Otsi

Eesti Meistrivõistlused jääaluses kalapüügis 2017

14.02.2017 10:18
Võistlusjuhend

Toimumise aeg: 04.-05. märts 2017.a.
Koht: Võrtsjärv, Limnoloogiakeskus
Võistluse eesmärk: Selgitada välja parimatest parimad jääaluses kalapüügis aastal 2017
Kogunemiskoht: Limnoloogiakeskuse parkla

Ajakava:
4. märts (ainult üldklassile, s.h. mehed, naised ja juuniorid alla 21 a. )
09.00 - 10.00 registreerimine
10.00 – 10.30 loosimine
10.30 - 10.55 võistluse avamine, võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate
kontroll enne sektorisse sisenemist
10.55 – 11.00 sektorisse sisenemine (peale esimest signaali) ja püügikoha valik
11.00 - 14.00 peale teist signaali püügiaeg
14.00 – 15.00 ühine supisöömine, kaalumine

5. märts (mehed koos naiste, juuniorite, harrastajate ja noortega)
09.00 - 10.00 registreerimine
10.00 – 10.30 loosimine
10.30 - 10.55 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll enne
sektorisse sisenemist
10.55 – 11.00 sektorisse sisenemine (peale esimest signaali) ja püügikoha valik
11.00 - 14.00 peale teist signaali püügiaeg
14.00 – 15.00 ühine supisöömine, kaalumine ja autasustamine

Sõltuvalt asjaoludest võib peakohtunik võistluse ajakava muuta.

Võistlusklassid:
EMV’l autasustatakse kolme parimat meespüüdjat, kolme parimat võistkonda, kolme parimat juuniori (kuni 20-aastane, k.a.) ja kolme parimat naispüüdjat (edaspidi nimetatuna üldarvestus). Lisaks autasustatakse kolme parimat harrastajat ja kolme
noorpüüdjat (kuni 15-aastane, k.a). Lisaks märgitakse ära parim naispüüdja harrastajate seast.

Osavõtutasu:
Osavõtutasu kahepäevasel võistlusel osalejatele on 15 eurot inimese kohta.
Õpilas- või üliõpilaspileti alusel (kuni 25 aastased) ning pensionäridele 7 eurot. 
Harrastajate (ühepäevane võistlus) osalustasu on 7 €. 
Kuni 15-aastaste (k.a) osavõtt on tasuta.

