlaste, evolutsionistide kui teoloogide põnevaid seisukohti kõikide kõige algusest ja Algatajast. Loo tõepärasuse üle otsustamine on jäetud lugejale endale.
I lugu
„Kaheksa-aastasena hakkasin ma teleskoobi ostmiseks raha koguma. See võttis mitu aastat aega, kuid lõpuks oli mul kogunenud piisav hulk münte vajaliku optilise varustuse soetamiseks. Isa abiga panin ma teleskoobi kokku, seadsin selle üles ning sain lõpuks selle läbi ülal laiuvat taevast vaadata.
Ma olin rabatud. Ma polnud kunagi näinud midagi nii ilusat ja aukartust äratavat. See vaatepilt oli nii uhke, et ma pidin seda kellegagi jagama. Tõin oma instrumendi tagaaiast maja ette ja kutsusin naabreid endaga ühinema. Neid polnudki vaja paluda. Pruukis mul vaid oma teleskoop kõnniteele asetada, kui kogunes innukas rahvahulk – nad kõik jäid sinna hilisööni.“
H. Ross
Universum ja teie
Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut – tema struktuuri, päritolu ja arengut. See ei ole pelgalt elevandiluust tornis istuvate teadlaste uurimisobjekt. Kosmoloogia on kõigi jaoks.
Arusaamine universumist kujundab meie maailmavaadet ja elufilosoofiat mõjutades sellega ka meie igapäevaseid otsustusi. Kui universum pole loodud või on mingil viisil juhuslik, siis ei ole tal objektiivset tähendust, ning järjelikult pole tähendust mingisugusel elul, ka inimelu.
Teiselt poolt võib väita, et kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljaspoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ja eesmärgi.
Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Kosmoloogia võimaldab teha põhjapanevaid teoloogilisi ja filosoofilisi järeldusi.
Kuigi mitte keegi inimestest ei ole täiuslikult objektiivne, peavad mõned teadlased vajalikuks andmeid koguda ja neid analüüsida jõudmaks selgusele, milline päritoluteooria faktidele kõige paremini vastab – mida tehes see teooria siis Tekitaja olemasolu paratamatuse ja tema omaduste kohta ütleks.
Kummalise maailma paratamatus
Inimese igapäevane elu kulgeb klassikalise füüsika ja astrofüüsika maailmas ja pole midagi imelikku selles, et paljud nende teaduste seisukohad satuvad vastuollu meie igapäevaste kujutlustega.
Kas on näiteks kerge mõista, et kuna keha mass sõltub tema kiirusest, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega lendava prootoni või neutroni mass võib põhimõtteliselt ületadakogu meie Galaktika massi?
Või nõustuda väitega, et ainult kahe osakese põrkudes saab moodustada sadu miljardeid tähti?
Või kujutleda mikroosakest, mille kiirust ja asendit ruumis ei ole mitte mingisuguste vahenditega võimalik üheaegselt määrata, mikroosakest, mis kujutab endast laialivalgunud pilve taolist moodustist?
Kerge ei ole kujutleda ka mõnede kosmiliste objektide aine koletuslikku tihedust. Üks teelusikatäis ainet võib kaaluda sama palju kui meie planeet Maa.
See ei ole nüüdisaegse füüsika ja astrofüüsika veidruste kaugeltki täiuslik loetelu. Kuid siinjuures on kõige hämmastav see, et niisugune maailma ei eksisteeri kuskil eemal, et see pole maja teisel pool tänavat, kuhu me võime kas korraks siseneda või siis hoopis mööduda, vaid et see maailm on meis endis ja meie ümber, meie elame temas. Elame, kokku puutumata paljude tema imetlusväärsete omadustega, neid märkamata. Kuini teatava piirini!
Kui täpselt on kirjeldatud selle piiri olemasolu Piiblis: „...sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid võiülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas...“
II lugu
Tuntud jutlustaja T. Babienko esitab küsimuse ja vastab sellele: “Meie Maa - mis see on? Kera, mis ripub õhus.” Sellise tõe äratundmisele tulid inimesed võrdlemisi hiljuti.
1965 a. märtsis puges kosmonaut Aleksei Leonov välja orbiidil tiirleva “Sojuz`i” kabiinist. Ta polnud küll esimene inimene kosmoses, sai aga esimeseks inimeseks, kes väljus kosmoselaevast ning võis segamatult pilgu heita enda all laiuvale koduplaneedile. Äärmuseni erutatud komandör Leonov karjus välja esimesena pähe tulnud mõtte: “Maakera on ümmargune!”
Pikka aega ei nõustunud inimmõistus sellise avastusega. Alles XVII saj. lõpupoole hakkas tõde, et Maa ripub õhus ja tiirleb ümber Päikese, kinnistuma teadlaste seas. Kuid juba 3500 a. enne seda “avastust” oli Raamatute Raamatusse tähendatud: “Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab Maa eimillegi kohale.”
Astronoomia ja raadioastronoomia tegelevad planeetide, tähtede ja teiste taevakehade uurimisega. Tänu kaasaja saavutustele nendes teadustes võime me oma planeediga rohkem tutvuda. Taevas on tulnud meile lähemale kui kunagi varem. Kui varem saime teateid teiste tsivilisatsioonide kohta lugeda vaid Piiblist või ka iidsete Sumeri tekstidest, siis nüüd, nende teadusharude tekkel on avatud taevasest elust hoopis uuemad horisondid. Teadlased on meie maakera ära mõõtnud ja isegi kaalunud. Ekvaatori läbimõõt on 12 742 km. ja ümbermõõt 40 000 km. Maa mass on 6 000 000 000 000 000 000 000 tonni.
Seda kõike lugedes kerkib tahtmatult mõtteisse küsimus: kas meie planeedi loomisel on ka mingi eriline eesmärk? Prohvet vastab sellele küsimusele niimoodi: “Sest nõnda ütleb Issand, taevaste Looja, tema, kes on maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud selle , et seal elatakse.”
Nii et eesmärk ikkagi on. Kui Maa on loodud eesmärgiga, et seal elatakse, siis peab ju meie elul olema ka mingi eesmärk, miks me siia maailma sündinud oleme? Pisut hiljem pöördumegi selle küsimusega uuesti otse Looja poole.
NL suur juht sm. Stalin ütles: “Jumalat ei ole olemas!” Religioon tuli Venemaal lahutada kõikidest teadustest. See uskmatuse periood on jätnud oma laastava jälje ka Eesti haridussüsteemi. Mitu põlvkonda inimesi on üles kasvanud - ma olen ahvist arenenud vaimus.
Läänes pole seda tühimikku eksisteerinud. Ja arenemisõpetuse kõrval on olnud võimalik rikastada oma teadmisi ka loomise seisukohtade tundmaõppimisega. Nii nagu teadlased väidavad, et maailm on arenenud; nii väidavad nad ka, et maailm on loodud. Mõlema väite puhul on vaja omada suurt usku, et nõustuda öelduga!
Niisiis väidavad osa uue põlvkonna teadlastest: Maa on loodud, loodud kiiresti ja ta on väga noor! Mingit elu arenemist pole olnud!*
*Üha enam ja enam paljastub evolutsiooni tavapärane maailmapilt kui illusioon, sest teooria järgi ja kehtivate biogeneetiliste seaduste järgi ei võinud ju dinosaurused ja inimesed samaaegselt elada.
*Peaaegu iga päev võib saada teateid tervete dinosauruste luustike leidmisega maapinnalt, näiteks Gobi kõrbest Mongoolias. Seoses samaaegsete inimjäänuste leidudega muutuvad vastavad tunnistused Darwini ja Lyelli austajate jaoks otse õudusteks.
*Väidetavalt toimunud evolutsiooni eeltingimus on Darwini seaduse järgi liikide aeglane areng selektsiooni läbi. Kui aga tõestatakse, et kõik elusolendid, inimene kaasa avatud, eksisteerisid teatud ajal koos, tuleb kogu evolutsiooniteooria juba lähitulevikus ümber kirjutada!
On selge, et just nüüd, kui teadus on avastamas fakt fakti järele, et KÕIK on loodud, tuleks rääkida ka kõikide kõige algusest ja Algatajast.
Maailm kus me elame ei ole egotsentriline, ei geotsentriline, isegi mitte heliotsentriline, vaid Looja keskne.
