Otsi

Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis

03.08.2017 21:06
Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis paatidest
Võistlusjuhend

Võistluse eesmärk on selgitada 2017.a. tugevaimad sportlased spinninguga kalapüügis ning propageerida jätkusuutliku kalastust.

1         Koht ja aeg
1.1         Võistlus toimub 19.08 Pärnu jõel Papiniidu silla ja Sindi paisu keeluala vahelisel alal. Korraldajatel on õigus võistlusala vähendada, teatades sellest enne võistluse algust.
1.2         Võistluse ajakava on järgmine:

·         8:00 – 9:00 kohaloleku registreerimine, võistlusmaterjalide väljaandmine, andmeside kontroll, paatide ülevaatus ja varustuse kontroll Pärnu Vallikraavi basseini tagumises osas paiknevas võistluskeskuses;

·         9:00 võistluse avamine

·         9:30 Võistluse start Pärnu vana silla juures.

·         15:30 Võistluse lõpp. Võistluspaatide kogunemine Papiniidu sillast alavoolu jääva sõuderaja turvaalal

·         15:35 Paatide liikumine Vallikraavi võistluskeskusse. Liikumine sõuderaja territooriumil toimub juhtpaadi järel.

·         15:45-16:00 Eluskalade esitamine mõõtmisele

·         18:00 Võistluste autasustamine vallikraavi aasal

1.3         Paatide slippimine on korraldatud Lootsi tn otsas paiknevas looduslikus slipis. Võistlejad võivad omal vastutusel slippida ka mujal.
1.4         Võistlusalal on lubatud treenida ning ujuvvahendiga viibida kuni 04.08 ja võistluseelsetel päevadel 17.-18.08. Juhul, kui tuvastatakse, et võistleja viibis võistlusalal 05.08-16.08, teda võistlusele ei registreerita või tulemus tühistatakse.
1.5         Osalevad ainult eelregistreerunud võistlejad. Võistlustele eelregistreerumine toimub kuni 16.08.
2         Võistlusklassid ja paremusjärjestuse määramine
2.1         Võisteldakse paatkondade arvestuses. Paatkonna moodustavad kaks võistluspüüdjat.
2.2         Võistlusklassideks on:

·         Mehed/üldarvestus;

·         Naised;

·         Noored, kes on sündinud 1994. aastal või hiljem.

2.3         Paatkonna mõlemad liikmed peavad olema samast võistlusklassist. Võistleja saab kuuluda ainult ühte võistlusklassi
2.4         Võistlusklass rakendatakse, kui eelregistreerimise aja jooksul on sinna registreerinud vähemalt 3 paatkonda. Väiksema arvu registreerunute korral võistlevad antud klassi registreerunud võistlejad meeste/üldarvestuse klassis.

 

2.5         Võistlus toimub ühes voorus.
2.6         Paremuse määrab kalade (haug, ahven, koha) kogupikkuste ruutude summa. Võistluse alammõõdud (L), on: ahvenal 23 cm, haugil 45 cm ja kohal 44cm . Kala pikkust mõõdetakse suletud suuga, ninamiku tipust sabauime lõpuni.
2.7         Alla alammõõdu, samuti surnud kala mõõtmisele esitamisel võidakse selle paatkonna võistlejad diskvalifitseerida.
2.8         Punktide arvutamisel võetakse iga kala pikkus sentimeetrites ruutu ja liidetakse ühe paatkonna kõigi kalade punktid.
2.9         Suurima punktisumma saanud paatkond on oma võistlusklassis Eesti meister, meistritiitel antakse mõlemale võistlejale.
2.10     Vähemalt 5 võistleva paatkonna puhul antakse välja meistrititel, hõbe- ja pronksmedalid. Juhul, kui antud klassis võistleb 3 või 4 paatkonda, antakse välja ainult meistritiitel.
 
