Otsi

Eesti Meistrivõistlused jääaluses kalapüügis 2019 (Võrtsjärv)

22.01.2019 12:13
Eesti Meistrivõistlused jääaluses kalapüügis 2019

Võrtsjärvel Karikas 2019

Võistlusjuhend

Toimumise aeg: I voor 02.02.2019, II voor 03.02.2019
Koht: Võrtsjärv, jääleminek Limnoloogiakeskuse juures
Kaalumine: Vehendi motell, http://vehendi.ee/ (pakub ka majutust)
Võistluse eesmärk: Populariseerida ja arendada kalastussporti.
Kogunemiskoht: Limnoloogiakeskuse parkla

Ajakava

I voor
09.00 - 10.00 registreerimine (Limnoloogiakeskuse territooriumil)
10.00 – 10.30 loosimine
10.30 - 10.55 võistluse avamine, võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll enne sektorisse sisenemist
10.55 – 11.00 sektorisse sisenemine (pärast esimest signaali) ja püügikoha valik
11.00 - 14.00 pärast teist signaali püügiaeg
15.00 - ühine supisöömine ja kaalumine (Vehendi motellis)

II voor
09.00 - 10.00 registreerimine (Limnoloogiakeskuse territooriumil)
10.00 – 10.30 loosimine
10.30 - 10.55 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll enne sektorisse sisenemist
10.55 – 11.00 sektorisse sisenemine (pärast esimest signaali) ja püügikoha valik
11.00 - 14.00 pärast teist signaali püügiaeg
14.30 - ühine supisöömine ja kaalumine ja autasustamine (Vehendi motellis)

Toetajad:

Auhindadega toetavad: Nero, Vobla (https://www.voblafishing.ee/), Vemek (https://vemek.eu/), The Skin House Eesti (https://theskinhouse.ee/)

Kõhu täidab: Salvest

Võistlusklassid:

1) Üldarvestus – karikate, medalite ja auhindadega autasustatakse kolm parimat individuaalvõistlejat üldarvestuses
2) Naised - karikate, medalite ja auhindadega autasustatakse kolm parimat individuaalvõistlejat naiste arvestuses. Naised võistlevad mõlemal päeval sektorites.
3) Juuniorid (kuni 20 a., k.a.) - karikate, medalite ja auhindadega autasustatakse kolm parimat individuaalvõistlejat juunioride arvestuses. Juuniorid võistlevad mõlemal päeval sektorites.
4) Noored (kuni 15 a., k.a.) - karikate, medalite ja auhindadega autasustatakse kolm parimat individuaalvõistlejat noorte arvestuses. Noored võistlevad teisel päeval 03.02.2019 eraldi sektoris.
5) Võistkondlik arvestus - karika, medalite ja auhindadega autasustatakse kolme parimat võistkonda üldarvestuses, igas võistkonnas 4 liiget.

Prügi

Prügi tuleb panna Limnoloogiakeskuse juurde paigutatud prügikottidesse. Prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohta on keelatud.

Kala utiliseerimine

Võistluse jooksul võistlejate poolt saadud kala jagatakse pärast kaalumist võistlejatele tagasi. Kui kala jääb üle, siis see viiakse Elistvere loomaparki.

Osavõtutasu:

Osavõtutasu üldklassile on 21 € inimese kohta, noorte klassile 5 €, üliõpilaspileti alusel 16 €. eurot. Võistluste korraldaja kannab iga võistleja kohta 1 € EKS Taliliiga korraldajatele Taliliiga toetamiseks.

Tingimused:

Võistlusveekogu jääl viibimine on võistlejatele keelatud 1km raadiuses Limnoloogiajaamast alates kolmapäevast (30.01.2019 kell 00:01) kuni võistluse alguseni (v.a. korraldusmeeskond ja kohtunikud järelvalve teostamiseks ja sektori mahamärkimiseks).

Võistlus toimub neljas sektoris. Neli sektorit on ette nähtud võistkondadele, kes võistlevad kõik ühes arvestuses nii, et igas sektoris on iga võistkonna üks võistleja. Samuti võistlevad neljas sektoris naised ja juuniorid ning individuaalvõistlejad, kes ei kuulu võistkonda, aga osalevad individuaalses üldarvestuses.