Psalmist on kirjutanud: “Halleluuja! Kiitke Issandat taevastest, kiitke teda ülal kõrgustes! Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad! Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed! Kiitke teda, taevaste taevad! Kiitku nad Tema nime, sest kui Tema käskis, siis nad loodi!”
...järgneb
Tuntud jutlustaja T. Babienko esitab küsimuse ja vastab sellele: “Meie Maa - mis see on? Kera, mis ripub õhus.” Sellise tõe äratundmisele tulid inimesed võrdlemisi hiljuti.
1965 a. märtsis puges kosmonaut Aleksei Leonov välja orbiidil tiirleva “Sojuz`i” kabiinist. Ta polnud küll esimene inimene kosmoses, sai aga esimeseks inimeseks, kes väljus kosmoselaevast ning võis segamatult pilgu heita enda all laiuvale koduplaneedile. Äärmuseni erutatud komandör Leonov karjus välja esimesena pähe tulnud mõtte: “Maakera on ümmargune!”
Pikka aega ei nõustunud inimmõistus sellise avastusega. Alles XVII saj. lõpupoole hakkas tõde, et Maa ripub õhus ja tiirleb ümber Päikese, kinnistuma teadlaste seas. Kuid juba 3500 a. enne seda “avastust” oli Raamatute Raamatusse tähendatud: “Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab Maa eimillegi kohale.”
Astronoomia ja raadioastronoomia tegelevad planeetide, tähtede ja teiste taevakehade uurimisega. Tänu kaasaja saavutustele nendes teadustes võime me oma planeediga rohkem tutvuda. Taevas on tulnud meile lähemale kui kunagi varem. Kui varem saime teateid teiste tsivilisatsioonide kohta lugeda vaid Piiblist või ka iidsete Sumeri tekstidest, siis nüüd, nende teadusharude tekkel on avatud taevasest elust hoopis uuemad horisondid. Teadlased on meie maakera ära mõõtnud ja isegi kaalunud. Ekvaatori läbimõõt on 12 742 km. ja ümbermõõt 40 000 km. Maa mass on 6 000 000 000 000 000 000 000 tonni.
Seda kõike lugedes kerkib tahtmatult mõtteisse küsimus: kas meie planeedi loomisel on ka mingi eriline eesmärk? Prohvet vastab sellele küsimusele niimoodi: “Sest nõnda ütleb Issand, taevaste Looja, tema, kes on maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud selle , et seal elatakse.”
Nii et eesmärk ikkagi on. Kui Maa on loodud eesmärgiga, et seal elatakse, siis peab ju meie elul olema ka mingi eesmärk, miks me siia maailma sündinud oleme? Pisut hiljem pöördumegi selle küsimusega uuesti otse Looja poole.
NL suur juht sm. Stalin ütles: “Jumalat ei ole olemas!” Religioon tuli Venemaal lahutada kõikidest teadustest. See uskmatuse periood on jätnud oma laastava jälje ka Eesti haridussüsteemi. Mitu põlvkonda inimesi on üles kasvanud - ma olen ahvist arenenud vaimus.
Läänes pole seda tühimikku eksisteerinud. Ja arenemisõpetuse kõrval on olnud võimalik rikastada oma teadmisi ka loomise seisukohtade tundmaõppimisega. Nii nagu teadlased väidavad, et maailm on arenenud; nii väidavad nad ka, et maailm on loodud. Mõlema väite puhul on vaja omada suurt usku, et nõustuda öelduga!
Niisiis väidavad osa uue põlvkonna teadlastest: Maa on loodud, loodud kiiresti ja ta on väga noor! Mingit elu arenemist pole olnud!*
*Üha enam ja enam paljastub evolutsiooni tavapärane maailmapilt kui illusioon, sest teooria järgi ja kehtivate biogeneetiliste seaduste järgi ei võinud ju dinosaurused ja inimesed samaaegselt elada.
*Peaaegu iga päev võib saada teateid tervete dinosauruste luustike leidmisega maapinnalt, näiteks Gobi kõrbest Mongoolias. Seoses samaaegsete inimjäänuste leidudega muutuvad vastavad tunnistused Darwini ja Lyelli austajate jaoks otse õudusteks.
*Väidetavalt toimunud evolutsiooni eeltingimus on Darwini seaduse järgi liikide aeglane areng selektsiooni läbi. Kui aga tõestatakse, et kõik elusolendid, inimene kaasa avatud, eksisteerisid teatud ajal koos, tuleb kogu evolutsiooniteooria juba lähitulevikus ümber kirjutada!
On selge, et just nüüd, kui teadus on avastamas fakt fakti järele, et KÕIK on loodud, tuleks rääkida ka kõikide kõige algusest ja Algatajast.
Maailm kus me elame ei ole egotsentriline, ei geotsentriline, isegi mitte heliotsentriline, vaid Looja keskne.
Psalmist on kirjutanud: “Halleluuja! Kiitke Issandat taevastest, kiitke teda ülal kõrgustes! Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad! Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed! Kiitke teda, taevaste taevad! Kiitku nad Tema nime, sest kui Tema käskis, siis nad loodi!”
...järgneb
III lugu
Orion - tähtede sünnitusmaja
TÜHJUSEST, pöörlevate udukangaste tagant ilmub välja meie Kuu mõõtu taevakeha. Selle pinnal ergavad pulbitsevad laavajärved, paduvihmana langevad meteoriidid paiskavad kõrgele üles peeneks pihustunud hõõguvkuuma kaljumassi, mis lendab väävlikarva pilvetuustidesse. Pommitamine ei lakka hetkekski ning rändav planeet imeb endasse kõik, mis tema teele ette jääb - ühe rünka teise järel, ise kogu aeg kaalus juurde võttes. Tegelikult oli see alguses vaid üks tohutust hulgast erineva suurusega kosmilistest kivirüngastest, mis vastsündinud Päikese ümber tiirles. Aja jooksul on see lugematul hulgal väiksemaid rivaale alla neelanud ning üha suuremaks kasvanud. Teised, kel õnnestus tema külgetõmbejõust napilt pääseda, lõi ta orbiidilt välja ning nood leidsid lõpuks hõõguva haua Päikese kuumas südames. Selle noore planeedi säilimisvõimalused on õhkõrnad - iga hetk võib ta mõne teise samasuguse kivipalliga kokku põrgata ning tükkideks pudeneda.
Noores Päikesesüsteemis on hulga selliseid planeedihakatisi ning vaid käputäis neist jääb alles. Siiski, mingil moel säilib just see siin. Saja miljoni aasta jooksul kasvab ta piisavalt suureks, et enda ümber veidi tihedam gaasikest ja pilved koguda. Tema pind, mis alguses oli nõnda kuum, et kivimid sulasid, jahtub ja veeaur kondenseerub ookeanideks. … Aastaid hiljem aga hakkab tollel planeedil võimust võtnud eluvorm seda Maaks nimetama.
Nende valmistatud tillukesed robotid, mis on tehtud kunagi taevast alla sadanud metallidest, on võimsate rakettide abil planeedi raskusjõu mõjuväljast välja saadetud ning teisi, sellest ürgsest olelusvõitlusest edukalt välja tulnud taevakehi uurima suunatud. Terahaaval lähetavad tillukesed kosmosesondid Maale naabrite kohta teavet ning planeetide sündimise lugu hargneb tasapisi lahti.
Me teame tänapäeval hästi, mismoodi näeb välja meie planeet kosmosest vaadatuna - paljude jaoks on see pilt isegi tüütuseni tuttav. Kuid vaadake hoolikamalt ookeane, mägesid ja mandreid, nad moodustavad vaid üliõhukese kihi massiivse kivist ja rauast palli pinnal. Kuidas ometigi võis see hiigelkera moodustuda millestki nii õrnast nagu “udupilv”? Vastuseks tuleb kirjeldada pikka protsessi, mis on niisama hingematvalt kaunis nagu planeet, mis selle tulemusena sündis.
12. aprill 1961. Esimese inimesena lendab kosmosesse Venemaa kodanik Juri Gagarin, kes teeb tiiru ümber maakera, veetes kosmoses 1. tunni ja 48 minutit. Ta ütleb: “Meie planeet on
imekaunis!”