3         Liikumine Pärnu jõel
3.1         Püük toimub ainult paatidest. Kasutada võib mootorit. Kõik võistlejad peavad kogu võistluse kestel kandma pääste- või ohutusvesti.
3.2         Võistluste ajal on paatide maksimaalne lubatud liikumise kiirus 30 km/h eeldusel, et tarbetult ei häirita teisi võistlejaid ega seata ohtu teiste Pärnu jõel viibijate turvalisust. Sadamas ja sõuderaja piirkonnas liikumisel tuleb kasutada korraldajate poolt ette antud või oludele vastavat ohutut liikumiskiirust.
3.3         Paatides tohivad viibida ainult võistlejad. Võistluse ajal on keelatud kohtuniku loata randuda. Reiu jõkke sisenemine on keelatud
3.4         Paadid peavad kandma korraldajate poolt väljastatud võistluskleebist, mida ei tohi mingil moel varjata või raskesti loetavaks muuta.
3.5         Võistlejad peavad järgima spordieetika ning WADA antidopingu nõudeid.
4         Võistluspüük ja kalade mõõtmine
4.1         Iga võistleja võib kasutada korraga ühte spinningut, püügiks valmis spinningute arv paadis pole piiratud. Maksimaalne ridva üldpikkus on 275cm. Püük peab toimuma heitetehnikat kasutades, järelvedamine ehk trollimine ja landi ridva otsast otse allalaskmine ning vertikaaltirgutamine pole lubatud. Kala paati tõstmiseks tuleb kasutada kahva.
4.2         Kasutada võib ainult tehissöötasid. Kalade, kalatükkide, usside, tõukude, putukate jt naturaalsete söötade kasutamine ja lantidele lisamine on keelatud. Võib kasutada lisaraskust, kuid rakendusel võib olla ainult üks lant, mis võib olla varustatud kuni kolme ühe- kahe- või kolmeharulise konksuga.
4.3         Võistlejad peavad olema tasunud harrastuskalapüügiõiguse eest. Kui järelevalveorganid tuvastavad, et püügiõiguse eest pole tasutud, siis paatkond  diskvalifitseeritakse.
4.4         Enne võistluse algust toimub paatide kontroll ja paadis ei tohi olla ühtegi kala, ega muid looduslikke kalasöötasid.
4.5         Võistluse ajal ei tohi ükski paat ilma hädavajaduseta randuda ega ligineda teisele paadile lähemale kui 50m. Püüdvate paatide vaheline kaugus peab igal juhul olema vähemalt 50 meetrit. Vastava keelu rikkujat karistatakse hoiatusega või diskvalifitseeritakse.
4.6         Võistluse läbiviimisel minimeeritakse püütavate kalade huku võimalus. Selleks pildistatakse püütud kala nutitelefoniga mõõdurennis enne võistlust teada antud kehapoolelt ja foto saadetakse WhatsApp või mõne teise kokku lepitud rakenduse abil koheselt võistluste sekretariaati.  Pärast kohtuniku poolset kirjalikku vastust, et foto on piisavalt selge ja kala pikkus üheselt loetav, kala vabastatakse.  Pikkused ja püüdmise kellaajad kantakse ka paadis olevasse kirjalikku püügi protokolli. Korraldaja eelneval loal on pildistamise asemel lubatud veeanuma ja areraatori kasutamine, millega tuuakse püütud kalad elusatena kaldale. Surnud kalad võistlustulemustesse arvesse ei lähe. Aeraatoriga kasti kasutamisel tuleb kalad peale mõõtmist elusalt samasse veekokku vabastada.
4.7         Mõõdurenniga kindlustatakse 13 esimesena registreeritud võistluspaari. Ülejäänud võistluspaarid võivad kasutada oma mõõdurenni, mis peab olema enne võistluse algust korraldajate poolt taadeldud ja vastavate kleebistega varustatud. Mõõdurenn peab võimaldama kala pea fikseerimist vastu jäika renni otsapiiret. Taatlemisel hinnatakse, et mõõdurennile kantud mõõdustik ei oleks lühem kontroll-mõõdulindist. Mõõdurennil ei tohi olla nähtaval sponsorite logosid va juhul, kui see on eelnevalt korraldajatega kirjalikult kokku lepitud. Mõõdurenni kasutavad võistlejad peavad omama fotokaameraga varustatud nutitelefoni, millesse on installeeritud Whatsapp rakendus.
4.8         Arvesse minevate kalade pikkusi mõõdetakse täissentimeetrites ja ümardatakse lähima täissentimeetrini. Arvestatakse ainult elusana mõõdetud kalu. Mõõtmise ajal peab kala suu olema kinnises asendis ja nina selgelt vastu mõõdurenni otsa. Kõik mõõdetavad kalad peavad pildistamisel paiknema ühte pidi, ehk kõht renni alumise serva suunas.
4.9         Võistlejad suunduvad mõõtmisele otse paadist.
4.10     Korraldajatele võib esitada ametliku protesti suuliselt kuni kella 16:15 ning see peab olema kirjalikult korratud hiljemalt kell16:30.  jooksul peale võistluse lõppu.
5         Võistlejate registreerimine
5.1         Võistlustele registreeritakse paatkonnad, kes on tasunud hiljemalt 16.08 võistluste osalustasu Eesti Spinninguspordi Liidu arvelduskontole EE321010220253070220. registreerumist arvestatakse raha laekumise järgi. Maksekorraldusele tuleb märkida mõlema võistleja nimed, võistlusklass ja kontaktmeili aadress.
5.2         Võistlejate registreerimise tasu on 20€ paatkonna kohta meeste ja naiste klassis ning 10€ paatkondade kohta, kes võistlevad noorte arvestuses.
6         Sponsorlus ja sellega seotud kohustused.
6.1         Võistluse sponsoriks loetakse ettevõtet või isikut, kes on korraldajaga sõlminud vastavasisulise lepingu.
6.2         Kogu võistlusega seondud sponsorlust koordineerib ja korraldab Eesti Spinninguspordi Liit. Mistahes võistlustega seotud teavitus- turundus- ja kaubandustegevus, samuti võistlejatele auhindade üleandmine toimub ainult eelneval kokkuleppel korraldajatega.
6.3         Võistluse peasponsor on Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
6.4         Võistluse läbiviimiseks sõlmitud sponsorlepingute tingimuste täitmine on kohustuslik kõikidele võistlejatele, keda on nendest tingimustest eelnevalt teavitatud.
6.5         Võistlejad võivad kasutada isiklike sponsorite logosid ja demonstreerida paatidel ning võistlusvarustusel valmistaja poolt jaemüügis tavapärasest suuremaid firmamärke ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel korraldajaga.
6.6         Kõiki medalivõitjaid pildistatakse sponsorlogode taustal.
04.08.2017 01:12
0
9
Miks mulle tundub,et võistluste korraldajad võistlevad omavahel võistluste korraldamises?
04.08.2017 08:27
1
1
Irw....peaksid teadma eesti värki Pendo