Tingimused:
1. Võistlejatel on võistluspaiga läheduses (1 km raadiuses Limnoloogiajaamast) jääl viibimine keelatud alates kolmapäevast(1. märts 2017) kella 00.01’st kuni võistluse
alguseni (v.a. korraldusmeeskond ja kohtunikud järelvalve teostamiseks ja
sektori mahamärkimiseks).
2. Esimesel päeval toimub võistlus neljas ja teisel päeval viies sektoris. Neli sektorit on
ette nähtud võistkondadele, kes võistlevad kõik ühes arvestuses nii, et igas sektoris on
iga võistkonna üks võistleja. Samuti võistlevad neljas sektoris need
individuaalvõistlejad, kes ei kuulu meeskonda, aga soovivad osaleda üldarvestuses. Naiste ja
juuniorite arvestust peetakse eraldi arvestusena individuaalarvestuses.
Viies sektor teisel võistluspäeval on harrastajate ja noorte püügi korraldamiseks. 
3. Üldarvestuses moodustab võistkonna 4 liiget, kelleks võib olla mees, naine või juunior.
4. Võistkondade liikmete määramine sektoritesse toimub loosimise teel. Iga võistleja ja
võistkond peab eelregistreeruma (eelregistreerimise tingimused määrab võistluste
korraldaja) ja võistkond peab enda seast valima kapteni. Kaptenite loosimisjärjekord
määratakse registeerumisaja järgi. Kõige esimesena registreerunud võistkonna kapten
tõmbab loosi esimesena jne. Kaptenite poolt toimub iga võistkonna nelja liikme
loosimine sektoritesse A, B, C ja D. Esimesel võistluspäeval tõmbab esimesena loosi
nr 1 meeskonna kapten, teisena nr 2 meeskonna kapten jne. Teisel võistluspäeval
toimub loosimisjärjekord vastupidises järjekorras. Esimesena tõmbab loosi suurima
järjekorranumbriga meeskond jne.
5. Harrastajate ja noorvõistlejatele loosimist ei toimu ja kõik harrastajad ja noored püüavad ühes
sektoris.
6. Kui kõik võistkonnad on võistluspäevaks loosi tõmmanud, siis tõmbavad loosi
individuaalvõistlejad, kes soovivad osaleda üldarvestuses. Loosimise järjekord
määratakse võistleja perekonnanime tähestikulise järjestuse alusel. Esimesel
võistluspäeval tõmbab esimesena võistleja, kelle perekonnanimi on tähestikuliselt
esimene jne. Teisel päeval tõmbab esimesena loosi võistleja, kelle perekonnanimi on
tähestikuliselt viimane jne.
7. Võistlejatel peab aukude tähistamiseks olema kaks ühesugust lippu, mis tuleb enne
sektorisse sisenemist näidata ette kohtunikule.
Lipp peab olema selline, et see on hõlpsasti märgatav 10 m kauguselt. Lipu konstruktsioon on selline, et see seisab püsti. Lipp on vähemalt 25 cm kõrge ning tähise osa on suurusega min 30 cm2.
8. Püüda võib korraga vaid ühe talipüügivahendiga, mis koosneb ridvast, rullist, tamiilist,
noogutist ja ühest kirptirgust. Kirptirgu pikkus ilma konksuta tohib olla kuni 15 mm.
Konks peab olema üheharuline ja jäigalt kinnitatud kirptirgu korpuse külge. Muud
esemed tamiilil ja kirptirgul on keelatud.
9. Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavaraõngi, nende vahetamine võistluse ajal on
lubatud.
10. Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat.
11. Lubatud on naturaalse sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad, kalamari ja
sipelgamunad. Tehissöötade ja nende osade kasutamine on keelatud. Lubatud on
püügiaukude sissesöötmine. Maksimaalne lubatud peibutussööda hulk valmis kujul (niisutatud või kuiv, sisaldades kõiki lisandeid ja/või mulda jms) on 2 liitrit. Maksimaalne lubatud naturaalse sööda
(erinevad ussid, vastsed jne) kogus on 1,5 liitrit, millest maksimaalselt 1 liiter on
aquatic larvae (sääsevastne, „joker” kokku) ning sellest omakorda maksimaalselt pool
liitrit suuri sääsevastseid.