Üldarvestuses moodustab võistkonna 4 liiget, kelleks võib olla mees, naine või juunior.

Võistkondade liikmete määramine sektoritesse toimub loosimise teel. Iga võistleja ja võistkond peab eelregistreeruma (eelregistreerimise tingimused määrab võistluste korraldaja) ja võistkond peab enda seast valima kapteni. Kaptenite loosimisjärjekord määratakse registeerumisaja järgi. Kõige esimesena registreerunud võistkonna kapten tõmbab loosi esimesena jne. Kaptenite poolt toimub iga võistkonna nelja liikme loosimine sektoritesse A, B, C ja D. Esimesel võistluspäeval tõmbab esimesena loosi nr 1 meeskonna kapten, teisena nr 2 meeskonna kapten jne. Teisel võistluspäeval toimub loosimisjärjekord vastupidises järjekorras. Esimesena tõmbab loosi suurima järjekorranumbriga meeskond jne.

Kui kõik võistkonnad on võistluspäevaks loosi tõmmanud, siis tõmbavad loosi individuaalvõistlejad, kes soovivad osaleda üldarvestuses. Loosimise järjekord määratakse võistleja perekonnanime tähestikulise järjestuse alusel. Esimesel võistluspäeval tõmbab esimesena võistleja, kelle perekonnanimi on tähestikuliselt esimene jne. Teisel päeval tõmbab esimesena loosi võistleja, kelle perekonnanimi on tähestikuliselt viimane jne.

Võistlejatel peab aukude tähistamiseks olema kaks ühesugust lippu, mis tuleb enne sektorisse sisenemist näidata ette kohtunikule. Lipu konstruktsioon peaks välistama selle ümberkukkumise või jääl libisemise tuule tõttu. Lipp peab olema vähemalt 20cm kõrge.

Püüda võib korraga vaid ühe taliõngega, mis on rakendatud ühe kirptirguga. Kirptirgu pikkus ilma konksuta tohib olla kuni 15 mm. Konks peab olema üheharuline ja jäigalt kinnitatud kirptirgu korpuse külge. Muud esemed tamiilil ja kirptirgul on keelatud.

Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavaraõngi, nende vahetamine võistluse ajal on lubatud.

Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat.

Lubatud on naturaalse sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad, kalamari ja sipelgamunad. Tehissöötade ja nende osade kasutamine on keelatud. Lubatud on püügiaukude sissesöötmine.

Signaalid:

Pärast esimest signaali tohivad võistlejad siseneda võistlusalasse ja valida püügikoha. Püügikohta võib akvatooriumisiseselt vahetada kogu võistlusaja vältel.

Pärast teist signaali võib alustada puurimist ning püüki. Mootoriga puuri kasutamine on keelatud.

Kolmas signaal tähistab seda, et püügiaja lõpuni on jäänud 5 minutit.

Neljas signaal tähistab püügiaja lõppu ning selle kõlades tuleb püük koheselt lõpetada. Kui lõpusignaali kõlamise hetkel on võistlejal kala konksu otsas, kuid kala on veel vees, siis see kala arvesse ei lähe ning see tuleb koheselt tagasi lasta.

Enne augu puurimist peab võistleja jääle asetama (mitte viskama) oma lipu. Lipu maksimaalne kaugus augu servast on 50 cm. Tähistamata kohta pole augu puurimine lubatud. Samuti ei tohi tähistamata augul põhja loodida ja sööta. Tähistamata auku võivad hõivata ka teised võistlejad, kui see ei paikne mõne teise võistleja tähistatud augu 5 m mõjutsoonis. Enne algussignaali tohib lipuga hõivata ainult ühte kohta.

Võistlejad võivad võistlusalal vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke. Võistleja ei tohi jätta jääle püügivahendeid ega muid esemeid v.a. jääpuur (jäässe puurituna) ja kalastuskast (või kott) varustuse kaasaskandmiseks. Kõik jääle jäetud esemed ja kala viib kohtunik sektorist välja ning neid enne võistluse lõppu tagasi ei saa.

Maksimaalne lubatud peibutussööda hulk valmis kujul (niisutatud või kuiv, sisaldades kõiki lisandeid ja/või mulda jms) on 2 liitrit. Maksimaalne lubatud loomse sööda (erinevad ussid, vastsed jne) kogus on 1 liiter. Kui peibutussööda sisse on eelnevalt lisatud loomne sööt („jokker”, sääsevastsed jne), siis kogu see sööt klassifitseerub loomse alla ning selle maksimaalne lubatud kogus on 1 liiter.