Ma sust parem,mul kallim,mul ka peab olema ,jne...
 
04.08.2017 08:51
2
1
Mis selles siis paha on?
04.08.2017 09:47
0
1
Õnnetul kombel sattus samale nädalavahetusele Pühajärve võistlusega. Kevadel hooaja planeerimisel ei olnud lihtsalt muud aega, sest koondis on homsest nädala MM paigas treeninglaagris ja 26. augustil seatakse uuesti teele, seekord juba MM-le. 2018. aastaks on kokku lepitud korraldada EMV 6-etapilisena (kolm kahepäevast võistlust) erinevatel veekogudel.
04.08.2017 16:11
3
5
Kes siis see aasta Eestit esindavad MMil, kes on need 4 võistlejat,
04.08.2017 17:45
0
2
Võin ka eksida, aga kas mitte Meier, Jakobson, Manov, Zubov?
04.08.2017 18:05
3
2
Reitinguvõistluste tulemus peaks vähe teine olema ju.
04.08.2017 22:15
1
1
Tozz nimetatud jagasid kõik reitinguvõistlustel esikohta. Lisaks on koondises Andrusenko, Leetsaar, Käpp, Padar, Sööt, Jakovlev. Konkreetsed 4 sportlast, kes kahes paatkonnas võistlusse asuvad, avaldatakse hiljemalt esimese ja teise võistluspäeva hommikul. Venemaale sõidab kümme meest.Koondis ei koosne ainult neljast püüdjast, igaühel on oma roll. Kvalifikatsioonivõistluste tulemused http://kalasport.kalastajateselts.ee/spinninguliiga
 
