Ossa raks, kus kohe tuli meelde, kui 80-ndate alguses sai jaanuaris käidud öösel Lämmijärvel lutsu kakkumas. Tõukekelkudega Räpinast peale, 6 kilti üle Vene poolele ja puurima. Ainult nii suured tulidki. Hommikul kella neljaks oli kolme mehega kartulikott täis. Ja kui siis pealelõunal üles ärkasime oli praeluts kausis pliidiääre peal haudumas. Paneeritud ja praetud lutsumaks viis keele perse. Ikkagi kohaliku vana perenaise tehtud, kes seda tööd eluaeg teinud. Õhtuks oli juba lutsusült valmis, millest paremat pole siiani saanud.
Eks ta puhas röövpüük oli, see männaga tolgutamine, aga kes meist patuta on ja elamus oli ikka vägev.
Suurim luts, mida tol korral nägin, oli ligi neljakilone!