Otsi
55. `Salacgriva´
Autor: tamka
Salaca jõgi. 19. märts 2008
Põhjatuul, sekka kerge lumesadu. Sooja 2 kraadi.
Püügiaeg: 1-6ni.
Püügitulemus: särg 5tk, viidikas 30tk, ahven 2tk, teib 13tk. (Saadi ka üksikud ca 0,5kg säinad ja latikad).
Püügiriistad: 5m teleskoopritv (võib ainult ühte kasutada), AdrenaLine 0,2 tamiil, ujuk 7g, punakasroheline suve marmõss + 2-3 kärbsetõuku.
Püütud 1,5m sügavuselt, 10-15m kauguselt kaldast.
Ühepäeva püügiluba maksab 2,5 latti, müüakse ööpäev läbi hotell ´BRIZE-s´. Püügilubasid müüakse antud jõelõigule päevas vaid 40tk.
Põhjatuul, sekka kerge lumesadu. Sooja 2 kraadi.
Püügiaeg: 1-6ni.
Püügitulemus: särg 5tk, viidikas 30tk, ahven 2tk, teib 13tk. (Saadi ka üksikud ca 0,5kg säinad ja latikad).
Püügiriistad: 5m teleskoopritv (võib ainult ühte kasutada), AdrenaLine 0,2 tamiil, ujuk 7g, punakasroheline suve marmõss + 2-3 kärbsetõuku.
Püütud 1,5m sügavuselt, 10-15m kauguselt kaldast.
Ühepäeva püügiluba maksab 2,5 latti, müüakse ööpäev läbi hotell ´BRIZE-s´. Püügilubasid müüakse antud jõelõigule päevas vaid 40tk.
20.03.2008
21.03.2008 20:16
0
0
Kaldad lagedad,järelikult pole veel aeg käes.Viiekas ikkagi.
21.03.2008 20:24
0
0
Lisan siia hotell Brize tel.nummeri juhul kui keegi tahab kalastama sinna minna nii saab ette helistada ja uurida seda lubade asja. +3714071717.
21.03.2008 20:50
0
0
nojah siin peavad sepad vist bronni nädal ette tegema.
21.03.2008 21:24
0
0
hommikul oli nii, et pildiloevate meeste vahel veel 3 kalameest seisis, püük paras ristlemine
21.03.2008 21:28
0
0
PS kohalikud rääkisid, et nädal tagasi tuli särge, säinast tohutult, a siis pööras ilma külmaks ja suht vaikus
21.03.2008 21:35
0
0
Tuli jah.Ma ka kuulsin seda.
21.03.2008 22:51
0
0
Täna oli Tartus Emajõe ääres sama palju rahvast umbes 
21.03.2008 23:05
0
0
Ooh, kyll teevad sellised pildid hinge soojaks...viis!
22.03.2008 09:09
0
0
Osatakse jõge müüa
22.03.2008 13:07
0
0
kas on hirmus läbu seal kallastel või ikka vennad koristavad oma järelt ära ka selle laga????
22.03.2008 13:55
0
0
Sirpe
Jah oskavad küll. Kusjuures Salacale ostetud müügiluba kehtib aint Limbaži rajoonis. Kui jõgi ületab rajooni piiri, siis tuleb uus, kohalik luba muretseda. Vennad seletasid, et nüüd kord iks väheke majas, enne olla täielik pardak.
copernik
See roheline tünn kaldal põle muud kui WC. Voh kus on tase! Seal on ka prügikast, kuhu peale kalapüügi lõppu kokkukorjatud risu viiakse. Kuna liikusin mõlemalpool kallast, siis julgen väita, et üldiselt loodust hoitakse. V.a. üks erand, kus kalamees otsustas oma sodi kilekotis puujuurika alla toppida. A see kahe päeva peale 1 juhus.
