nonäed Kuki, sa ju ise vastasid oma küsimusele ära.
Igaks juhuks loe sama kala teine pildialune ka veel läbi ja saad kõigest aru.
Igaks juhuks mainin veel tähtsama üle,
Kalateadlased selgitavad katseid tehes välja antud kalal aint üht, KAS KALA ON VIIBINUD SOOLASES VEES; VÕI MITTE.
Seega kui kala on viibinud soolases vees, siis teda enam jõekaks tembeldada ei saa, missiis, et kala püütud sügisel jõest ja kalal justkui pruun värvus ja täpid ka olemas.
Aga kui see kala jääks jõkke, näiteks miskit juhtub, (vesi madal, tamm ees vms problad) Siis nii 2-3-4a aastaga saabki seesama kala jõeka värvid ja isegi vilunud silm seda kala ei erista ja seda kala ei suuda lahterdada kuhugi.
NB! siiani pole minul vähemalt küll raske olnud ei kalajuhani piltidel ega kuki piltidel näha merikaid, mitte nende endi poolt loodetud jõekaid. Seega ka need kalad pole olnud piisavalt jões.
AGA, kui see kala viia kalateadlaste kätte ja need labaratoorselt kinnitavad, et see kala viibinud soolases veel ja söönud 2 suupoolega kilu ja räime siis ikka ju see, et see kala pole puhas jõekas vaid a la riimforell.
Jõekas aga näiteks Põltsamaa vesikonnast ei saa seda olla ja selline kala ongi puhas jõekas.
Kõik ülejäänud võimalused, jõed mis ühenduses merega (isegi kui seal kunagi on olnud ees tamm vms) on 99% suurusega kindel, et selline kala on kasvanud suureks meres ja siis jälle sattunud jõkke ja nö teie mõistes on see kala jõekas.
Seda veel, et siin osad lahkamisest ja magude sisust räägivad, et sellistel kaladel on pea alati maos aint põhjaloomad!?
Siis sellele ju ongi väga lihtne ja vettpidav seletus,
Kala kes tuleb sügisel merest jõkke kudema, ei tule sinna sööma.
See, et ta kude käigus mõne ninaette jääva mudru suhu hampsab ongi kõik.
Lõpetuseks,
Johannesel ja Jukul ongi vahe aint selles, et üks omab elutarkust teine alles loll ja lühinägelik.
Spetsialist on see, kes suudab asju võimalikult laialt vaadata ja omavahel märke kõrvutada.
Viimaseks,
toon siis välja punktid SELLE kala kuuluvuse merikaks, mitte vastupidi.
1. Kalal puuduvad Punased täpid, (on pruunid)
2. Suure jõeka kohta vale kehaehitusega.
3. Püütud merre suubuvast jõest (püüdja kinnitus)
4. Kala liha oli hallikas (püüdja kinnitus) mitte jõekale omaselt punakas
5. Kalal niiska pritsib, kuigi jõekas veel see aasta ei koe (vilunud silm näeb niiska pildil)
6. kala kõhualune tahmane, (st. et kala olnud kaua jões ja ka pesal)
Sorri, ma nüüd tahaks vastupidiseid väiteid lugeda.
Tee mulle seda rõõmu Kuki