Raamatus on kirjutatud: “Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” GENESIS 1
Neli miljardit aastat e. Kristust
24. aprillil 1990 a. märkisid Canaverali neemel Floridas stardiplatvormi 39A ümber kobrutavad heitgaaside pilved kosmosesüstiku STS- 31 starti. See pidi toimetama Maa kaaslase orbiidile Hubble`i kosmoseteleskoobi. Vaba igasugustest atmosfääri poolt põhjustatud häiretest, mis läbi aegade on maapinnal töötavaid astronoome seganud, pidi uus teleskoop pakkuma võimalust vaadelda süvakosmost. 1994 a. suunati see kauge ORIONI udukogule ning uurijate ees kangastus sadade miljardite kilomeetrite paksune gaasi ja udukardinate meeliköitev vaatepilt. Udus särasid heledad valgustäpid – iseenese raskuse all kokku langevates pilvesoppides sündisid uued tähed. Hubble`i teleskoop aitas sellest tähtede lastesõimest leida kindlaid tõendeid, et tähtede sünd ei ole mingi omaette üksiksündmus. Nagu selgus, sünnivad uued tähed täheparvedes, kus mõne tähe sünd või surm põhjustab gravitatsioonilist ebastabiilsust, mille tulemusel mingi kosmilise tolmu- ja gaasipilve osa kollapseerub (tõmbub kokku).
Linnutee ORIONI harus, 23 000 valgusaasta kaugusel meie Galaktika keskmest, kulges läbi massiivne udukogu. Umbkaudu 8 miljardit a tagasi oli Universum koos kogu seal sisalduva ainega moodustunud algplahvatuse käigus, mida tuntakse „Suure Paugu“ nime all. Varsti pärast seda hakkas gaas pilvedesse kogunema ja galaktikaid moodustama. Tänaseks on meie galaktika juba miljardeid aastaid vana ning hõlmab tohutul hulgal tähti. Kui see massiivne udupilv sattus tähekogumite vahele, mõjutasid viimsete gravitatsiooniväljad ühelt poolt külge tõmmates, teisalt tõugates kosmilist udu ning pilve osad hakkasid kokku tõmbuma, kollapseeruma. Kui need kokkulangevad udupilved saavutasid kriitilise tiheduse, kuumenesid nende südamed ja süttisid: tähed olidki sündinud.
Orion - tähtede sünnitusmaja
TÜHJUSEST, pöörlevate udukangaste tagant ilmub välja meie Kuu mõõtu taevakeha. Selle pinnal ergavad pulbitsevad laavajärved, paduvihmana langevad meteoriidid paiskavad kõrgele üles peeneks pihustunud hõõguvkuuma kaljumassi, mis lendab väävlikarva pilvetuustidesse. Pommitamine ei lakka hetkekski ning rändav planeet imeb endasse kõik, mis tema teele ette jääb - ühe rünka teise järel, ise kogu aeg kaalus juurde võttes. Tegelikult oli see alguses vaid üks tohutust hulgast erineva suurusega kosmilistest kivirüngastest, mis vastsündinud Päikese ümber tiirles. Aja jooksul on see lugematul hulgal väiksemaid rivaale alla neelanud ning üha suuremaks kasvanud. Teised, kel õnnestus tema külgetõmbejõust napilt pääseda, lõi ta orbiidilt välja ning nood leidsid lõpuks hõõguva haua Päikese kuumas südames. Selle noore planeedi säilimisvõimalused on õhkõrnad - iga hetk võib ta mõne teise samasuguse kivipalliga kokku põrgata ning tükkideks pudeneda.
Noores Päikesesüsteemis on hulga selliseid planeedihakatisi ning vaid käputäis neist jääb alles. Siiski, mingil moel säilib just see siin. Saja miljoni aasta jooksul kasvab ta piisavalt suureks, et enda ümber veidi tihedam gaasikest ja pilved koguda. Tema pind, mis alguses oli nõnda kuum, et kivimid sulasid, jahtub ja veeaur kondenseerub ookeanideks. … Aastaid hiljem aga hakkab tollel planeedil võimust võtnud eluvorm seda Maaks nimetama.
Nende valmistatud tillukesed robotid, mis on tehtud kunagi taevast alla sadanud metallidest, on võimsate rakettide abil planeedi raskusjõu mõjuväljast välja saadetud ning teisi, sellest ürgsest olelusvõitlusest edukalt välja tulnud taevakehi uurima suunatud. Terahaaval lähetavad tillukesed kosmosesondid Maale naabrite kohta teavet ning planeetide sündimise lugu hargneb tasapisi lahti.
Me teame tänapäeval hästi, mismoodi näeb välja meie planeet kosmosest vaadatuna - paljude jaoks on see pilt isegi tüütuseni tuttav. Kuid vaadake hoolikamalt ookeane, mägesid ja mandreid, nad moodustavad vaid üliõhukese kihi massiivse kivist ja rauast palli pinnal. Kuidas ometigi võis see hiigelkera moodustuda millestki nii õrnast nagu “udupilv”? Vastuseks tuleb kirjeldada pikka protsessi, mis on niisama hingematvalt kaunis nagu planeet, mis selle tulemusena sündis.
12. aprill 1961. Esimese inimesena lendab kosmosesse Venemaa kodanik Juri Gagarin, kes teeb tiiru ümber maakera, veetes kosmoses 1. tunni ja 48 minutit. Ta ütleb: “Meie planeet on
imekaunis!”
Raamatus on kirjutatud: “Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” GENESIS 1
Neli miljardit aastat e. Kristust
24. aprillil 1990 a. märkisid Canaverali neemel Floridas stardiplatvormi 39A ümber kobrutavad heitgaaside pilved kosmosesüstiku STS- 31 starti. See pidi toimetama Maa kaaslase orbiidile Hubble`i kosmoseteleskoobi. Vaba igasugustest atmosfääri poolt põhjustatud häiretest, mis läbi aegade on maapinnal töötavaid astronoome seganud, pidi uus teleskoop pakkuma võimalust vaadelda süvakosmost. 1994 a. suunati see kauge ORIONI udukogule ning uurijate ees kangastus sadade miljardite kilomeetrite paksune gaasi ja udukardinate meeliköitev vaatepilt. Udus särasid heledad valgustäpid – iseenese raskuse all kokku langevates pilvesoppides sündisid uued tähed. Hubble`i teleskoop aitas sellest tähtede lastesõimest leida kindlaid tõendeid, et tähtede sünd ei ole mingi omaette üksiksündmus. Nagu selgus, sünnivad uued tähed täheparvedes, kus mõne tähe sünd või surm põhjustab gravitatsioonilist ebastabiilsust, mille tulemusel mingi kosmilise tolmu- ja gaasipilve osa kollapseerub (tõmbub kokku).
Linnutee ORIONI harus, 23 000 valgusaasta kaugusel meie Galaktika keskmest, kulges läbi massiivne udukogu. Umbkaudu 8 miljardit a tagasi oli Universum koos kogu seal sisalduva ainega moodustunud algplahvatuse käigus, mida tuntakse „Suure Paugu“ nime all. Varsti pärast seda hakkas gaas pilvedesse kogunema ja galaktikaid moodustama. Tänaseks on meie galaktika juba miljardeid aastaid vana ning hõlmab tohutul hulgal tähti. Kui see massiivne udupilv sattus tähekogumite vahele, mõjutasid viimsete gravitatsiooniväljad ühelt poolt külge tõmmates, teisalt tõugates kosmilist udu ning pilve osad hakkasid kokku tõmbuma, kollapseeruma. Kui need kokkulangevad udupilved saavutasid kriitilise tiheduse, kuumenesid nende südamed ja süttisid: tähed olidki sündinud.
IV lugu
Kui me saaksime seda terve igaviku kestnud protsessi vaadelda minutiteks kokku surutuna, võiksime näha, kuidas tillukesed valgustäpid sünnivad, sedamööda kuidas udupilv läbi tähtedekogumiku rändab. Enamik neist täppidest kiirgab mõnikümmend sekundit püsivalt ning hääbub iseennast ära põletades. Kui nüüd kogu pilv on täis tähti, süttivad mõned nendest - kõige suuremad ja eredamad - paariks sekundiks ja kustuvad. Need on hiidtähed, mis põlevad ära palju kiiremini kui nende paljud püsivamad tillukesed hõimlased. Kui need tähed
surevad, on nende saatuseks plahvatada supernoovana (super “üli” + novus “uus”). Supernoova hirmvõimsa plahvatusega lendavad tohutult kuumad plasmakeeled
ümberkaudsetesse gaasipilvedesse, lõhuvad nende ebakindla tasakaalu ning tõukavad nad kollapsisse.