12. Signaalid:
  1. Pärast esimest signaali tohivad võistlejad siseneda võistlusalasse ja valida
  2. püügikoha. Püügikohta võib akvatooriumisiseselt vahetada kogu võistlusaja
  3. vältel.
  4. Peale teist signaali võib alustada puurimist ning püüki. Mootoriga puuri
  5. kasutamine on keelatud.
  6. Kolmas signaal tähistab seda, et püügiaja lõpuni on jäänud 5 minutit.
  7. Neljas signaal tähistab püügiaja lõppu ning selle kõlades tuleb püük koheselt lõpetada.
13. Enne augu puurimist peab võistleja jääle asetama (mitte viskama) oma lipu. Lipu
maksimaalne kaugus august on 30 cm. Tähistamata kohta pole augu puurimine
lubatud. Samuti ei tohi tähistamata augul põhja loodida ja sööta. Tähistamata auku
võivad hõivata ka teised võistlejad, kui see ei paikne mõne teise võistleja tähistatud
augu 5 m mõjutsoonis.
14. Võistlejad võivad võistlusalal vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke. Võistleja
ei tohi jätta jääle püügivahendeid ega muid esemeid v.a. jääpuur ja üks kalastuskast
(seljakott) varustuse kaasaskandmiseks, kui varustus on mitmes kastis, peavad need kastid olema ühes kohas..
15. Märgistatud aukudele kehtib 5 meetri reegel. See tähendab, et teise võistleja poolt
tähistatud august 5 meetri raadiuses ei tohi teine võistleja puuride auke, sööta
olemasolevaid auke või kala püüda. Võistleja võib võistluse ajal kutsuda enda juurde kohtuniku, kes mõõdab 5 meetri mõjuala.
16. Võistlejatevaheline kaugus jääl liikudes võib olla väiksem kui 5 m, kui sellega ei
segata kaasvõistlejat.
17. Tabatud kalad tuleb koheselt asetada kotti või kasti, et vältida lume ja jää sattumist
saagi hulka. Kohtunikul on õigus lumega segunenud kalade kaalumisele esitanud
võistleja diskvalifitseerida.
18. Võistleja ei tohi jätta oma õnge passiivsele püügile. St võistlejal peab püügi ajal olema
õngega pidev kontakt (liini väljavõtmisel õnge liinist hoidmine = kontakt).
19. Peale signaali "Sisenemine tsooni" võib sportlane lahkuda sektorist ainult
hädavajadusel ja ainult kohtuniku loal. Esmavajalikud esemed (joogivesi, toit,
ravimid, jne) võib sportlasele üle anda ainult kohtuniku kaudu.
20. Arvestuses osalevad kõik kalaliigid, v.a. need mille püük on seadusega keelatud.
Alamõõdulised kalad (liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt) ei lähe arvesse.
21. Püügialasse ning püügialast eemale liikumisel peab jääpuuri ots olema kaetud
kaitsmega. Liikumisel tuleks hoida jääpuur püsti, tera allpool. Kui puuri võistlusalas ei
kasutata, peab puur olema jäässe püsti puuritud.
22. Võistlejal on õigus kasutada varupuuri, mis on enne starti asetatud (jäässe puuritud)
sektori serva. Puuri vahetamiseks tuleb eelnevalt küsida luba kohtunikult.
23. Kehvade ilma- ja jääolude puhul ja võistlejate ohutuse tõttu on korraldajatel
õigus muuta võistluse läbiviimise korda, kohta, kuupäeva või võistlus ära jätta.
Võistlejate poolt tehtud kulutusi ei kompenseerita.
24. Võistlejate vaheline suhtlus peab olema sõbralik ning üksteise kalapüügiruumi austav.
Võistkondadel on lubatud kasutada ühtset võistlusvormi.
25. Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. Noorvõistlejate eest vastutavad nendega
kaasasolevad täiskasvanud.
Kaalumine:
26. Kaalumise tulemused pannakse kirja Võistluse Protokolli.
27. Kaalumise juures võivad peale kohtunike ja võistluse korraldajate viibida
meeskondade kaptenid ja võistleja, kelle kala kaalutakse.
28. Kaalumiseks võetakse saaki vastu ainult korraldajate poolt jagatud taaras. Kalad tuleb
kohtunikule üle anda enne sektorist väljumist sektori tähise juures.
29. Kaalumist teostatakse võrgumaterjalist või perforeeritud põhjaga taaras, mis ei takista
vee ärajooksu. Kaalumiseks mõeldud Taara tuleb Võistluse Korraldajate poolt.
Kohtunikud:
30. Kohtunike kolleegium (KK) koostatakse võistlusi korraldava organisatsiooni poolt.
31. Kõik kohtunikud peavad selgelt tundma käesolevaid Reegleid.
32. Kohtunikud valivad enda seast peakohtuniku.
33. Peakohtunik juhib võistlusi ja korraldab KK tööd, kontrollib võistluste toimumise
korrektsust, lahendab jooksvaid küsimusi, menetleb võistlejate poolt tehtud rikkumisi
vastavalt võistluste reeglitele, käsitleb tekkivaid vaidlusi ja koostöös kolleegiumiga
võtab vastu nende suhtes vastavaid otsuseid.
34. Peakohtunikul on ainuõigus ajutiselt peatada või tühistada võistlused ebasoodsate
ilmastikuolude või muude tingimuste tõttu, mis häirivad tavapärast võistluste
kulgemist. Peakohtunik võib eemaldada võistlustelt ebakaines või muus võistlustega
mittevastavas olekus võistlejad ning kohtunikud, kes ei saa oma ülesannetega
hakkama.
35. Peakohtunik korraldab võistlejate registreerimist, võistluskohtade loosimist ning
vastutab kogu võistluste dokumentatsiooni eest. Võistluste lõpus teeb kokkuvõtte koos
teiste kohtunikega võistluste tulemustest.
36. Kohtunikud kontrollivad võistlejat ja tema püügivarustust enne sektorisse sisenemist.
37. Kasutades tsooni protokolli, kontrollivad tsoonides olevad kohtunikud võistlejaid ja
vastutavad võistluse reeglitepärasuse eest tsoonides. Kohtunikud hoiavad ära
kõrvaliste isikute viibimist võistlustsoonides. Kohtunikud kontrollivad võistlejate
püügiriistu ning Püügivõistluste Korraldamise Tingimuste täitmist nendele määratud
sportlaste poolt. Iga vooru lõpus raporteerivad tsoonide kohtunikud peakohtunikule
leitud rikkumistest ning määratud sanktsioonidest.
38. Iga sektori kohtunik on kohustatud võistlejale tehtud hoiatuse(d) vormistama koos
võistleja numbriga kirjalikult.
39. Kohtunikele ei ole lubatud oma kohustuste täitmine ebakaines olekus.