Jah oskavad küll. Kusjuures Salacale ostetud müügiluba kehtib aint Limbaži rajoonis. Kui jõgi ületab rajooni piiri, siis tuleb uus, kohalik luba muretseda. Vennad seletasid, et nüüd kord iks väheke majas, enne olla täielik pardak.
copernik
See roheline tünn kaldal põle muud kui WC. Voh kus on tase! Seal on ka prügikast, kuhu peale kalapüügi lõppu kokkukorjatud risu viiakse. Kuna liikusin mõlemalpool kallast, siis julgen väita, et üldiselt loodust hoitakse. V.a. üks erand, kus kalamees otsustas oma sodi kilekotis puujuurika alla toppida. A see kahe päeva peale 1 juhus.
22.03.2008 14:00
0
0
Prügikastid ilmusid eelmine aasta,pellerit pole enne näinudki,ilmselt selle hooaja röögatus
aga pisitasa hakkab asi ilmet võtma jah.Mõned aastad tagasi tundsin ennast valge varesena korjates oma paska kilekotti.
22.03.2008 14:03
0
0
ÕPPIMISE KOHT
22.03.2008 21:34
0
0
Noorest peast sai omajagu Pootsmanis käidud. Tea, kas on veel alles?
23.03.2008 16:59
0
0
Pootsmanis oli kena jalga kõigutada. Toit oli hää ja õlu kange.
29.04.2008 17:56
0
0
miniseelikus libusid ka liikus seal ringi?
20.05.2008 11:16
0
0
Mul hoopis siuke küsimus: Kui suure teivi olete saanud? Ise vaid 150g.
05.11.2009 15:10
0
0
Pisut teivipüügist Koiva jõel
Peaks algatuseks kohe mainima, et teatud jõelõikudel on teib kõige sagedaminiesinev kalaliik Koiva jões üldse. Alla päikest on kaldakõrgendikult ilus vaadata kui nad mõne astangu või liivakühmu peal, ilusasti rivis, pead vastuvoolu, toitukübemekesi passivad. Ta võib eluneda sirge peal madalikus, kuid ka käärusoppides. Selles suhtes pole reegleid. Teib on põhjakala, veepinnal ta ei rapsi nagu viidikas.
Käsiõngega justkui ei saa teda püüda ja justkui saab ka. Kuidas seda mõista? Kuna Koiva on kiire vooluga jõgi, siis ükski käsiõnge rakendus ei taha kaua kohapeal püsida, seda isegi käärdudes, sest seal esineb tugevat tagasivoolu.
Selle tarvis saigi muretsetud kerge 4 m, neljast sektsioonist koosnev õngelatt (viskeraskus 5-20 g). Ja rulliks ka kergematsorti vasakpoolse kerimisega “Larus” YB05 (5 laagrit) rull. Rulli peale jaapanlaste LAZER TORNADO 0,2 mm / 6,8 kg tamiil (sama läks katsetuseks ka spinningule). Tamiil jookseb pooli pealt hästi maha, on suhteliselt veniv ja tundub näppude vahel pehme, kuid löökidele ja pingele peab hästi vastu. Poolemeetrist juppi näppude vahel naljalt puruks ei naksuta ega venita.
Pakendi peal on siis järgmised kõvad kirjad:
Consistent diameter
UV resistant
Minimal spool memory
Low visibility in water
Highly abrasive resistant
Extreme smoothness
Extremely high breaking strength.
Teoreetiliselt peaks selline tamiil kiire-ja selgevoolulises liivapõhjaga jões ideaalselt sobima.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et teivipüügi varustus peaks olema võimalikult kerge, sest heiteid tuleb palju sooritada ja rull võimalikult vastupidav, sest kerida tuleb püügi jooksul ka palju.
Ujuk võiks olla võimalikult pika ja nähtava antenniga, sest teinekord toimub püük kaldast üsna kaugel. Ise kasutan ujukit, mis mõeldud raskusele 3,5 g, Kuid tina panen kas 4 või 5 grammise, et ujuki vastutõmbejõud oleks kalale võimalikult väiksem, aga samas ei tohi ujuk päris ära uppuda. Nii teivi kui viidikapüügiks kasutan tumesinist või musta värvi putukasarnast marmõssi., mida söödastan 2-3 kärbsetõuguga.
