Otsi
Kalamiis Setomaalt!
Autor: otsaandres
Tuntud kalavarude hävitaja ja naaberkultuuri levitaja Ruitlane,palju hullem eksemplar kui Mudakoger.
02.06.2008
02.06.2008 12:22
0
0
Kord üks Petseri tsura
kohtas Iitola meest,
ütles- kuradi kurat!
eks ole me ühest ENSV-st,,
kohtas Iitola meest,
ütles- kuradi kurat!
eks ole me ühest ENSV-st,,
02.06.2008 12:29
0
0
Veel hullem?
02.06.2008 12:43
0
0
Otsaandres, ära liialda!!! Hullemat pole. Ja Sinu vaatevinklit ma seletaks lahti asjaoluga, et Sul MuadQ-a sama perenimi, ju tunned solidaarsust.
02.06.2008 17:07
0
0
Juuksevärv on särgi pääle läinud...
03.06.2008 09:52
0
0
saarem- Sa oled mind juba koolipõlves töganud ,jne.!
03.06.2008 10:05
0
0
USA blokaadi all vaevleval Kuubal ja Hiinas võib ilmselgelt selliseid ning sarnaseid särke MEGAPALJU kohata?
03.06.2008 12:28
0
0
Vt. veel 1. mönusat kalameest! http://www.rate.ee/show.php?id=3164739
03.06.2008 15:04
0
0
Ruitlase edu seisneb selles et kannab särki tagurpidi seijas ia tõukab lanti ees mitte ei vea taga!
03.06.2008 17:31
0
0
Spets. saaremi taolistele, veidi VÄRSKET asjalikku lugemist ka !!! Ilmalõpp paistus
Ruitlasõ Olavi, kuulutaja
Kunagi oll’ arvaminõ, et ütes suurõs hädäs maailma majandusõn saa olla õnnõ nahvta otsasaaminõ. Ja et tunnõdu-teedä nahvtavaru olli küländki suurõ, sis paistu, et om viil hulga aigu, et varuvariantõ vällä märki.
Ku nahvtatuutmisõga pääle naati, oll’ maa seest võimalik sada vaati nahvtat kätte saia ja pruukjani viiä nii, et tuu pääle kulutõdi õnnõ üts vaat nahvtat. (Vaadi all mõtlõ ma muidoki barrelit).
Ei olõ midägi tetä, nahvta tuutminõ nõud esi kah energiät, nahvtat. Ku 1970. aastil sai tedä tuuta vahekõrraga pia 1:100, sõs no toodõtas kotussidõ jo 1:3. Asi om nii halv, et joba om mint ka Kanada nahvtaliivu kallalõ, mink man saat tuuta õnnõ vahekõrran 1,5:1. Nii et üte liitri «investiirmisest» saa kotussidõ tagasi õnnõ puultõist närost liitrikeist.
Hiina ja India omma väega kipõ huuga edenemä naanu. Nimä nõudva hindäle kah Euroopa ja Ameeriga inemiisi elokvaliteeti. Kõlladsõ mehe tahtva kah maastigumassinaga sõita ja plastmassist prill-lavvaga sitamajan sittu. Nimä tahtva kah suvõl mi muudu välän lihha kütsä ja ütekõrdsit plastmasslivvakõisi minemä pillu. Miä vii as’a pia nii kavvõndalõ, et nahvta tuutmisõ ja ärtasomisõ vahekõrd lätt õigõ pia 1:1 ja viil allagi...
Nii ei saaki nahvta maa seest ilmangi otsa, selle et osa jääs mi puult är pruukmalda. Ku inämb sukugi tuuta ei massa, pandas tüü saisma. Ja sõs näemi perädü suurt hukatust, minka kõrvuisi kaia paistus, et 11. süküskuu hirmutüü ja orkaan Katrina olli õnnõ nali.
Hollandi pindala om 41 864 km² ja rahvaarv taa man 16,2 miljonni inemist. Ku perän nahvta otsasaamist majandus õhku lindas, jääs egäle hollandlasõlõ veidemb ku 0,003 km² maad hindä elonhoitmisõs. A tuud om inemise elonpüsümises viil veidemb ku mitte sittagi.
Ku kipõstõ määnestki vahtsõt jovvulätet vällä ei märgitä, muutusõ inemise roitjis hainaritsikis, kiä söövä maa puhtas ja lõpõsõ sõs ummi sitaunikidõ vaihõlõ nälgä. Tuu rõipõunik nakkas tõpi edesi kandma, Uma Pido asõmõl saa kaia, kuis katsk pito pand. Rüüvmine lätt muudu, sõa nigunii... Üts asi om külh hää:muroniitjä jääse saisma, sõs saa Võõpson suvõl uibu all rahun mõtiskõlla...