04.08.2017 22:25
1
1
Tip-top, ma ütlesin ju et pole kindel, nüüd asi selge.
04.08.2017 22:36
4
3
Kodustel reitinguvõistlustel selgub ju pingerida.  Esimesed 2 paatkonda on pingerea parimad ja seega ka meite mail parimad püüdjad kes MMile võistluspäevadel lahingusse saata.
Siiani eelnevatel mõnel aastal olnud ju MMil osad mehed kes polnud reitinguvõistluste pingereas esineljas. Ehk sp on ka meil tihti ka nii sitad tulemused MMilt?  Ikka parimad kodukamaral peavad esindama meid, ükskõik kas hästi või halvasti, aga nii on ju õige. Võimis?  Või milleks te neid retinguvõistluseid kodus üldse teete? Osavõtt on nagunii naljanumber, 4-5 paatkonda kokku. Vaadake mis Lätis ja Leedus toimub, parematel reitingutel 40 paatkonda kohal.
Proovige ikka meil asjad õigeks saada, ehk tulevikus tekib ka respekti antud reitinguvõistlustele ja asi ikka normaalseks muutub. 4-5 paatkonda omavahel kodus pusimas, koomiline ju
04.08.2017 22:37
4
3
Allan, pane palun reitinguvõistluste seis ja tulemused ka üles, ma kuskil ei leidnud viimaseid tulemusi.
04.08.2017 22:57
0
4
Mis siis teha, lätlasi juurde võtta?
04.08.2017 23:02
2
0
Tulemused on http://kalasport.kalastajateselts.ee/spinninguliiga. Veidi koondisest. Koondises 4 esimest paatkonda ja kahest järgnevast kummastki üks mees. Treeninglaagris, mis on nii hilja enne MM-i kui lubatud, testivad põhimõtteliselt kõik. Võib selguda, et kellelegi sobivad kohalikud olud eriti hästi. Ametlikel treeningutel 2 päeva enne MM-i osalevad 3 paatkonda. Ülejäänutel on ka oma, aktiivne roll. Võistluste ajal on 2 paatkonda, vajadusel võib võistleja välja vahetada. Ülejäänud teevad staabitööd. 
 