Märgistatud aukudele kehtib 5 meetri reegel. See tähendab, et teise võistleja poolt tähistatud august 5 meetri raadiuses ei tohi teine võistleja puuride auke, sööta olemasolevaid auke või kala püüda. Kaugust mõõdetakse augu servast teise augu servani. Kui kohtuniku poolt mõõdetud kaugus võistleja august teise võistleja tähistatud auguni on 4,9 ja 5,0 meetri vahel, siis selle rikkumisega kaasneb esimesel korral kirjalik hoiatus ning rikkumise sooritanud sportlane peab augu vabastama. Reegli korduva rikkumisega ühe vooru jooksul kaasneb kollane kaart. Kui mõõdetud kaugus võistleja august teise võistleja tähistatud auguni jääb alla 4,9 m, siis sellega kaasneb kollane kaart. Kui kohtunik mõõdab kahe võistleja aukude vaheliseks kauguseks alla 5 m, kuid ei suuda kindlaks teha, kes oma augu varem hõivas, siis saavad hoiatused (kui kaugus on 4,9 ja 5 m vahel) või kollased kaardid (kui kaugus on alla 4,9 m) mõlemad võistlejad.

Võistlejatevaheline kaugus jääl liikudes võib olla väiksem kui 5 m, kui pole muud liikumisvõimalust.

Tabatud kalad tuleb koheselt asetada kotti või kasti, et vältida lume ja jää sattumist saagi hulka. Kohtunikul on õigus lumega segunenud kalade kaalumisele esitanud võistleja diskvalifitseerida.

Võistleja ei tohi jätta oma õnge passiivsele püügile. St võistlejal peab püügi ajal olema käe ja õnge vahel pidev kontakt.

Peale signaali "Sisenemine tsooni" võib sportlane lahkuda sektorist ainult hädavajadusel, kui kohtunik annab selleks loa. Kogu võistluse ajal ei või võistleja saada mingit välist abi, v.a. meditsiinilist.

Arvestuses osalevad kõik kalaliigid, v.a. need, mille püük on seadusega keelatud. Alamõõdulised kalad (liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt) ei lähe arvesse. Alamõõdulise kala kaalumiseks esitamisega kaasneb võistleja diskvalifitseerimine. Kahtluse korral, kas kala on mõõdus või mitte, võib võistleja paluda kohtunikult võistluse ajal abi. Kui kohtunik mõõdab ja kinnitab, et kala on mõõdus, siis see kala läheb arvesse.

Püügialasse ning püügialast eemale liikumisel peab jääpuuri ots olema kaetud kaitsmega. Liikumisel tuleks hoida jääpuur püsti, tera allpool. Kui puuri võistlusalas ei kasutata, peab puur olema jäässe püsti puuritud. Katteta puuri maas hoidmisega kaasneb kollane kaart. Ei ole lubatud sööta, loodida auke ega püüda, kui puur ei ole jäässe püsti puuritud. Võistluse alguses pärast sektorisse sisenemist enne teist signaali pärast kaitsme eemaldamist puurilt peab puuri hoidma vertikaalselt, tera allpool, samal ajal muid toiminguid teha ei tohi.

Võistlejal on õigus kasutada varupuuri, mis peab asuma väljas pool sektorit ja mille terad peavad olema kaitstud. Puuri vahetamiseks tuleb eelnevalt küsida luba kohtunikult.

Kehvade ilma- ja jääolude puhul ja võistlejate ohutuse tõttu on korraldajatel õigus muuta võistluse läbiviimise korda, kohta, kuupäeva, lühendada võistlusvooru või võistlus ära jätta. Võistlejate poolt tehtud kulutusi ei kompenseerita.

Võistlejate vaheline suhtlus peab olema sõbralik ning üksteise kalapüügiruumi austav. Võistkondadel on lubatud kasutada ühtset võistlusvormi.

Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. Noorvõistlejate eest vastutavad nendega kaasasolevad täiskasvanud.

Kaalumine:

Kaalumise tulemused pannakse kirja Võistluse Protokolli.