Püük ise näeb välja põhimõtteliselt samamoodi kui spinninguga püük. Heide, ujuki ja sööda libisemine üle arvatava kala asukoha, tagasikerimine. Kalastaja peaks ujuki liikumise üle voolus omama pidevat kontolli: esiteks seetõttu, et ridvaotsaga aegajalt pidurdada vooluvees liigtormavat ujukit; teiseks seetõttu, et jõuaks kala võtmise korral koheselt haakida. Seejärel uus heide ja uus tagasikerimine. Mõnikord kalaga, mõnikord tühjalt.
Edu!
Peaks algatuseks kohe mainima, et teatud jõelõikudel on teib kõige sagedaminiesinev kalaliik Koiva jões üldse. Alla päikest on kaldakõrgendikult ilus vaadata kui nad mõne astangu või liivakühmu peal, ilusasti rivis, pead vastuvoolu, toitukübemekesi passivad. Ta võib eluneda sirge peal madalikus, kuid ka käärusoppides. Selles suhtes pole reegleid. Teib on põhjakala, veepinnal ta ei rapsi nagu viidikas.
Käsiõngega justkui ei saa teda püüda ja justkui saab ka. Kuidas seda mõista? Kuna Koiva on kiire vooluga jõgi, siis ükski käsiõnge rakendus ei taha kaua kohapeal püsida, seda isegi käärdudes, sest seal esineb tugevat tagasivoolu.
Selle tarvis saigi muretsetud kerge 4 m, neljast sektsioonist koosnev õngelatt (viskeraskus 5-20 g). Ja rulliks ka kergematsorti vasakpoolse kerimisega “Larus” YB05 (5 laagrit) rull. Rulli peale jaapanlaste LAZER TORNADO 0,2 mm / 6,8 kg tamiil (sama läks katsetuseks ka spinningule). Tamiil jookseb pooli pealt hästi maha, on suhteliselt veniv ja tundub näppude vahel pehme, kuid löökidele ja pingele peab hästi vastu. Poolemeetrist juppi näppude vahel naljalt puruks ei naksuta ega venita.
Pakendi peal on siis järgmised kõvad kirjad:
Consistent diameter
UV resistant
Minimal spool memory
Low visibility in water
Highly abrasive resistant
Extreme smoothness
Extremely high breaking strength.
Teoreetiliselt peaks selline tamiil kiire-ja selgevoolulises liivapõhjaga jões ideaalselt sobima.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et teivipüügi varustus peaks olema võimalikult kerge, sest heiteid tuleb palju sooritada ja rull võimalikult vastupidav, sest kerida tuleb püügi jooksul ka palju.
Ujuk võiks olla võimalikult pika ja nähtava antenniga, sest teinekord toimub püük kaldast üsna kaugel. Ise kasutan ujukit, mis mõeldud raskusele 3,5 g, Kuid tina panen kas 4 või 5 grammise, et ujuki vastutõmbejõud oleks kalale võimalikult väiksem, aga samas ei tohi ujuk päris ära uppuda. Nii teivi kui viidikapüügiks kasutan tumesinist või musta värvi putukasarnast marmõssi., mida söödastan 2-3 kärbsetõuguga.
Püük ise näeb välja põhimõtteliselt samamoodi kui spinninguga püük. Heide, ujuki ja sööda libisemine üle arvatava kala asukoha, tagasikerimine. Kalastaja peaks ujuki liikumise üle voolus omama pidevat kontolli: esiteks seetõttu, et ridvaotsaga aegajalt pidurdada vooluvees liigtormavat ujukit; teiseks seetõttu, et jõuaks kala võtmise korral koheselt haakida. Seejärel uus heide ja uus tagasikerimine. Mõnikord kalaga, mõnikord tühjalt.
Edu!