Ühes selle hiiglasliku udupilve sopis, Linnutee ORIONI harus, paiskas üks säärane supernoova 4,6. miljardi aasta eest välja lööklaine, mis kihutas 32. miljoni kilomeetrise tunnikiirusega. Silmapilk hakkas naabruses paiknev udupilve sagar kokku tõmbuma ja pöörlema, moodustades lõpuks lameda pöörleva ketta. Pilve sisemuses aga lõi hõõguma uus tuli- sündis meie Päike.
...järgneb
Kui me saaksime seda terve igaviku kestnud protsessi vaadelda minutiteks kokku surutuna, võiksime näha, kuidas tillukesed valgustäpid sünnivad, sedamööda kuidas udupilv läbi tähtedekogumiku rändab. Enamik neist täppidest kiirgab mõnikümmend sekundit püsivalt ning hääbub iseennast ära põletades. Kui nüüd kogu pilv on täis tähti, süttivad mõned nendest - kõige suuremad ja eredamad - paariks sekundiks ja kustuvad. Need on hiidtähed, mis põlevad ära palju kiiremini kui nende paljud püsivamad tillukesed hõimlased. Kui need tähed
surevad, on nende saatuseks plahvatada supernoovana (super “üli” + novus “uus”). Supernoova hirmvõimsa plahvatusega lendavad tohutult kuumad plasmakeeled
ümberkaudsetesse gaasipilvedesse, lõhuvad nende ebakindla tasakaalu ning tõukavad nad kollapsisse.
Ühes selle hiiglasliku udupilve sopis, Linnutee ORIONI harus, paiskas üks säärane supernoova 4,6. miljardi aasta eest välja lööklaine, mis kihutas 32. miljoni kilomeetrise tunnikiirusega. Silmapilk hakkas naabruses paiknev udupilve sagar kokku tõmbuma ja pöörlema, moodustades lõpuks lameda pöörleva ketta. Pilve sisemuses aga lõi hõõguma uus tuli- sündis meie Päike.
...järgneb
V lugu
“Suur Pauk” inglise k. Big Bang*
Suur Pauk s.o. mõiste, mille abil kirjeldatakse paisuva Universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse ning neist põhjustatud ülivarajast ja ülikiiret arengut, s. h. kergeimate keemiliste elementide suhtelise rohkuse kujunemist. Esialgset kosmoloogilist olukorda seostatakse äärmuseni kokkusurutud Universumiga. Viimasele on iseloomulik lõpmatu kõrge temperatuur.
*Relativistliku mudeli alghetk, millele vastab lõpmata suur tihedus, lõpmata kõrge temperatuur ja lõpmata suur paisumiskiirus, kannab astronoomide slängis nime Suur Pauk (ing. k. Big Bang). Väljend, mida ei taskuks siiski just täht-tähelt võtta.
Universumi paisumise tagajärjel tekkis RUUM (pikkus, laius, kõrgus jne.). Samal hetkel kui hakkas paisuma ruum, hakkas sellega paralleelselt liikuma ka AEG.
• Maailmaruum vallutab endale kogu aeg AEGA juurde, s.t. et tulevik (aeg) on lõpmatu e. igavikuline.
• Pidev aja ja RUUMI paisumine tekitab (ruumi) lõpmatuse momendi.
• Kogu aine on tekkinud energiast e. kosmilisest kiirgusest*. Seda kutsutakse ka “eksootiliseks aineks”, s.t. et selle omadused ja päritolu ei ole teadlastele päris selged.
„Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles*: "Saagu...“ GENESIS 1:1-3
Ja Jumal ütles. Mõned Vana Testamendi tõlkijad on jõudnud järeldusele, et sõna „ütles“ täpne tähenus on heli e lahtiseletatult on igasgune heli võnkumine. Tänapäevaselt kiirgus. Sellise võimsuse tunnetamine kutsub kananaha ihule...
*Aatomituuma lõhestamine
Isegi teadlased ise ei mõistnud, mida nad tegelikult konstrueerisid, enne kui saabus esimene tuumakatsetuse hommik Los Alamoses. Nad ei mõistnud tehtu hiiglaslikkust enne, kui nägid tervet piirkonda sellest hõõguvast valgusest valgustatud olevat ning kuulsid plahvatuse kohutavat mürinat... Kindral Farell: „Plahvatus pani meid tundma, et meie, tühised inimesed oleme nüüd söendanud hakata tegelema jõududega, mis siiani olid kättesaadavad vaid Kõigevägevamale.“
Oppenheimer klammerdus plahvatuse hetkel ühe vaatluspunkti tugisamba külge. Kui ta seal ehmunult, tardunult seisis, sähvatas talle meelde tekst „Bhagavadgitast,“ pühast indu poeemist:
„Kui tuhande päikese valgus
taevaste poole paiskub,
Siis on see otsekui
Käikväelise hiilgus.“
Albert Einstein tuli järeldusele, et aatomituuma lõhestamine on tegelikult loomisprotsess ümberpööratud kujul. See on Jumala väe vabastamine. Kas mõistate, kuidas need hingematvad avastused Pühakirja loomisaruande uskumise nii kergeks teevad? Kui inimene võib muuta energia mateeriaks, kas ei võinud siis Looja muuta energia mateeriaks?
Kuna tänapäeva teadusel on õnnestunud tõestada, et Universum on paisuv mitte võnkuv ega üha taaskorduv, siis liigume me ka ajaliinil ainult ühes kindlas suunas. Mitte kunagi ei ole võimalik kaotatud aega tasa teha ja minevikku korrata. Sellepärast peaksime eriti mõtlema oma elule täna. Paisuva Universumi korral langevad ära kõik filosoofilised uperpallitamised elu korduvusest ja lõputust taaskehastumisest. Kui me oleme otsustanud kord ajarongist maha jääda ja lõplikult minevikku kaduda, siis oleme juba täna teinud vea, mille ebaõnnestumises saama süüdistada vaid ennast!
Kui me aga otsustame sellel lõpmatul ajaliinil igavesti eksisteerida, siis otsigem ühendust sellega, kes on kõikide kõige alguses ja Algataja!
Igavese elu eliksiiri retsepti leiame Pühakirjast. “Ja see on tunnistus: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on Tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.“
Loomise pilved
See oli Immanuel Kant, füüsikast huvitunud 18. saj. saksa filosoof, kes esimesena oletas, et nii planeedid kui ka Päike on moodustunud kosmilisest tolmu- ja gaasipilvest. Kant nägi kõikjal Linnutees piimjaid valguslaike ning jõudis järeldusele, et need on tähtedevahelised aine pilved. Ta oli ka astronoomidelt kuulnud, et kosmoses leidub pöörlevaid ainekogumeid - tänapäeval teame, et need on kauged galaktikad-, mis esinevad lamedate spiraalidena. Kanti särav vaist juhatas ta mõttele, et planeedid on tekkinud samal moel, ümber Päikese tiirelnud tolmupilvest.
1796 a. avaldas prantsuse matemaatik Pierre Simone de Laplace raamatu taevamehaanikast, mis sai kohe populaarseks. Selles esitas Laplace lihtsa küsimuse: miks liiguvad kõik planeedid Ümber Päikese ühes ja samas suunas? Ta arutles, et nad on kindlasti moodustunud ühest suurest kosmilise tolmu pilvest, mis kunagi pöörles ümber Päikese. Nii Kanti kui Laplace`i meelest olid planeedid tekkinud tähtede sünnil üle jäänud ainest. Neil polnud aga oma teooria kinnituseks mingeid tõendeid, samal ajal oli liikvel ka muid selgitusi. Ühed väitsid, et planeedid rändasid kosmoses niikaua ringi, kuni Päikese gravitatsiooniväli need kinni püüdis. Teiste meelest oli aga mõni Päikesest lähedalt möödunud täht esimesest nii plaju ainet välja rebinud, et sellest moodustusid planeedid.
...järgneb
“Suur Pauk” inglise k. Big Bang*
Suur Pauk s.o. mõiste, mille abil kirjeldatakse paisuva Universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse ning neist põhjustatud ülivarajast ja ülikiiret arengut, s. h. kergeimate keemiliste elementide suhtelise rohkuse kujunemist. Esialgset kosmoloogilist olukorda seostatakse äärmuseni kokkusurutud Universumiga. Viimasele on iseloomulik lõpmatu kõrge temperatuur.