Aus võistlus:
40. Kalastamisel lähtutakse kalapüügi õigusaktidest.
41. Kaasvõistlejate tahtlik segamine on keelatud.
42. Võistleja tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:
  1. kalapüügieeskirjade ja spordieetika rikkumisel
  2. võistlusmääruste või juhendi rikkumisel
  3. kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d)
  4. kui võistlejale tehti kohtuniku poolt teine hoiatus ühe või kahe võistluspäeva jooksul

Võistlustel kohaldatavad karistused:
Hoiatus (kollane kaart) järgmiste rikkumiste eest: 
  1. Lipureegli rikkumine;
  2. 5 meetri reegli rikkumine;
  3. Sektorist omavoliliselt väljumine;
  4. Teadlik prügi mahajätmine (s.h. suitsukonid);
  5. Alkoholi, narkootiliste ainete tarbimine võistluste ajal;
  6. Korduv suuliste hoiatuste eiramine;

Suuline hoiatus (tähelepanujuhtimine ebakorrektsele käitumisele, kui võistleja jätkab teadlikult sellist tegevust, järgneb hoiatus (kollane kaart)):
  1. Õnge heitmine väljapoole sektori piire;
  2. Puur maas;

43. Kui keegi näeb võistluse ajal mõne võistleja poolt võistlustingimuste rikkumist, tuleb
sellest koheselt teavitada kohtunikke. Proteste võetakse vastu kuni 15 minutit peale
võistluse lõppu.
44. Apellatsiooni osas võetakse otsus vastu kohtunike kolleegiumi avatud
enamushääletuse abil. Kohtunike kolleegiumi otsus on lõplik ja seda kinnitab
Peakohtunik. Iga apellatsiooni menetluse ja otsuse kohta koostatakse protokoll.
45. Võistlusi korraldav organisatsioon ei vastuta kohtunike kolleegiumi (KK) või
Peakohtuniku poolt võistluselt eemaldatud võistleja või võistkonna võistlusel
osalemiseks tehtud kulude eest, ega tagasta neid.
46. Kohtunike kolleegiumil (KK) ja Peakohtunikul on õigus karistada võistlejat võistluselt
eemaldamisega kui võistleja viibib võistusel ebakaines olekus ja/või ohustab teisi oma
tegevusega.
47. Kohtunikul on keelatud edastada võistleja saakide ja püügi infot konkureerivatele
võistlejatele.



Paremusjärjestus:
48. Iga vooru iga püügitsooni võistlejaid järjestatakse punktide (kohtade) järgi kasvavalt.
Ühe punkti (esimese koha) saab vooru tulemuste põhjal omas püügitsoonis suurima
püütud saagi kaalu saavutanud võistleja. Kaks punkti (teise koha) saab võistleja, kes
saavutab tsoonis teise püütud saagi kaalu. Kolmas kaal tsoonis saab kolm pukti, jne.
49. Juhul, kui ühes tsoonis on mitmel võistlejal täpselt ühesugune saagi kaal, arvestatakse
nende tulemuse punktideks keskmine aritmeetiline arv kohtadest, mida nad peaksid
jagama. Näide 1: Kaks võistlejat kes peaksid jagama viiendat ja kuuendat kohta,
saavad punkte järgnevalt: (5+6)/2=5,5 punkti. Näide 2: Kolm võistlejat kes
pretendeerivad kaheksandale kohale saavad punkte järgnevalt: (8+9+10)/3=9 punkti.
50. Saagita jäänud võistleja (koha) punkte arvestatakse vastavalt punktide vahemikule,
kus asuvad ka teised saagita jäänud võistlejad tema tsoonis ja jagatakse nende vahel.
Näide 1: 24st võistlejast 12 saakidega saavutasid vastavalt esimesed 12 kohta, 12
ülejäänut saakideta võistlejat saavad punkte järgnevat: 13+24/2=18,5+1 karistuspunkt.
Kui tsoonis on üks võistleja ilma saagita või võistleja puudub, saavutab ta suurima
punktide arvu (viimase koha) pluss ühe karistuspunkti.
51. Võistkondlik arvestus toimub võistkondadesse kuuluvate individuaalvõistlejate
kohapunktide alusel summeerimise teel. Võidab väikseima kohapunktide summaga
võistkond. Võistkondade, kellel on sama arv kohapunkte, paremuse määramise
aluseks võetakse võistkonna võistlejate poolt summaarselt välja püütud kalade kaal.
Pingereas on eespool suurema kalade üldkaaluga võistkond. Kui ka voorude kogukaal
on võistkondadel võrdne, siis määrab kõrgemat kohta suurim üksiku vooru kaal. Kui
võistkonna püüdja diskvalifitseeritakse, siis läheb meeskonnale kirja vastava võistleja
sektori viimase koha punktid pluss üks karistuspunkt.
52. Puuduva võistkonna liikme eest saab meeskond vastava sektori viimase koha punktid
pluss ühe karistuspunkti.
53. harrastajate ja noorte arvestuses määratakse paremusjärjestus ühe võistlusvooru kalade
kaalumise teel. Vastava klassi võitja on suurima kogukaaluga võistleja jne.