Kaalumise juures võib peale kohtunike ja võistluse korraldajate viibida võistleja, kelle saaki kaalutakse, või tema võistkonna kapten. Teised pealtvaatajad peavad olema vähemalt 5m eemal.

Kaalumiseks võetakse saaki vastu ainult korraldajate poolt jagatud taaras. Kalad tuleb kohtunikule üle anda enne sektorist väljumist vastava sektori tähise juures. Kui võistleja lahkub sektorist ilma oma sektori kohtunikule nurgalipu juures kala üle andmata, siis selle võistleja kala kaalumiseks hiljem vastu ei võeta.

Kalade ülevaatus enne kaalumist peab olema perforeeritud põhjaga taaras (kõigil võistlejatel sama). Kaalumiseks mõeldud Taara tuleb Võistluse Korraldajate poolt.

Kohtunikud:

Kohtunike kolleegium (KK) koostatakse võistlusi korraldava organisatsiooni poolt.

Kõik kohtunikud peavad selgelt tundma käesolevaid Reegleid.

Kohtunikud valivad enda seast peakohtuniku.

Peakohtunik juhib võistlusi ja korraldab KK tööd, kontrollib võistluste toimumise korrektsust, lahendab jooksvaid küsimusi, menetleb võistlejate poolt tehtud rikkumisi vastavalt võistluste reeglitele, käsitleb tekkivaid vaidlusi ja koostöös kolleegiumiga võtab vastu nende suhtes vastavaid otsuseid.

Peakohtunikul on ainuõigus ajutiselt peatada või tühistada võistlused ebasoodsate ilmastikuolude või muude tingimuste tõttu, mis häirivad tavapärast võistluste kulgemist. Peakohtunik võib eemaldada võistlustelt ebakaines või muus võistlustega mittevastavas olekus võistlejad ning kohtunikud, kes ei saa oma ülesannetega hakkama.

Peakohtunik korraldab võistlejate registreerimist, võistluskohtade loosimist ning vastutab kogu võistluste dokumentatsiooni eest. Võistluste lõpus teeb kokkuvõtte koos teiste kohtunikega võistluste tulemustest.

Kohtunikud kontrollivad võistlejat ja tema püügivarustust enne sektorisse sisenemist.

Kasutades tsooni protokolli, kontrollivad tsoonides olevad kohtunikud võistlejaid ja vastutavad võistluse reeglitepärasuse eest tsoonides. Kohtunikud hoiavad ära kõrvaliste isikute viibimist võistlustsoonides. Kohtunikud kontrollivad võistlejate püügiriistu ning Püügivõistluste Korraldamise Tingimuste täitmist nendele määratud sportlaste poolt. Iga vooru lõpus raporteerivad tsoonide kohtunikud peakohtunikule leitud rikkumistest ning määratud sanktsioonidest.

Iga sektori kohtunik on kohustatud võistlejale tehtud hoiatuse(d) vormistama koos võistleja numbriga kirjalikult.

Kohtunikele ei ole lubatud oma kohustuste täitmine ebakaines olekus.

Enne võistlust moodustatakse sõltumatu žürii, mis koosneb 1-st EÕL esindajast, 1-st korraldaja esindajast, 1-st kohtunikekogu esindajast. EÕL mittekorraldajaklubid võivad enne võistlust esitada igalt klubilt 1 kandidaadi žüriisse. Kui esitatakse vähemalt 2 kandidaadi, siis žürii liikmeteks valitakse loosimise teel 2 kalastusklubide esindajat. Vastasel juhul jääb žürii 3-liikmeline. Protestide esitamisel võetakse otsus vastu kohtunike kolleegiumi avatud enamushääletuse abil. Kohtunike Kolleegiumi otsuse kinnitab ja teatab Peakohtunik. Pärast Peakohtuniku poolt protesti tulemuse teatamist protesti esitanud isikule võib protesti esitanud isik esitada apellatsiooni, mida menetleb žürii. Žürii kuulab ära kõik asjassepuutuvad isikud ja kohtunikukogu ning võtab vastu lõpliku otsuse avatud enamushääletuse abil. Žürii otsus on lõplik ja edasisele kaebamisele ei kuulu. Iga protesti menetluse ja otsuse kohta koostatakse protokoll.

Aus võistlus:

Kalastamisel lähtutakse kalapüügi õigusaktidest.