*Relativistliku mudeli alghetk, millele vastab lõpmata suur tihedus, lõpmata kõrge temperatuur ja lõpmata suur paisumiskiirus, kannab astronoomide slängis nime Suur Pauk (ing. k. Big Bang). Väljend, mida ei taskuks siiski just täht-tähelt võtta.
Universumi paisumise tagajärjel tekkis RUUM (pikkus, laius, kõrgus jne.). Samal hetkel kui hakkas paisuma ruum, hakkas sellega paralleelselt liikuma ka AEG.
• Maailmaruum vallutab endale kogu aeg AEGA juurde, s.t. et tulevik (aeg) on lõpmatu e. igavikuline.
• Pidev aja ja RUUMI paisumine tekitab (ruumi) lõpmatuse momendi.
• Kogu aine on tekkinud energiast e. kosmilisest kiirgusest*. Seda kutsutakse ka “eksootiliseks aineks”, s.t. et selle omadused ja päritolu ei ole teadlastele päris selged.
„Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles*: "Saagu...“ GENESIS 1:1-3
Ja Jumal ütles. Mõned Vana Testamendi tõlkijad on jõudnud järeldusele, et sõna „ütles“ täpne tähenus on heli e lahtiseletatult on igasgune heli võnkumine. Tänapäevaselt kiirgus. Sellise võimsuse tunnetamine kutsub kananaha ihule...
*Aatomituuma lõhestamine
Isegi teadlased ise ei mõistnud, mida nad tegelikult konstrueerisid, enne kui saabus esimene tuumakatsetuse hommik Los Alamoses. Nad ei mõistnud tehtu hiiglaslikkust enne, kui nägid tervet piirkonda sellest hõõguvast valgusest valgustatud olevat ning kuulsid plahvatuse kohutavat mürinat... Kindral Farell: „Plahvatus pani meid tundma, et meie, tühised inimesed oleme nüüd söendanud hakata tegelema jõududega, mis siiani olid kättesaadavad vaid Kõigevägevamale.“
Oppenheimer klammerdus plahvatuse hetkel ühe vaatluspunkti tugisamba külge. Kui ta seal ehmunult, tardunult seisis, sähvatas talle meelde tekst „Bhagavadgitast,“ pühast indu poeemist:
„Kui tuhande päikese valgus
taevaste poole paiskub,
Siis on see otsekui
Käikväelise hiilgus.“
Albert Einstein tuli järeldusele, et aatomituuma lõhestamine on tegelikult loomisprotsess ümberpööratud kujul. See on Jumala väe vabastamine. Kas mõistate, kuidas need hingematvad avastused Pühakirja loomisaruande uskumise nii kergeks teevad? Kui inimene võib muuta energia mateeriaks, kas ei võinud siis Looja muuta energia mateeriaks?
Kuna tänapäeva teadusel on õnnestunud tõestada, et Universum on paisuv mitte võnkuv ega üha taaskorduv, siis liigume me ka ajaliinil ainult ühes kindlas suunas. Mitte kunagi ei ole võimalik kaotatud aega tasa teha ja minevikku korrata. Sellepärast peaksime eriti mõtlema oma elule täna. Paisuva Universumi korral langevad ära kõik filosoofilised uperpallitamised elu korduvusest ja lõputust taaskehastumisest. Kui me oleme otsustanud kord ajarongist maha jääda ja lõplikult minevikku kaduda, siis oleme juba täna teinud vea, mille ebaõnnestumises saama süüdistada vaid ennast!
Kui me aga otsustame sellel lõpmatul ajaliinil igavesti eksisteerida, siis otsigem ühendust sellega, kes on kõikide kõige alguses ja Algataja!
Igavese elu eliksiiri retsepti leiame Pühakirjast. “Ja see on tunnistus: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on Tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.“
Loomise pilved
See oli Immanuel Kant, füüsikast huvitunud 18. saj. saksa filosoof, kes esimesena oletas, et nii planeedid kui ka Päike on moodustunud kosmilisest tolmu- ja gaasipilvest. Kant nägi kõikjal Linnutees piimjaid valguslaike ning jõudis järeldusele, et need on tähtedevahelised aine pilved. Ta oli ka astronoomidelt kuulnud, et kosmoses leidub pöörlevaid ainekogumeid - tänapäeval teame, et need on kauged galaktikad-, mis esinevad lamedate spiraalidena. Kanti särav vaist juhatas ta mõttele, et planeedid on tekkinud samal moel, ümber Päikese tiirelnud tolmupilvest.
1796 a. avaldas prantsuse matemaatik Pierre Simone de Laplace raamatu taevamehaanikast, mis sai kohe populaarseks. Selles esitas Laplace lihtsa küsimuse: miks liiguvad kõik planeedid Ümber Päikese ühes ja samas suunas? Ta arutles, et nad on kindlasti moodustunud ühest suurest kosmilise tolmu pilvest, mis kunagi pöörles ümber Päikese. Nii Kanti kui Laplace`i meelest olid planeedid tekkinud tähtede sünnil üle jäänud ainest. Neil polnud aga oma teooria kinnituseks mingeid tõendeid, samal ajal oli liikvel ka muid selgitusi. Ühed väitsid, et planeedid rändasid kosmoses niikaua ringi, kuni Päikese gravitatsiooniväli need kinni püüdis. Teiste meelest oli aga mõni Päikesest lähedalt möödunud täht esimesest nii plaju ainet välja rebinud, et sellest moodustusid planeedid.
...järgneb
"Fantaasia on teadmisest tähtsam. "
"Meie matemaatilised raskused ei sega Jumalat. Ta integreerub empiiriliselt. "
"Kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat " (Albert Einstein)
"Religioon on oopium rahvale. " (Karl (Heinrich) Marx)
"Meie matemaatilised raskused ei sega Jumalat. Ta integreerub empiiriliselt. "
"Kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat " (Albert Einstein)
"Religioon on oopium rahvale. " (Karl (Heinrich) Marx)
"Religioon on oopium rahvale, aga eraomandust soodustavatel seadustel on hullutav mõju massidele."
vend ja seltsimees Marx
vend ja seltsimees Marx
VI lugu
1984 a. võtsid kaks planeediuurijat, Brad Smith ja Rich Terrile, kes töötasid Voyager`ide meeskonnas, väikese puhkuse oma põhitöökohast. Nad sõitsid
kõrgmäestikuobservatooriumisse Tšiilis, et uurida Uraani rõngaid ning vaadelda, kas Neptuuni pinnal õnnestub märgata mingitki pilvede liikumist. Kaks-kolm kuud hiljem, juba pärast naasmist Pasadeenasse Reaktiivliikumise Laboratooriumisse, tekkis Terrile`il vaba hetk, et lähemalt uurida fotosid, mida Smith oli teinud mõningatest noortest tähtedest. Nende seas oli aga üks tõeliselt jahmatama panev ülesvõte. Kui tema arvutikuvarile ilmus foto tähest Beeta Pictoris, ei uskunud Terrile algul oma silmi: noort tähte ümbritses udujas tolmukest. Ehk oli tegu mingi optilise pettusega? See oli tõepoolest südant seisma panev hetk. Teadlane meenutab, et eksituse vältimiseks kontrollis ta kõike ja korduvalt, pilv aga püsis oma kohal. Smithil ja Terrile`il oli õnnestunud tabada planeedisüsteemi sünnihetk ühe kauge tähe juures.*
* Esimene foto moodustuvast planeedisüsteemist B. Smith ja R. Terrile pildistasid noort tähte
Beeta Pictoris 1984 a. Tähtedevahelisest ainest moodustunud ketas (spiraal) arvatakse olevat samasugune nagu see, mis ümbritses meie tähte ja millest kujunesid planeedid.
Veidi üle 4,5 miljardi aasta eest pidi meie Päikesesüsteem välja nägema umbes selline nagu Beeta Pictoris täna. Päikest ei ümbritsenud sugugi pime tühjus, selle asemel oli siin spiraalselt keerdunud tolmu- ja gaasipilv. Sellel kaugusel nagu praegu asub Maa, valitses suhteliselt mõnus toatemperatuur, mille allikaks oli pehmelt kiirgav kollane kera. See kauge hägune kiirgav moodustis oli noor Päike, mis ühtlasi avaldas oma gravitatsiooniväljaga kindlat mõju tema ümber tiirlevale ainele. Lõpuks rebis külgetõmbejõud peaaegu kogu selle pöörleva pilve aine keskpunkti kokku - kuid siiski mitte jäägitult; tillukesel osal tolmust ja gaasist õnnestus gravitatsiooniväljast pääseda.