Autasustamine:
Karikatega autasustatakse individuaalvõistluse klasside kolme esimest võistlejat. Kolme
parima võistkonna liikmeid autasustatakse medalitega ning kolme parimat võistkonda
karikatega.

Eelregisteerimine on kohustuslik. Eelregistreerimiseks saata e-maili aadressile
efklubi@gmail.com (ära märkida nimi, võistkond ja arvestus) või täita ankeet mille leiab siit: https://goo.gl/forms/siLt1lXjwwPwf6od2 hiljemalt 28.02.2017 a.
Registreeringu kinnitamiseks teha ülekanne hiljemalt 02.03.2017 a. arveldusarvele: Eesti Feederdajate Klubi MTÜ EE027700771002370614
märgusõnaga "EMV 2017 ja kelle eest maksti"
Info: efklubi@gmail.com, 56 636 636 või FB-s: Eesti Feederdajate Klubi
27.02.2017 09:42
0
2
Tere,

Tuletame siis meelde kõigile, kes soovivad võistlusest osa võtta, et eelregistreerimise lõpuni on jäänud kaks päeva. Võistluse arutelu leiab ka FB'st: 
https://www.facebook.com/events/1237528749633819/
Info: efklubi@gmail.com ja telefonil 56 636 636
01.03.2017 11:35
0
2
Anname teada,et pikendame harrastajate ja noorte võistlusele registreerimist kuni 05.03 hommikuni.
02.03.2017 20:19
0
3
Läheb lippude mõõtmiseks?
02.03.2017 22:29
0
0
Hea, et meelde tuletasid devil
02.03.2017 22:34
0
1
Panin väetist ja kõik, aga ikka ei kasva raibe. 23,3 cm ja tee mis tahad, nutt tuleb peale...
02.03.2017 23:24
0
1
Lund jääl pole, tuul puhub niietnaa. Mida pikem lipp, seda paremini pikali kukub ja lisaks söödakontrollile peavad kohtunikud ka lippe mõõtma. No ei ole hea mõte.
02.03.2017 23:45
0
0
Lätis küll MM-l ei paistnud need lipukesed 25cm olevat, aa noh see hoopis teine võistlus kh
Endal jäi ühel pikusest 0.5 cm puudu, teisel sama palju lipu tähise osast. Aga tegin uuendused ära ja viisin vastavusse reeglitega
02.03.2017 23:48
0
1
Hea, et Marko alustas. Muidu jälle, et Mati jaurab.
Rahvusvahelised reeglid ei reglementeeri lipu mõõtmeid. Riias olid lippudeks ca 5 x 10 cm kiletatud paksem paber, mis oli kummiplönni külge kinnitatud. Heledamate lipuvärvidega riikide jublakaid oli lumes vaevalt 5 m kauguselt näha. Lipu kaugust august lubati ka kuni 50cm ja kedagi ei karistatud. Kui üksiku augu juures olev lipp kippus lumme mattuma, kohendas kohtunik seda vähe nähtavamaks. Võistlejad vaatasid ise veidi hoolikamalt ja mingeid probleeme polnud.  Siit moraal - pole vaja reegleid liiga pikaks ja keeruliseks ajada.
03.03.2017 00:14
0
1
Ma saan aru, et kohtunikud ja reeglid segavad võistlemist?
Lippude mõte on reserveeritud augu tähistamisel. Tähise mõte on olla nähtav. 
MM'il on lipud ühesugused, seega hõlpsam leida. Meil võistlejail igal omat moodi tähised, mõned sellise konstruktsiooniga, et ei saagi püsti püsida. Mingisugune standard tuleb luua, kas sedakorda väljapakutu parim on, ei oska veel seisukohta võtta.
(Eriti konstruktiivne on selline irin esile tuua 36 tundi enne võistluse algust). 
...
Mati - sinu jutt on mõttetu jauram seni, kuni sina (kui EÕL) pole avaldanud standardiseeritud reegleid võistluste läbiviimiseks.
03.03.2017 00:45
0
0
Soome lippu polnud tihti ka kolme meetri kauguselt näha. Minul on enda arvates korralikult nähtavad ja nimetähtedega lipud olemas. Mis alusel peab just selline mõõt olema, mitte sentimeeter ühele või teisele poole. Kui isegi rahvusvahelistel võistlustel ei reglementeerita, miks meie peame seda tegema.
Anne kanali võistluse teemas proovisin midagi parandada ja seletada - null tulemus. Midagi pole muudetud, keegi ei ole isegi tahtnud minuga arutada. Vale punktiarvestus jookseb ka selles võistlusjuhendis. MM oleks kollase kaardi saanud isegi siis, kui puur oleks käes püstiasendis, terad jääl mitte jää sees olnud, kui samal ajal oleks auku söötnud või oma asjade kallal kohmitsenud.
03.03.2017 01:05
0
0
Niipalju irinast ikka kasu oli, et nii mõnigi vaatas nüüd oma lipud üle!smiley​.  Ega siin kindel olla ei saa, igal võistlusel mingid omad nüansid reeglites. Mina avastasin selle lipujutu küll juhuslikult, ei osanud oodata reeglites midagi uut. Suund võiks ikka olla rahvusvahelistele reeglitele, kõigil osalistel peavalu vähem. Igivanal matchfishingu lehel on isegi eestikeelne tõlgendus olems. Tõsi ,nüüdseks on reeglites muudatusi.
​Püüdjad ilmselt saavad ka nõutud lippudega hakkama, tõlgendamisruumi jagub.( lipp ei pea ju olema täismastis, langetatud asend pole keelatud ju?)
 