Kaasvõistlejate tahtlik segamine on keelatud.

Võistleja mõlema vooru tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:

1. kalapüügieeskirjade ja spordieetika rikkumisel

2. kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d)

3. võistleja rikkus treeningkeelu nõuet.

Kaks kollast kaarti annavad kokku punase kaardi. Punase kaardi saanud võistleja saab oma sektori viimase koha punktid + 1 karistuspunkti selles voorus, millal ta punase kaardi sai. Punane kaart nullib ära varem saadud kollased kaardid. Kui võistleja saab punase kaardi esimeses voorus, siis teises voorus võib ta võistelda, seejuures eelmise vooru kollased kaardid nullitakse punase kaardi saamisel ära, sõltumata nende arvust. Kui võistleja saab punase kaardi teises voorus, siis esimese vooru tulemusi see ei mõjuta.

Kui keegi näeb võistluse ajal mõne võistleja poolt võistlustingimuste rikkumist, tuleb sellest koheselt teavitada kohtunikke. Proteste võetakse vastu kuni 15 minutit pärast võistluse lõppu.

Võistluste tulemuste arvutamist puudutavaid proteste võib suuliselt esitada kuni 15 minutit pärast tulemuste teatamist. Sellise protesti esitanud isik peab esitama žüriile ka kirjaliku protesti 24 tundi pärast suulise protesti esitamist.

Võistlusi korraldav organisatsioon ei vastuta kohtunike kolleegiumi (KK) või Peakohtuniku poolt võistluselt eemaldatud võistleja või võistkonna võistlusel osalemiseks tehtud kulude eest, ega tagasta neid.

Kohtunike kolleegiumil (KK) ja Peakohtunikul on õigus karistada võistlejat võistluselt eemaldamisega kui võistleja viibib võistusel ebakaines olekus ja/või ohustab teisi oma tegevusega.

Kohtunikul on keelatud edastada võistleja saakide ja püügi infot teistele võistlejatele.

Võistlejatel on võistluse ajal keelatud kasutada mistahes sidevahendeid. Erandkorras võib kasutada telefoni ainult kohtuniku loal.

Paremusjärjestus üldarvestuses ja meeskondlikus arvestus:

Iga vooru iga püügitsooni võistlejaid järjestatakse punktide (kohtade) järgi kasvavalt. Ühe punkti (esimese koha) saab vooru tulemuste põhjal omas püügitsoonis suurima püütud saagi kaalu saavutanud võistleja. Kaks punkti (teise koha) saab võistleja, kes saavutab tsoonis teise püütud saagi kaalu. Kolmas kaal tsoonis saab kolm pukti jne.

Juhul, kui ühes tsoonis on mitmel võistlejal täpselt ühesugune saagi kaal, arvestatakse nende tulemuse punktideks keskmine aritmeetiline arv kohtadest, mida nad peaksid jagama. Näide 1: Kaks võistlejat, kes peaksid jagama viiendat ja kuuendat kohta, saavad punkte järgnevalt: (5+6)/2=5,5 punkti. Näide 2: Kolm võistlejat kes pretendeerivad kaheksandale kohale saavad punkte järgnevalt: (8+9+10)/3=9 punkti.

Saagita jäänud võistleja (koha) punkte arvestatakse vastavalt punktide vahemikule, kus asuvad ka teised saagita jäänud võistlejad tema tsoonis ja jagatakse nende vahel. Näide 1: 24st võistlejast 12 saakidega saavutasid vastavalt esimesed 12 kohta, 12 ülejäänut saakideta võistlejat saavad punkte järgnevat: 13+24/2=18,5. Kui tsoonis on üks võistleja ilma saagita, saavutab ta suurima punktide arvu. Kui võistleja puudub, saavutab ta suurima punktide arvu (viimase koha) + 1 karistuspunkti.

Võistkondlik arvestus toimub võistkondadesse kuuluvate individuaalvõistlejate kohapunktide alusel summeerimise teel. Võidab väikseima kohapunktide summaga võistkond kahe vooru tulemuste järgi. Võistkondade, kellel on sama arv kohapunkte, paremuse määramise aluseks võetakse võistkonna võistlejate poolt summaarselt välja püütud kalade kaal. Pingereas on eespool suurema kalade üldkaaluga võistkond. Kui ka voorude kogukaal on võistkondadel võrdne, siis määrab kõrgemat kohta suurim üksiku vooru kaal. Kui võistkonna püüdja saab mingis voorus punase kaardi, siis läheb meeskonna selle vooru tulemustesse kirja vastava võistleja sektori viimase koha punktid pluss üks karistuspunkt. Kui võistleja diskvalifitseeritakse mõlemalt voorult, siis läheb meeskonna mõlema vooru tulemustesse kirja vastava võistleja sektori viimase koha punktid pluss üks karistuspunkt.