Sellest tillukesest jäägist, mis moodustas Päikese poolt neelatud pilvest vaid 0,25%, sündisidki planeedid, sündis Maa ja lõpuks meiegi.
Mis siis juhtus selle ainekübemega, mis Päikesel “kahe silma vahele jäi”, et sellest üheksa nõnda erinevat taevakeha moodustus? XX sajandi keskpaigas sai selle küsimuse uurimine uue hoo. Kosmosetehnika areng avardas oluliselt meie väljavaateid neid võõraid maailmu uurida. Õige pea on nad juba midagi muud kui lihtsalt kauged säravad kettad.
Planeedisüsteemi kujunemine
a) tähtedevahelises gaasis eraldub pöörlev pilv
b) tekib tsentraalne tihend – prototäht
c) täht süttib, puhudes pooluste suunas pilve laiali
d) ketas laguneb rõngasteks
e) tekivad ainetihendid, planetesimaalid
f) planetesimaalid koonduvad planeetideks
Mis paneb planeedid tiirlema ümber Päikese ja kuud ümber planeetide? Kosmiline ruum on lähedane vaakumile ning mitte miski ei takista seal kehade liikumist. Kosmoses liikuv keha võib terve igaviku sirgjooneliselt kihutada, kui tal on vabadus seda teha. Planeetide tungi kihutada vabalt ja sirgjooneliselt ahistab aga Päikese tohutu külgetõmbejõud, mis johtub viimase hiigelsuurest massist; see ületab 500 korda kogu ülejäänud Päikesesüsteemi massi. See ülipeenelt tasakaalustatud võitlus planeetide enda liikumismomendi ja Päikese gravitatsioonivälja vahel pandi paika juba nendel aegadel, kui ümber noore päikese pöörlevas tolmu- ja gaasipilves hakkasid moodustuma planeedid. Sama kehtib ka kuude liikumise kohta ümber nende peremeesplaneetide.
Kas sa oled kuangi mõnel kottpimedal ööl tähistaevast imetlenud ja mõlgutanud mõtteid selle aulisusest? Ka Piibli tuntud usumehed on igatsedes tähistaevast vaadelnud ja seda kirjeldanud: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad,
mille hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna;
neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist,
ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada. Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.”
1984 a. võtsid kaks planeediuurijat, Brad Smith ja Rich Terrile, kes töötasid Voyager`ide meeskonnas, väikese puhkuse oma põhitöökohast. Nad sõitsid
kõrgmäestikuobservatooriumisse Tšiilis, et uurida Uraani rõngaid ning vaadelda, kas Neptuuni pinnal õnnestub märgata mingitki pilvede liikumist. Kaks-kolm kuud hiljem, juba pärast naasmist Pasadeenasse Reaktiivliikumise Laboratooriumisse, tekkis Terrile`il vaba hetk, et lähemalt uurida fotosid, mida Smith oli teinud mõningatest noortest tähtedest. Nende seas oli aga üks tõeliselt jahmatama panev ülesvõte. Kui tema arvutikuvarile ilmus foto tähest Beeta Pictoris, ei uskunud Terrile algul oma silmi: noort tähte ümbritses udujas tolmukest. Ehk oli tegu mingi optilise pettusega? See oli tõepoolest südant seisma panev hetk. Teadlane meenutab, et eksituse vältimiseks kontrollis ta kõike ja korduvalt, pilv aga püsis oma kohal. Smithil ja Terrile`il oli õnnestunud tabada planeedisüsteemi sünnihetk ühe kauge tähe juures.*
* Esimene foto moodustuvast planeedisüsteemist B. Smith ja R. Terrile pildistasid noort tähte
Beeta Pictoris 1984 a. Tähtedevahelisest ainest moodustunud ketas (spiraal) arvatakse olevat samasugune nagu see, mis ümbritses meie tähte ja millest kujunesid planeedid.
Veidi üle 4,5 miljardi aasta eest pidi meie Päikesesüsteem välja nägema umbes selline nagu Beeta Pictoris täna. Päikest ei ümbritsenud sugugi pime tühjus, selle asemel oli siin spiraalselt keerdunud tolmu- ja gaasipilv. Sellel kaugusel nagu praegu asub Maa, valitses suhteliselt mõnus toatemperatuur, mille allikaks oli pehmelt kiirgav kollane kera. See kauge hägune kiirgav moodustis oli noor Päike, mis ühtlasi avaldas oma gravitatsiooniväljaga kindlat mõju tema ümber tiirlevale ainele. Lõpuks rebis külgetõmbejõud peaaegu kogu selle pöörleva pilve aine keskpunkti kokku - kuid siiski mitte jäägitult; tillukesel osal tolmust ja gaasist õnnestus gravitatsiooniväljast pääseda.
Sellest tillukesest jäägist, mis moodustas Päikese poolt neelatud pilvest vaid 0,25%, sündisidki planeedid, sündis Maa ja lõpuks meiegi.
Mis siis juhtus selle ainekübemega, mis Päikesel “kahe silma vahele jäi”, et sellest üheksa nõnda erinevat taevakeha moodustus? XX sajandi keskpaigas sai selle küsimuse uurimine uue hoo. Kosmosetehnika areng avardas oluliselt meie väljavaateid neid võõraid maailmu uurida. Õige pea on nad juba midagi muud kui lihtsalt kauged säravad kettad.
Planeedisüsteemi kujunemine
a) tähtedevahelises gaasis eraldub pöörlev pilv
b) tekib tsentraalne tihend – prototäht
c) täht süttib, puhudes pooluste suunas pilve laiali
d) ketas laguneb rõngasteks
e) tekivad ainetihendid, planetesimaalid
f) planetesimaalid koonduvad planeetideks
Mis paneb planeedid tiirlema ümber Päikese ja kuud ümber planeetide? Kosmiline ruum on lähedane vaakumile ning mitte miski ei takista seal kehade liikumist. Kosmoses liikuv keha võib terve igaviku sirgjooneliselt kihutada, kui tal on vabadus seda teha. Planeetide tungi kihutada vabalt ja sirgjooneliselt ahistab aga Päikese tohutu külgetõmbejõud, mis johtub viimase hiigelsuurest massist; see ületab 500 korda kogu ülejäänud Päikesesüsteemi massi. See ülipeenelt tasakaalustatud võitlus planeetide enda liikumismomendi ja Päikese gravitatsioonivälja vahel pandi paika juba nendel aegadel, kui ümber noore päikese pöörlevas tolmu- ja gaasipilves hakkasid moodustuma planeedid. Sama kehtib ka kuude liikumise kohta ümber nende peremeesplaneetide.
Kas sa oled kuangi mõnel kottpimedal ööl tähistaevast imetlenud ja mõlgutanud mõtteid selle aulisusest? Ka Piibli tuntud usumehed on igatsedes tähistaevast vaadelnud ja seda kirjeldanud: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad,
mille hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna;
neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist,
ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada. Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.”
VII lugu
Taevas meie kohal
Taevas on ammendamatu varasalv. Inimene ei suuda iial välja mõelda midagi nii kirevat, seostatut ja täiuslikku. Igal pilveribal, Päikesel ja valguse-varju on taevakummil oma kindel koht.
Igaüks mõistab seda ilu omamoodi ja erinevad tujud toovad taevast vaadates pähe erinevaid mõtteid. Päikeseloojang tuletab vahel meelde, et ees ootab kottpime öö, aga palju sagedamini viib ta mõtted romantikale ja armastusele.
Varasügis toob taevasse isesuguseid pilved - värvilised, kuid ometi nii sünged. Selline taevas viib mõtted elu kaduvusele, kuid eks ole taevas ju ka igavese elu - paradiisi sünonüüm.
Nii imetlevad inimesed ikka ja jälle seda värvide pillerkaart ja fotograafide hordid kolavad mööda põõsaid ja randu, otsides võimsaid kaadreid. Elu järjepidevust annab piltnik edasi fotoga, millel on nii Päikest kui vihmast tiineid pilvi.
