Sai siis mindud varahommikul koos härrastega Wuudised ja Copernik Tartu poole. Lootuses, et ehk näkkab ka päälinnawurledel kala. Näe - tulemus siis siin. Kala kaalus kuskil 900g (vedrukaal). Koht oli Atlantise vastas. Kala kompenseeris totaalselt landikaost tekkinud sügava masenduse - minul läks kaotsi kokku 7-8 jiggit. PS! Wuudi - ei jäänudki mulle see kala kurku kinni :P Kunas uuesti läheme? Tervitades, K25.
Ei ole üldse loll küsimus. Mõnu suurt polnudki peale selle, et seal õnneks ka teisi mehi ikka kõvasti oli ja et lootust oli kala saada. Ei meeldi ka mulle mitte kohe linnas sees kalastamine ... eriti seal kus rahvas pidevalt sind vahib nagu faking maailmaimet....
linna vaheline püük on tartus väga populaarne.mingit piinlikust pole seal tunda vaja ja üldse kelle asi see on kus ma püian.kellele tundub see tegevus naeruväärne siis mingu psühhiaatri juurde
Kalapüük on kalapüük, ega linnas püüdes kalapüügikaif väiksem pole. Tegelt suur pluss selles, et igapäev saad käia kui viitsid ja alati saad kiirelt udusse tõmmata, kui ei viitsi enam.