04.08.2017 23:02
0
2
Kes seal Lätis-Leedus rahastab neid võistlusi, kui kandepind nii suur on ja mis neil meiega vahet on?
04.08.2017 23:02
4
4
Ausaks ja õigeks, siiani on käinud MMil osad mehed kel rahakott võimaldanud, mitte parimad.  EKS ju sponsib, seega õigeks tuleb asjad saada, raha leida jne. Muidu läheb nagu alati,,, tuleme koju jälle kõik on halvasti, rääkida julgetakse ainult meeskonna tulemusest, kuna see parem ja individuaalne jama varjatakse maha, kui julgen teematada, siis jurac jälle paha ja  mehed ise leiavad lahendusi ja valemeid et tegelikult on nad siiski kõige paremad ja tulemused on tasemel.  Aganoh, mida mina asjast tean, ma ju kõrvaltvaataja
04.08.2017 23:09
3
1
Ahsoo, teil ju mitu võistlust  vahepeal toimunud.
Selgeselge, pange venkus siis kõvasti, eitea ju millal jälle kodule nii lähedal saab võistelda.
04.08.2017 23:32
4
3
Venkus tegijad kindlasti venkud ise, Ukraina, Valgevene, Leedu, Läti, Kasastan,,, krt kõik endised liiduvabariigid ju, meie kaasaarvatud
 No mingi 6-7koht meeskondlikult ehk isegi reaalne.
05.08.2017 00:05
1
1
Kogu ettevalmistus on suunatud võimalikult hea meeskondliku tulemuse saavutamisele. Selleks läheb tarvis enamat, kui lihtsalt kahte väga tugevat paatkonda. Kõige olulisem on suruda vajadusel ego maha ning toimetada võistkonna ühise eesmärgi nimel. Näiteks võib tekkida olukord, kus võistkondliku hea tulemuse nimel peab üks paatkond loovutama aktiivsete kaladega püügikoha teisele.
05.08.2017 00:07
3
2
Muidugi, nii peabki. Aga hea meeskondlik tulemus tuleb kahe paadi tugeva esinemise peale, mitte ühe. Seega kõik taandub ikka 4 tugeva püüdja peale, kogulugu.
05.08.2017 00:16
0
4
Idabloki värk, see kes kõige rohkem kannab, peab ennast ohverdama, za rodinu
07.08.2017 21:03
2
9
Selleks, et 4 meest kahel võistluspäeval võimalikult hea tulemuse teeksid, peavad 10 meest tegema 8 päeva tööd vee peal ja veel hunnik aega mujal, k.a. kodus. 4 meest ilma ülejäänud meesteta head tulemust ei tee, ükskõik kui head püüdjad nad ka ei ole, 37km pikka veekogu neljakesi selgeks ei õpi. Kõik mehed, kes kandideerivad hetkel põhipüüdjateks on väga head püüdjad ja väga suurt vahet ei ole, kes neist võistluspäevadel põhipüüdjad on. Hoopis olulisem on see, kui hästi eeltöö ära tehakse. Kui kodutöö on kõigi poolt hästi tehtud, siis suurt vahet enam ei ole, kes tulemuse ära realiseerib. Igaüks on valmis nii püüdma kui ka varumehe rollis olema. Püüdma lähevad need, kes konkreetsel veekogul kõige paremini hakkama saavad, ja see selgub treeningute käigus.
08.08.2017 00:00
8
7
Blää kus on Eesti meeskonna tase. Kõik 5 paatkonda on võrdsed jne.... Lõpetaks äkki need reitinguvõistlused siis ära, edaspidi tõmbame loosi parem kes mm-il konkreetselt võistlevad. No mida jutt aleksandrolt??? Lätis pole kõik võrdsed püüdja, Leedus ka pole.... aga meil on!!! See aasta tuleb kuld ära. Mehed kas jälle ainult mulle tundub see jutt lapsik?
14.08.2017 15:13
2
2
Jätkub registreerumine Eesti meistrivõistlustele. Praegustel andmetel on noorim osaleja, kes julgeb esitada väljakutse MM eelsest treeninglaagrist naasnud Eesti koondislastele, 10-aastane Pärnu noormees! 
21.08.2017 08:45
3
1
Tulemused http://kalasport.kalastajateselts.ee/parnu-kalaspordifestival
21.08.2017 09:12
7
2
Osad "profid" saavad suvalistelt ka lutti
Tundub, et ajakirjanduses maha öeldud soinningu võistlustee algusaastad 07 ja 09 on ka suti nagu liialdatud. Neil aastatel ei näinud ma neid mehi kuskil. Paunas ja Uljastel alles 4-5a tagasi sai nähtud mõnda meest, kes alles spinningu kokkupanemisel abi vajas. Ja hea varustuse omamist oluliseks ei peetud. Agajah, saabaste jm. netti riputamisega püügioskused ei arene. Nojah... edevus on vähemalt meestel olemas, sitta need tulemused. Jutt on kõige tähtsam ju!
21.08.2017 09:28
1
1
EMV-l ei osalenud ühtegi "suvalist" paatkonda. Järgmisel aastal on kavas teha EMV 6-etapilisena, kolm kahepäevast võistlust. Võistlusklassideks nn meistriliiga, naised, noored U23 ja harrastajad.