Mitte niisama ei satu objektiivi ette säbruline vihmapilv või armunud kajakapaar. Sellised pildid näitavad ümbritsevat maailma sellise nurga alt, mida teised võibolla kunagi näha ei oska.
Ja pealegi - pilvede taga paistab ju alati Päikene!
...järgneb
Taevas meie kohal
Taevas on ammendamatu varasalv. Inimene ei suuda iial välja mõelda midagi nii kirevat, seostatut ja täiuslikku. Igal pilveribal, Päikesel ja valguse-varju on taevakummil oma kindel koht.
Igaüks mõistab seda ilu omamoodi ja erinevad tujud toovad taevast vaadates pähe erinevaid mõtteid. Päikeseloojang tuletab vahel meelde, et ees ootab kottpime öö, aga palju sagedamini viib ta mõtted romantikale ja armastusele.
Varasügis toob taevasse isesuguseid pilved - värvilised, kuid ometi nii sünged. Selline taevas viib mõtted elu kaduvusele, kuid eks ole taevas ju ka igavese elu - paradiisi sünonüüm.
Nii imetlevad inimesed ikka ja jälle seda värvide pillerkaart ja fotograafide hordid kolavad mööda põõsaid ja randu, otsides võimsaid kaadreid. Elu järjepidevust annab piltnik edasi fotoga, millel on nii Päikest kui vihmast tiineid pilvi.
Mitte niisama ei satu objektiivi ette säbruline vihmapilv või armunud kajakapaar. Sellised pildid näitavad ümbritsevat maailma sellise nurga alt, mida teised võibolla kunagi näha ei oska.
Ja pealegi - pilvede taga paistab ju alati Päikene!
...järgneb
Neile, kel huvi vaadata-kuulata. Professor Walter Veith´i arvamus Big Bang´ist http://amazingdiscoveries.tv/media/901/101et/
2. loeng. Ülemaaline katastroof - kas muinasjutt või faktid http://amazingdiscoveries.tv/media/902/102et/.
Tõlge eesti keeles olemas.
Tõlge eesti keeles olemas.
vabamüüralsed, illuminaadid, tulnukad, reptiilid, anunakid... kõik on olemas! Täiskampott.
"Londoni olümpial naiste kuulitõuke ülekaalukalt võitnud, kuid seejärel positiivse dopinguproovi andnud valgevenelanna Nadežda Ostaptšuk jätkab süüdlaste otsimist.
Algselt rääkis ta tulnukatest, eile süüdistas oma endist treenerit lõksu seadmises, nüüd näitab aga näpuga Uus-Meremaa sportlasele Valerie Adamsile, kes jäi võistluses teiseks ning tõusis hiljem Ostaptšuki troonile. " http://www.ohtuleht.ee/488870
"Londoni olümpial naiste kuulitõuke ülekaalukalt võitnud, kuid seejärel positiivse dopinguproovi andnud valgevenelanna Nadežda Ostaptšuk jätkab süüdlaste otsimist.
Algselt rääkis ta tulnukatest, eile süüdistas oma endist treenerit lõksu seadmises, nüüd näitab aga näpuga Uus-Meremaa sportlasele Valerie Adamsile, kes jäi võistluses teiseks ning tõusis hiljem Ostaptšuki troonile. " http://www.ohtuleht.ee/488870
3. loeng
Kui kivid kisendavad http://amazingdiscoveries.tv/media/903/103et/
Kui kivid kisendavad http://amazingdiscoveries.tv/media/903/103et/
4. loeng
Samahästi kui sa oled arenenud ahvist, võid sa olla arenenud ka banaanist http://amazingdiscoveries.tv/media/904/104et/
Samahästi kui sa oled arenenud ahvist, võid sa olla arenenud ka banaanist http://amazingdiscoveries.tv/media/904/104et/
muidu täitsa huvitav ja hariv teema aga wuudised pole paragrahve vahele tagunud ...
tegelt on jõuluvana, päkapikud, kollid jne. ka olemas, piibelgi kinnitab seda, issanda loomaaed on kirju
http://www.ochevidets.ru/rolik/38654/
vahest aitab ainult filosofeerimine iseendaks jääda
vahest aitab ainult filosofeerimine iseendaks jääda
no tra, miks ma ei näe televiisorist olympiat enam, võib olla, et aparaat on kaput?
soomlasel said telkupuldil patareid tühjaks, asi arvas, et telku on rikkis, läks närviliselt power nuppu näppima ja see kiilus kah kinni, poro mõtles ja ütles - PRÜGIMÄELE. sealt ma enda uue 32# flat panel led technology lcd saangi, mõni pendeldaja toob kasti leivapätsi raha eest haha
teema algatajale nii palju, et olympose jumalad on sama surnud nagu kõige vanemad saurused selles ajas ja ruumis. kõigil on sees üks tunne mis on ajunuss kui teil targemaid tundeid olnud pole ja tema on meie universumi isand. kui keegi üldse siis individuaalne olend tema ise. pealeselle meie ise oleme tulnukad ka veel, vähemalt tänavu aasta nasa oma robotitega marsil blat!
5. loeng
Geenid arenguks http://amazingdiscoveries.tv/media/905/105et/
Geenid arenguks http://amazingdiscoveries.tv/media/905/105et/
VII lugu
Miks praegusele põlvkonnale see uus tõestusmaterjal?
Kuuleme sageli: “Miks peaks just meie põlvkond saama sedavõrd rohkesti tõendeid Looja olemasolu kohta?” Miks pakutakse meile tunduvalt rohkem tõendusi kui eelmistele põlvkondadele?
Vastus: Jumala poolt pakutavate tõendite hulk on otseses vastavuses vastaseisuga Tema tõele. Kui see vastuseis on väike, siis on selle ümberlükkamiseks vaja vähem ümberlükkamatut tõestusmaterjali Piibli Jumala olemasolu kohta. Seal, kus vastuseis, nimelt uhkus, on suur, on suur ka Tema poolt selle võitmiseks antavate tõendite kvaliteet ja kvantiteet. Mõelgem oma maailma üle. Meil on rohkem rikkust, haridust ja tehnoloogiat kui ühelgi eelnenud põlvkonnal ning milline on reaktsioon nendele andidele? Valjul häälel öeldakse, et kogu au selle eest kuulub meile, inimestele. Valjuhäälselt kinnitatakse, et inimkond on jumalik. Filosoofid väidavad - Me ise olemegi jumalad! Sellise uhkuse puhul pole ime, et meid ujutatakse üle tõendusmaterjalidega.
Kuigi see vastuseis näib suurena, on Jumal varustanud meid vahenditega selle ületamiseks. Ta on öelnud: “Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda!” Kasutagem seda avatud ust, kuni Ta seda lahti hoiab
Miks praegusele põlvkonnale see uus tõestusmaterjal?
Kuuleme sageli: “Miks peaks just meie põlvkond saama sedavõrd rohkesti tõendeid Looja olemasolu kohta?” Miks pakutakse meile tunduvalt rohkem tõendusi kui eelmistele põlvkondadele?
Vastus: Jumala poolt pakutavate tõendite hulk on otseses vastavuses vastaseisuga Tema tõele. Kui see vastuseis on väike, siis on selle ümberlükkamiseks vaja vähem ümberlükkamatut tõestusmaterjali Piibli Jumala olemasolu kohta. Seal, kus vastuseis, nimelt uhkus, on suur, on suur ka Tema poolt selle võitmiseks antavate tõendite kvaliteet ja kvantiteet. Mõelgem oma maailma üle. Meil on rohkem rikkust, haridust ja tehnoloogiat kui ühelgi eelnenud põlvkonnal ning milline on reaktsioon nendele andidele? Valjul häälel öeldakse, et kogu au selle eest kuulub meile, inimestele. Valjuhäälselt kinnitatakse, et inimkond on jumalik. Filosoofid väidavad - Me ise olemegi jumalad! Sellise uhkuse puhul pole ime, et meid ujutatakse üle tõendusmaterjalidega.