Puuduva võistkonna liikme eest saab meeskond vastava sektori viimase koha punktid pluss ühe karistuspunkti.

Teiseks vooruks võib meeskonnas vahetuda maksimaalselt 1 liige. Kui võistkond tuleb auhinnalisele kohale, siis autasustatakse selle võistkonna teises voorus osalenud 4 liiget.

Paremusjärjestus noortele:

Paremusjärjestus selgub kalade kaalumise teel. Võitjaks on võistleja, kel kaaluliselt kõige rohkem kala. Kui esikolmikus on kaks või enam võrdse tulemusega võistlejat, lähevad kohad jagamisele ja auhinnajaotuse määrab loos.

Eelregisteerimine

Eelregisteerimine on kohustuslik nii individuaalvõistlejatele kui ka võistkondadele. Eelregistreerimiseks saata e-mail aadressile: alandrusenko@gmail.com hiljemalt 29.01.2019 kell 23:00. Võistkonna registreerimisel märkida ära võistkonna liikmed ja kapten. Maksta saab võistluspäeva hommikul kohapeal.

 
27.01.2019 09:56
1
1
Sellel aastal Võrtsjärvel harrastajate klassi polegi või?Siis tuleb vahele jätta,kuna laupäeval vaja valla eest võistelda ja ainult pühapäev üldarvestuses suht mõtetu osaleda.
28.01.2019 09:24
0
0
See aasta kahjuks ei ole jah. Põhjus on selles, et harrastajate klassis on olnud nii vähe osalejaid, et eraldi arvestuse tegemine ei tasu ära
Kui oleks rohkem huvilisi, siis teeks kindlasti.
28.01.2019 11:30
0
0
Tuletan meelde, et eelregistreerimine on kohustuslik. Eelregistreerimiseks saata e-mail aadressile: alandrusenko@gmail.com hiljemalt 29.01.2019 kell 23:00.
28.01.2019 19:30
0
0
Tuletan meelde, et viimane lubatud treeningpäev on homme, 28.01.2019. Pärast seda on võistluse alguseni võistlusveekogul viibimine 1km raadiuses Limnoloogiajaamast keelatud.on
04.02.2019 20:26
2
3
EMV jääaluses kalapüügis 2019

2.-3. veebruaril toimusid Võrtsjärvel 2019 a. Eesti Meistrivõistlused jääaluses kalapüügis, millest võtsid osa 62 võistlejat. Ilmaolud võistlust soosisid, aga kala sportlastega seekord eriti koostööd teha ei soovinud, seetõttu saadi kala vähem, kui oleks tahtnud. Võistlus oli kahepäevane ning jääleminek toimus traditsiooniliselt Limnoloogiakeskuse juurest. Esimese päeva sektorid olid pandud 3,5-3,8 meetrisele sügavusele, kus paljud võistkonnad on käinud harjutamas ja kinnitasid, et kala oli. Ka korraldajaklubi, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, käis eelnevalt jää- ja kalaoludega tutvumas ning kala saadi ilusti. Vahetult enne võistlust aga muutus ilm, läks soojemaks, ja see võis kalavõttu mõjutada.

Niisiis, esimesel päeval oli suhteliselt raske püük, «valget» kala (särge, nurgu, latikat) saadi suhteliselt vähe, hästi läks üldjuhul nendel, kellel õnnestus rohkem üksikuid suuremaid kalu tabada. Mõnes sektoris oli nurgu, särge ja latikat veidi rohkem, mõnes veidi vähem, aga üldiselt võideti valge kalaga, vaid ühes sektoris tehti parim tulemus põhiliselt kiisaga. Ühes sektoris õnnestus vanameister Mati Banhardil aga valgele kalale pihta saada ja teda söödaga hoida ning tema saagi kogukaal oli ülekaalukalt parim, üle 2,7 kg. Osades sektorites olid aga parimad tulemused alla kilo.