21.08.2017 09:36
5
3
Muidugi, minu viga, sivaline on vale väljend. Vähemtuntud aiis. Lihtsalt naljakas on kuskilt lugeda, et osadel "proffidel" on võistlusoskused ja staash juba ca 10a. Täiesti uskumatu ju, minu teada on need 2 siiski paar aastat ainult süstemaatiliselt ja teadlikult seda asja teinud.
21.08.2017 09:49
0
4
Ainult 10 paati oligi?
21.08.2017 10:15
8
2
10 paati on niigi juba kõva sõna. Reitinguvõistlustel on kohati 5-6 paati aint. Ja siis osad edurivi meestel kiirelt piss pähe lööb. Favoridi paat ehe näide. Meie sita ja olematu taseme ja osavõtu juures kodukamaral saavad ka kehva tasemega mehed poodiumile. Reaalsus aga tuleb välja rahvusvahelustel võistlusel üleilma, ja neid tagarivi tulemusi teate ju ise.
21.08.2017 10:45
0
2
Tuleval aastal on kõikidel võimalus osaleda ja näidata, kui kõval tasemel ollakse. 
21.08.2017 11:28
4
2
Parandan ennast. Andrusenko kirjutas mulle et 5-6 paati käib reitingutel. Ta ütles et 8 on ikka olnud. Ma selle 5-6 paadiga pidasin silmas reaalseid püüdjaid kellega arvestada tuleb. Selgus et selliseid paate on lausa ainult 4. Seega eksisin, 4 paati on sinult kel reitinguvõistlustel konkureerida.
21.08.2017 11:29
4
1
Sinult=ainult
21.08.2017 13:20
2
2
Ei ole õige jutt. Ma kirjutasin, et igal reitinguvõistlusel on olnud vähemalt 8 paatkonda ja 4 neist olid konkurentsis koondisesse pääsemiseks. ESSL juhendi järgi pääseb koondisesse 4 paatkonda.
21.08.2017 13:25
3
1
No mida siis mina eespool kribasin. 4 paatkonda ongi asjas... ülejäänud niisama sörgivad sabas. Seda ju tulemustest ka näha.
21.08.2017 13:32
7
1
Uhhh... meeletu tase, ja mull sellw ümber. 2a ainult vaeva ja oledki tipus. Tõsine kodumaa tase. Aint MMilt tullakse igakord nuttes tagasi ja vabandusi on rohkem varuksst võtta kui universumis tähti. Vaatame mis siis sellel aastal tuleb, suur meeskond käis võistluspaigas treeningutel. Koostöö pidi ka mega olema ja kõik mehed võrdselt head.... Jumal hoia, et seekord ainukeseks põhjuseks puudulik püügioskus ei jääks.
21.08.2017 13:56
0
7
Jurakas, lihtsalt huvi pärast - kas sulle on tehtud takistusi või on sul keelatud osaleda neil võistlustel kus MM meeskond kokku pannakse?
21.08.2017 14:23
5
1
Ei ole tehtud takistusi. Kes seda mõtleb? Mina olen omad tulemused juba ära teinud ja siiani kõige paremad Mehed kes praegu meid esindavad ja omavahel pusivad, siis selles pindis on enamus kes spinninguga püüda ei mõista. Seega 4 väga tugevat püüdjat pole meil välja panna MMile ja seda kinnitavad ka tulemused MMidelt läbi aastate. Tegelt ma juba panustan õnnele, et meite meestel oleks meeletult õnne, teised riigid põruksid ja lõpuks tuleks meile sutigi kõrgem koht. Ausalt
21.08.2017 17:28
0
8
No mis sa neist siis materdad
Käivad need kes saavad-tahavad-suudavad. Sa ise minna ei taha siis pane järgmine aasta treenerina paar punti oskajaid kokku ja näita neile kuidas kala püüda. Pole ju koondises osalejate süü et kõvemad tegijad omaette nokitsevad ja võistlustel ei käi? Las teevad omi tegemisi, mis neist peksta koguaeg?
21.08.2017 17:43
5
4
Kiriitika on edasiviiv jõud.  Alles see oli kui aru ei saadud, et võistelda spinningus tuleb samade reeglite järgi kui MMil.  
Siis aastaid nühiti ainult Paunküla veehoidlat ja edasi ei arenetud.  Samuti osad ebaausad tegid päevad enne võistlust eeltrenni samal veekogul, osad ei teinud. Seega jälle ebavõrdsus ja rumalus.
ainukene kes siin aastaid sellele tähelepanu on juhtinud olen olnud mina
Tegelt ka ju.
Nüüdseks asjad kõik sisse viidud millest mina juba 4-5a tagasi rääkisin ja praegustele reitingunühkijatele vale tundus.
Seega leian, et kriitika on igati vajalik olnud ja kui osadele tundub mu jutt lausa negatiivsena, siis ausalt, täpselt selline on ka meie seis olnud ja praegune seis samuti spinninguga võistluspüügis.  Parem kui varem, aga ikka veel nutune ja lapsekingades.
Siiski loodan, et areneme