Egäs midägi ülearvo hullu ei juhtugi. Inemiisi om lihtsäle üte maamuna jaos väega pall’o ja luudus õnnõ veidikene praavitas tuud hätä. Ku rahvast kasvai poolõtõsõ-katõ miljardi jago veidembäs jääs, om jälki maaharimisõs ruumi ja kalamiis ei piä jõõ veeren tõsõ kalamehega külg-küle kõrval pasma.
Maal elämine lätt muudu ja Strandbergi hääsmeeles lätt kõik energiä tävveste rohilidsõs.
Selle et kõik su energiä omgi hääl juhul väetüsmullaunik, miä aianukan sais...
Allikas vt. Perämine külg http://www.umaleht.ee/
Ruitlasõ Olavi, kuulutaja
Kunagi oll’ arvaminõ, et ütes suurõs hädäs maailma majandusõn saa olla õnnõ nahvta otsasaaminõ. Ja et tunnõdu-teedä nahvtavaru olli küländki suurõ, sis paistu, et om viil hulga aigu, et varuvariantõ vällä märki.
Ku nahvtatuutmisõga pääle naati, oll’ maa seest võimalik sada vaati nahvtat kätte saia ja pruukjani viiä nii, et tuu pääle kulutõdi õnnõ üts vaat nahvtat. (Vaadi all mõtlõ ma muidoki barrelit).
Ei olõ midägi tetä, nahvta tuutminõ nõud esi kah energiät, nahvtat. Ku 1970. aastil sai tedä tuuta vahekõrraga pia 1:100, sõs no toodõtas kotussidõ jo 1:3. Asi om nii halv, et joba om mint ka Kanada nahvtaliivu kallalõ, mink man saat tuuta õnnõ vahekõrran 1,5:1. Nii et üte liitri «investiirmisest» saa kotussidõ tagasi õnnõ puultõist närost liitrikeist.
Hiina ja India omma väega kipõ huuga edenemä naanu. Nimä nõudva hindäle kah Euroopa ja Ameeriga inemiisi elokvaliteeti. Kõlladsõ mehe tahtva kah maastigumassinaga sõita ja plastmassist prill-lavvaga sitamajan sittu. Nimä tahtva kah suvõl mi muudu välän lihha kütsä ja ütekõrdsit plastmasslivvakõisi minemä pillu. Miä vii as’a pia nii kavvõndalõ, et nahvta tuutmisõ ja ärtasomisõ vahekõrd lätt õigõ pia 1:1 ja viil allagi...
Nii ei saaki nahvta maa seest ilmangi otsa, selle et osa jääs mi puult är pruukmalda. Ku inämb sukugi tuuta ei massa, pandas tüü saisma. Ja sõs näemi perädü suurt hukatust, minka kõrvuisi kaia paistus, et 11. süküskuu hirmutüü ja orkaan Katrina olli õnnõ nali.
Hollandi pindala om 41 864 km² ja rahvaarv taa man 16,2 miljonni inemist. Ku perän nahvta otsasaamist majandus õhku lindas, jääs egäle hollandlasõlõ veidemb ku 0,003 km² maad hindä elonhoitmisõs. A tuud om inemise elonpüsümises viil veidemb ku mitte sittagi.
Ku kipõstõ määnestki vahtsõt jovvulätet vällä ei märgitä, muutusõ inemise roitjis hainaritsikis, kiä söövä maa puhtas ja lõpõsõ sõs ummi sitaunikidõ vaihõlõ nälgä. Tuu rõipõunik nakkas tõpi edesi kandma, Uma Pido asõmõl saa kaia, kuis katsk pito pand. Rüüvmine lätt muudu, sõa nigunii... Üts asi om külh hää:muroniitjä jääse saisma, sõs saa Võõpson suvõl uibu all rahun mõtiskõlla...
Egäs midägi ülearvo hullu ei juhtugi. Inemiisi om lihtsäle üte maamuna jaos väega pall’o ja luudus õnnõ veidikene praavitas tuud hätä. Ku rahvast kasvai poolõtõsõ-katõ miljardi jago veidembäs jääs, om jälki maaharimisõs ruumi ja kalamiis ei piä jõõ veeren tõsõ kalamehega külg-küle kõrval pasma.
Maal elämine lätt muudu ja Strandbergi hääsmeeles lätt kõik energiä tävveste rohilidsõs.
Selle et kõik su energiä omgi hääl juhul väetüsmullaunik, miä aianukan sais...
Allikas vt. Perämine külg http://www.umaleht.ee/
04.06.2008 13:32
0
0
Küll koger keeb!
10.01.2010 19:45
0
0
nõme mees