Kuigi see vastuseis näib suurena, on Jumal varustanud meid vahenditega selle ületamiseks. Ta on öelnud: “Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda!” Kasutagem seda avatud ust, kuni Ta seda lahti hoiab
VIII lugu
On ülev ja imepärane näha Looja loomust selles, mis Ta on teinud, kuid mitte kõik ei näi seda märkavat. Mõeldes Universumi, Galaktika, Päikese, Maa, Kuu, inimolendi või ka lihtsaima elusorganismi elegantsele ülesehitusele, on mõned inimesed rabatud Looja tarkusest, väest ja hoolest. Samal ajal kui teised näevad selles vaid hämmastavat kokkusattumist või mingite tundmatute maaväliste jõudude mõju. Inimene, kes tahab Jumala juurde jõuda, peab olema piisavalt alandliku südamega, et mitte ainult Tema olemasolu näha ja tunnistada, vaid ka näha ja usaldada Tema headust ja armastust!
Kuningas Taavet ütles: “Jehoova on ligi neile, kes murtud südamelt.“ “Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad!”
Tee Jumala juurde ja Tema „tões“ appihüüdmine algab alandliku äratundmisega, kes me oleme - nimelt Tema ja mitte kellegi teise poolt loodud ning rumalalt agarad asetama ennast ja teisi Jumala kui meie elude valitseja kohale, ja äratundmisega, kes Tema on - nimelt Ülim Looja, kõikide kõige alguse Algataja, kaasa arvatud see tee, mis viib üle kuristiku, mis meid Temast lahutab ja eraldab.
Loodus ise näitab meile neid tõdesid. Kuid Piibel kirjeldab neid üksikasjaliselt ning selgitab täpselt, kuidas Jumal üle selle kuristiku silla ehitab ning enda ja meie vahel isikliku ja igavese suhte loob. Parim näide hoolest, mida Ta meie vastu tunneb, ja Tema soovist meid
enda juurde juhatada on Kristuse tulek maa peale, et meie mässulise loomuse eest oma elu anda. Jumal armastab meid nii, et on ennem valmis ise meie pattude pärast surema, kui et ilma meieta elama. Jumala armastus väljendub praktilises tegevuses: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et oma ainusündinud Poja on ANDNUD, et ükski, kes usub
temasse, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu!”
Tee on Kolgata risti kaudu ülesse rajatud ja kätte näidatud ning see on tõestatud Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu, mis on kontrollitud ajaloo fakt. Kuid selle tee tundmine ja Jumala tundmine ei ole üks ja seesama. Otsustav erinevus peitub selles, et me peame faktide tunnistamiselt liikuma Tema tunnistamisele. Me peame tunnistama Tema elu enda oma asemel, Tema surma enda oma asemel, Tema headust enda oma asemel ning isegi Tema truudust enda oma asemel - see oleks sammuks, mis Tema poole teha saame. Piibel kinnitab meile, et “kui meie ligineme Temale, siis ligineb Tema meile.”
Või nagu ütleb poeet: “Hoian Su poole, tuhandekordselt hoiad Sa mind!”
On ülev ja imepärane näha Looja loomust selles, mis Ta on teinud, kuid mitte kõik ei näi seda märkavat. Mõeldes Universumi, Galaktika, Päikese, Maa, Kuu, inimolendi või ka lihtsaima elusorganismi elegantsele ülesehitusele, on mõned inimesed rabatud Looja tarkusest, väest ja hoolest. Samal ajal kui teised näevad selles vaid hämmastavat kokkusattumist või mingite tundmatute maaväliste jõudude mõju. Inimene, kes tahab Jumala juurde jõuda, peab olema piisavalt alandliku südamega, et mitte ainult Tema olemasolu näha ja tunnistada, vaid ka näha ja usaldada Tema headust ja armastust!
Kuningas Taavet ütles: “Jehoova on ligi neile, kes murtud südamelt.“ “Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad!”
Tee Jumala juurde ja Tema „tões“ appihüüdmine algab alandliku äratundmisega, kes me oleme - nimelt Tema ja mitte kellegi teise poolt loodud ning rumalalt agarad asetama ennast ja teisi Jumala kui meie elude valitseja kohale, ja äratundmisega, kes Tema on - nimelt Ülim Looja, kõikide kõige alguse Algataja, kaasa arvatud see tee, mis viib üle kuristiku, mis meid Temast lahutab ja eraldab.
Loodus ise näitab meile neid tõdesid. Kuid Piibel kirjeldab neid üksikasjaliselt ning selgitab täpselt, kuidas Jumal üle selle kuristiku silla ehitab ning enda ja meie vahel isikliku ja igavese suhte loob. Parim näide hoolest, mida Ta meie vastu tunneb, ja Tema soovist meid
enda juurde juhatada on Kristuse tulek maa peale, et meie mässulise loomuse eest oma elu anda. Jumal armastab meid nii, et on ennem valmis ise meie pattude pärast surema, kui et ilma meieta elama. Jumala armastus väljendub praktilises tegevuses: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et oma ainusündinud Poja on ANDNUD, et ükski, kes usub
temasse, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu!”
Tee on Kolgata risti kaudu ülesse rajatud ja kätte näidatud ning see on tõestatud Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu, mis on kontrollitud ajaloo fakt. Kuid selle tee tundmine ja Jumala tundmine ei ole üks ja seesama. Otsustav erinevus peitub selles, et me peame faktide tunnistamiselt liikuma Tema tunnistamisele. Me peame tunnistama Tema elu enda oma asemel, Tema surma enda oma asemel, Tema headust enda oma asemel ning isegi Tema truudust enda oma asemel - see oleks sammuks, mis Tema poole teha saame. Piibel kinnitab meile, et “kui meie ligineme Temale, siis ligineb Tema meile.”
Või nagu ütleb poeet: “Hoian Su poole, tuhandekordselt hoiad Sa mind!”
Lõpetuseks
Selline on hetkel nägemus sellest, kuidas kõik on loodud kõikide kõige alguse ja Algataja poolt. Oma sõna on öelnud evolutsionistid, teoloogid ja teadlased.
Muuseas, just käesolevatel aastatel on teadlased teinud hulganisti uusi hingematvalt põnevaid avastusi ja püstitanud rea põnevaid teooriaid kõikide kõige alguse ja Algataja kohta. On juba praegu selgeks saanud, et need teooriad, mida me oleme käsitlenud maailma tekkimise kohta, pole sugugi ainuvõimalikud ja lõplikud.Võib kindlalt öelda, et on avastatud palju uusi nähtusi ja uusi mehhanisme nii galaktikate kui tähtede tekkimises. Kosmos meie ümber on mitmepalgeline ja täis pidevat uut ja kaunist loomingulist inspiratsiooni nagu meie Kõikvõimas Loojagi.
Arvestame peab ka sellega, et venelased ei ole maha matnud igatsust, teha omapoolne panus meie tähesüsteemi vallutamisel. Juba valmistavad nad ette kosmo-astronaute programmiks - lend Marsile! See saab olema tõesti teaduse viimane sõna, kui inimene sinnani küünib. Ja kes teab ehk kaugemalegi? Selline on inimlik igatsus.
Võibolla juba 5 aasta pärast võime kogu loole hoopis uue nurga alt läheneda ja kõigele kirjutatule uut värvi lisada.
ÕNNISTUSI!
Selline on hetkel nägemus sellest, kuidas kõik on loodud kõikide kõige alguse ja Algataja poolt. Oma sõna on öelnud evolutsionistid, teoloogid ja teadlased.
Muuseas, just käesolevatel aastatel on teadlased teinud hulganisti uusi hingematvalt põnevaid avastusi ja püstitanud rea põnevaid teooriaid kõikide kõige alguse ja Algataja kohta. On juba praegu selgeks saanud, et need teooriad, mida me oleme käsitlenud maailma tekkimise kohta, pole sugugi ainuvõimalikud ja lõplikud.Võib kindlalt öelda, et on avastatud palju uusi nähtusi ja uusi mehhanisme nii galaktikate kui tähtede tekkimises. Kosmos meie ümber on mitmepalgeline ja täis pidevat uut ja kaunist loomingulist inspiratsiooni nagu meie Kõikvõimas Loojagi.
Arvestame peab ka sellega, et venelased ei ole maha matnud igatsust, teha omapoolne panus meie tähesüsteemi vallutamisel. Juba valmistavad nad ette kosmo-astronaute programmiks - lend Marsile! See saab olema tõesti teaduse viimane sõna, kui inimene sinnani küünib. Ja kes teab ehk kaugemalegi? Selline on inimlik igatsus.
Võibolla juba 5 aasta pärast võime kogu loole hoopis uue nurga alt läheneda ja kõigele kirjutatule uut värvi lisada.
ÕNNISTUSI!
1
2