03.03.2017 09:08
0
0
Abram - lippude teema on eraldi artiklina esile toodud ühes teises avalikult kättesaadavas allikas 14. veebruaril, kus seda mõne päeva jooksul ka arutati.
Tõlgendusvõimalus jääb - nii võistleja- kui kohtunikupoolne. Oluline on, et lipp on eemalt nähtav.
Rahvusvahelistel võistlustel on lipud ja kohtunikud sama institutsiooni korraldata, igaüks ei too enda lippe. Reegel 12 b sätestab: "The flags shall be clearly visible to the competitors and the stewards".
03.03.2017 10:18
0
0
Kellel on alumiiniumkeevitust, vaja lippe pikemaks teha veel täna õhtul
03.03.2017 10:21
0
0
PS. Üks soovitus. Vähemalt sektorite loosimise alguseks võiks avaldada püüdjatele sektorite ligikaudsed sõgavused kasvõi nurkades.
03.03.2017 10:25
0
0
Suurus pole oluline, peab oskama lihtsalt asjaga õigesti asju teha.
03.03.2017 10:34
0
0
Kuniks lipp nähtav on, ei hakka seda mõõtma.  
... 
Sektorite nurgad - edastasis su soovituse, ent ma arvan, et oleks tõhusam, kui sama soovituse lisaksid sinna teise avaliku arutelu kohta.
03.03.2017 10:36
0
0
Märt - kuniks pole võimalik korraldajatel/muul suuremal võimul provaidida võistlejatele lippe mis oleks "reglementeeritud" ja nii nagu "vaja" siis pole pointi selle asja peal liugu lasta. Nähtavus on ka subjektiivne - võtan prillid ära ja tahan, et lipud oleks meeter korda meeter.
03.03.2017 10:42
0
0
Matis - ma ei saa su ettepanekust aru. Kas loobume lippudest?
03.03.2017 10:44
0
1
Ei oska õelda kuidas sa selle välja lugesid. Point oli selles, et lipp võib olla 10 cm kõrge ka - neoon roosa ja nähtav ja probleem lahendatud. Piisab klauslist, et lipp peab olema nähtav ja peavad olemd ühel võistlejal mõlemal identsed.