Teisel päeval pidas korraldaja nõu teiste klubide sportlastega, kuhu panna sektorid nii, et kala oleks rohkem. Otsustati teise päeva sektorid panna veidi sügavamale, kus pidi eelduste kohaselt olema rohkem kala. Samuti kõlas arvamusi, et ilmamuutuse teisel päeval peaks kalavõtt kõige parem olema. Seetõttu alustasid teisel päeval paljud võistlejad püüki sellest, et proovisid tabada särge, nurgu ja kui veab, siis ka latikat. Puuritud augud söödeti sisse, kuid mõne aja pärast pidid sportlased pettuma, sest selgus, et ka seal oli valget kala vähe, ja paljud hakkasid püüdma kiiska, et midagigi saada. Osades sektorites tegidki parima tulemuse need, kes said teistest varem aru, et täna tuleb püüda kiiska, mitte särge. Oli ka erandeid, näiteks eelmise päeva kangelane Mati Banhard suutis ka teisel päeval kõiki üllatada ja püüdis 1,4 kg valget kala. Mõned sportlased said ka «boonused» - latikad, millest suurima tabas Lehar Leetsaar, latika kaal oli umbes 500g. Iga saadud boonus tõstis võistleja sektori edetabelis päris kõrgele. Teised pidid rahulduma kiisa ja mõne üksiku ahvenaga. Teisel päeval olid saagid niisiis väiksemad kui esimesel päeval, aga iga raske võistlus karastab vaimu.

Üldklassis tuli Eesti Meistriks Mati Banhard, kes sai esikohad mõlemal päeval. Teiseks tuli Denis Manov, kes sai samuti 2 kohapunkti, kuid kelle saagi kogukaal oli väiksem. Kolmanda koha saavutas Jaanus Viitkin. Juunioride arvestuses oli parim Aare Silm. Teise koha saavutas Johannes Aab ning kolmandaks tuli Laur Tammeorg. Noorte arvestuses tuli Eesti Meistriks Serena Sarapuu, kes sai üle 1,5 kilo kala. Vaid 6 grammiga jäi talle alla Gevert Meite. Kolmanda koha saavutas Nikolas Javorski. Naiste arvestuses võidutses Gerli Albert, hõbeda sai Margarita Gratšjova ning pronksi sai Aarika Jõgiste.

Võistkondlikus arvestuses tuli Eesti Meistriks Kõue võistkond kooseisus Jaanus Viitkin, Aare Silm, Andrus Nurme ja Margus Ollin. Teise koha karika sai võistkond EFK Allvega (Alan Priidel, Hanno Veldemann, Denis Mežennõi, Laur Tammeorg) ning pronksi sai võistkond Angler (Denis Manov, Andrey Turbin, Juri Sobolev, Oleg Nepomnjastsi).

Korraldaja tänab võistluse sekretäri ja kohtunikke, kes aitasid märkida sektoreid ja jälgisid, et kõik võistlejad järgiksid reegleid, ning võistluse toetajaid, kes aitasid kaasa võistluse läbiviimisele ning toetasid auhindadega. Volzhanka-Nero pani auhindadeks välja maailma parimad jääpuurid Nero, samuti kelgu ja tamiilid. Kalastuspood Vobla toetas kinkekaartide ja Hart lantidega. Vemeki poolt olid auhindadeks kileuksed. The Skin House Eesti kinkis naisosavõtjatele kinkekotid kosmeetikaga. Võistlejate kõhud täitis maitsva supiga Salvest. Võistlejad ööbisid ja kaalumise ning autasustamise tseremooniad toimusid Vehendi Motellis.

Protokoll: http://kalasport.kalastajateselts.ee/taliliiga/voistlused/emv-2019

Pildigalerii: https://photos.google.com/share/AF1QipNIAEgpXZq1rFBiBagWa08AVdj1psp59jvj3PScovvpvzwmR20eepuY4jZOy-QjYg?key=M2NMME1mdHpvVXAzci1ycDU3WG10bWxLM3EydHBn
05.02.2019 12:26
0
1
Delfi avaldas ka meie uudise: http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/62-inimest-jahtis-vortsjarvel-jaaaluse-kalapuugi-meistritiitlit?id=85229723
Palun oota