 
23.08.2017 13:01
2
13
On inimesi, kes ainult kritiseerivad foorumites ja facebookides, aga on ka inimesi, kes võtavad asja kätte ja teevad ära, kui miski vajab muutmist ja arendamist. Õnneks on sellised inimesed täiesti olemas, kes veavad asja ja teevad tegusid, mitte ei kritiseeri ainult foorumis. Minu meelest on need inimesed teinud viimased aastad väga head tööd selleks, et toimuks areng, aitäh neile. Areng ei toimu üleöö ja iga muudatus on alguses valus ja raske, aga on näha, et asi liigub.
24.08.2017 00:46
2
5
Areng on muidugi toimunud. Millest siis mina eespool kirjutan.
Kõik need asjad mida olen aastaid heietanud on ka sisse toodud.
Paljude jaoks olid need arusaamatud ja ebaolulised, nüüdseks vast enamus aru saanud nende vajalikusest.
See et mina enam ei soovi osaleda, siis olen ju ka eespool kirjutanud miks.  Kordan,
Meil pole häid spinnapüüdjaid veel tekkinud, ja kui eestis 2-3 hooaega trennida, siis juba ongi tegemist "proffidega" nagu selgub.
Kahjuks pole see nii, kuna eesti tase on väga madal ja kõik see mida ma teile olen aastaid juba rääkinud selgub rahvusvahelistel võistlustel.  Ka nende võistlustega on jama, kuna aastas korra käiia suurvõistlusel ehk MMil on rumalus ja mõetetus.  Sellise lähenemisega ei suudagi suurvõistlustel läbi lüüa ja silmaring ei laiene.  isegi Baltic Cupil ei näe ma meie nö "tippe" kui alati on läti ja leedu tipud kohal. Need mehed on absoluutne tase ja tunnen neid hästi. Nad iga aasta käivad üle euroopa veel muudel spinnavõistlustel, olgu selleks Poola, Sloveenia vm muu riik. Ja ikka ainult sp. et silmaring laienaks ja kogemused kasvaks.
Omadele soovitan sama, jutt ja mulin ei tee kahjuks kedagi "profiks". Teod ja tulemused aga küll, niiet arenege.
24.08.2017 05:32
0
8
Lihtsalt huvi pärast küsin et miks need Läti ja Leedu tipud eelmine aasta Paatsalu Balti cupil nii hullult Eesti tavakalameeste käest kotti said? Neil oli vist üks mõõdus haug kokku. Päris täitsa võõras kohas nad ka ju ei püüdnud, paar aastat enne oli ka Balti cup Paataslus, pluss eelmine päev käisid merel.
24.08.2017 08:36
3
1
Kala ei olnud lihtsalt ja avenat ka ei leitud üles.  Meie ehk eestlased said ka väga vähe kala.  Väga raske võistlus oli üldse ja lätlased ja leedukad peale seda tunnistasid ka, et nad hästi sellisel kujul haugi püüda merest ei mõista.  Ja sellist ühe riigi poolt piedestaali puhtaks rookimist, nagu me seal tegime ega ei mäletagi  mujal. Kuigi Leedus tavaliselt leedukad ise pea sama teevad alati.
Palun oota