Kui sul on 10cm lipp ja üleni valge, markeriga nurgas väikselt nimi siis on nähtavus juba piiratud
03.03.2017 10:47
0
0
Võtke tuba
03.03.2017 10:51
0
0
Su postitus oli mitmeti mõistetav. 
10cm lipp võib lihtsalt lume sisse ära uppuda. 
Täna on kasutusel muuhulgas sellised "lipud", mis tegelikult on pulgad, mis ei saagi püsti püsida. Mõnel võistlejal tuleb mitu tiiru ümber teha, et tuvastada "lipp". On selliseid "lippe", mis küll on nähtavad, ent mille puhul tuleb rakendada suhteliselt avatud fantaasiat, et aru saada, et tegemist on "lipuga".
03.03.2017 11:27
0
0
Kuidas kogunemine on sektori ääres ? Saan aru, et algul kõik ühes pundis, kastide kontroll jne. Kuidas see järel toimub kasti ääres positsioneerimine, kas kõik ühes nurgas rivis, ühe kasti ääre peal lajali või ümber kasti ?
03.03.2017 11:32
0
0
Ettepanek, et pärast kastide kontrolli antakse kõigile võimalus ümber kasti koht valida, nagu rahvusvahelistes reeglites. Siis sisenemine sektorisse ja 5 min pärast Start.
03.03.2017 11:35
0
0
Igati normaalne oleks see smiley
03.03.2017 11:56
0
0
Kui reeglites on lipu min. mõõdud antud, siis ikka peab neid mõõtma, mis ma neid siis üldse kõrgemaks teen? 5m reeglit aukude vahel võiks ka ju hinnata sel juhul "silma järgi"! Viljakas pinnas protestideks. Nõutud parameetrid ei taga ka kuidagi püsti püsimist, ikka vastupidi. Lumme uppuda võiks ka 25cm, kui  tahta( kana mahub ka mesilastarru, kui piisavalt jõudu kasutada!).
​Selle vältimiseks, et kohtunik ei peaks ümber võistleja tiirutama ja lippu otsima on ka lahendus - lipud 1,5m pikad ja 20x30cm! Kohtunik näeb sektori nurgast kõike, mis vaja.smiley
​Teinud need lipunõuded soovituslikud, saate ju teha suunavaid märkusi "lippude" kohta, küll siis ajapikku asi korda saaks. Varem või hiljem ju kaob see punkt reeglitest. Märt sa tood välja selle lause fipsi reeglitest, millest olekski võinud ju lähtuda.
Tegelikult nagu ma aru saan, on "teises avalikus kohas" need arutused toimunud ja (peaaegu) kõiki osapooli rahuldav otsus tehtud.
03.03.2017 12:37
0
2
Lipu diagonaal peaks olema suurima eelmisel võistlusel püütud kala pikkune või suurem. Ehk siis üldiselt sobib tikutopsist suurem laugh
03.03.2017 13:12
0
0
Peale võistluse-eelset kontrolli, kui kõik on kontrollitud, lubatakse kasti ümber sisenemispositsioon valida. Nagu ka Võrtsukarikal seda tehti. AGA - keegi ei lahku kontrollimise kohalt enne, kui kõik selle sektori võistlejad on kontrollitud ja kohtunik annab loe sisenemispositsiooni valida.
03.03.2017 14:13
0
0
Praegu on selge see et lund peal pole. Tuul piisavalt tugev,seega vöiks lipp olla lühike ja piisavalt raske,et minema ei lendaks...
sügava lumega jälle pikemad.
"Peaks suviseid varje hoopis kasutama,kaugele näha ja hoiab ka vihma tuule eest.... laugh
03.03.2017 22:46
0
0
Jaak, sa teibi oma lipu vardale tikk otsa, nii saad pikkuse kätte, reeglites pole välja toodud et lipp masti tipus peab olema.
03.03.2017 22:50
0
0
Homme pooltel meestel leinapäev ja lipp pooles vardas.
03.03.2017 23:15
0
0
Lipud valmis. Pole päris pooles vardas, nii 92,3% peal.
04.03.2017 19:26
0
0
24.03.2017 22:44
0
0
https://drive.google.com/open?id=0By3c4Jm2VR6kUmJ0WmQ5TmdFMlU

Kellel FB'd pole, siis kogu pildimaterjal üritusest. Tänud fotograaf Ivo Kraus!
Palun oota