Otsi
teema jätkuks...
Autor: alfons
...lisan siis pildi mille üle nö mõtteid on vahetatud;
http://www.kalale.ee/sisu/Nyw1NjY1NTIsMSw1NjY1NTEsMQ/
http://www.kalale.ee/sisu/Nyw1NjY1NTIsMSw1NjY1NTEsMQ/
15.11.2008
15.11.2008 14:33
0
0
ilus5+
kust püütud
kui koht salastatud pole
kust püütud
kui koht salastatud pole
15.11.2008 15:06
0
0
huvitava kujuga saba siin pildil
15.11.2008 16:07
0
0
panen sellele pildile ka 5eka kala on vabsee normaalne.
15.11.2008 16:15
0
0
Kala on vääga illus 5+,ja telefon peaks olema NOKIA e-50 nagu mul endal...
15.11.2008 18:00
1
0
Selline kala sobib ka parketile.
Laudpõrandast pole tarvis rääkidagi ja sellepärast ma ei saagi aru, milleks see pitsakarp...
P.S. Kasuks tulevad veel pikem säri ja välgu ärajätt.
Laudpõrandast pole tarvis rääkidagi ja sellepärast ma ei saagi aru, milleks see pitsakarp...
P.S. Kasuks tulevad veel pikem säri ja välgu ärajätt.
15.11.2008 18:04
0
0
päraku ligiduses roheline täpp, mis see tähendab?
15.11.2008 18:12
1
0
Daltoonikud näevad rohelist. Tegelikult obn täpp punane....
15.11.2008 18:37
0
0
irw,
merikas mis merikas, uskumatu kuidas sellist kala on võimalik isase jõeka pähe nimetada.
Ei oskagi nagu muud öelda, kui siis aint seda, et rohkem kogemusi ja rohkem kokkupuuteid selliste isenditega, küll siis silmamõõt ka ükskord paika loksub.
merikas mis merikas, uskumatu kuidas sellist kala on võimalik isase jõeka pähe nimetada.
Ei oskagi nagu muud öelda, kui siis aint seda, et rohkem kogemusi ja rohkem kokkupuuteid selliste isenditega, küll siis silmamõõt ka ükskord paika loksub.
15.11.2008 20:12
0
0
saan jälle viie panna ning mögiseda, et tegemist oli kudepesa kaitsva merikapapaga
15.11.2008 20:34
0
0
no pizzakarp sellepärast et mul polnud suurt lõikelaudaja et ma ei plaaninud seda pilti eksponeerida aga kuna eelmises teemas läks vaidluseks siis sellepärast selle pildi siia panin.Häid hindeid ma sellele pildile ei ootagi. Aga see et ta kudepesal oli,ma ei saa aru miks sa nii kindel oled? Mina ju nägin seda kohta ja pigem ütlen et ei olnud pesa peal. Sügav vesi, voolu polnud, ma ka ei oska öelda aga mille järgi ma sellisel juhul peaksin nägema et seal pesa? Kui ta ka pesa pealt tuli siis ei olnud see kindlasti mitte tahtlikult.
15.11.2008 20:34
0
0
kena merikas jah
15.11.2008 20:57
0
0
Elukala 5+
15.11.2008 20:59
0
0
Maapoisina küsiks-mille põhjal Te teate,et merivarelliga tgemist?
15.11.2008 21:18
1
0
Raudkindlalt riimforell. Pesaga või ilma...
15.11.2008 22:16
0
0
spetsialistina küsiks Kukimukilt, mille põhjal võiks arvata, et antud kala võiks olla jõekas!?
15.11.2008 23:20
0
0
Õndsad on need,kes oma usus kindlad
Kõikuv element ehk kalateadlased pire vähemkategoorilisemad.Meri- ja jõevarell olevat sama kala.Kelle välistunnused varieeruvad koos elukeskkonnaga.Ja kelle määratlemine seetõttu rohkem temperamendi.Kui silmnägemise küsimus
Kõikuv element ehk kalateadlased pire vähemkategoorilisemad.Meri- ja jõevarell olevat sama kala.Kelle välistunnused varieeruvad koos elukeskkonnaga.Ja kelle määratlemine seetõttu rohkem temperamendi.Kui silmnägemise küsimus
16.11.2008 12:45
0
0
nonäed Kuki, sa ju ise vastasid oma küsimusele ära.
Igaks juhuks loe sama kala teine pildialune ka veel läbi ja saad kõigest aru.
Igaks juhuks mainin veel tähtsama üle,
Kalateadlased selgitavad katseid tehes välja antud kalal aint üht, KAS KALA ON VIIBINUD SOOLASES VEES; VÕI MITTE.
Seega kui kala on viibinud soolases vees, siis teda enam jõekaks tembeldada ei saa, missiis, et kala püütud sügisel jõest ja kalal justkui pruun värvus ja täpid ka olemas.
Aga kui see kala jääks jõkke, näiteks miskit juhtub, (vesi madal, tamm ees vms problad) Siis nii 2-3-4a aastaga saabki seesama kala jõeka värvid ja isegi vilunud silm seda kala ei erista ja seda kala ei suuda lahterdada kuhugi.
NB! siiani pole minul vähemalt küll raske olnud ei kalajuhani piltidel ega kuki piltidel näha merikaid, mitte nende endi poolt loodetud jõekaid. Seega ka need kalad pole olnud piisavalt jões.
AGA, kui see kala viia kalateadlaste kätte ja need labaratoorselt kinnitavad, et see kala viibinud soolases veel ja söönud 2 suupoolega kilu ja räime siis ikka ju see, et see kala pole puhas jõekas vaid a la riimforell.
Jõekas aga näiteks Põltsamaa vesikonnast ei saa seda olla ja selline kala ongi puhas jõekas.
Kõik ülejäänud võimalused, jõed mis ühenduses merega (isegi kui seal kunagi on olnud ees tamm vms) on 99% suurusega kindel, et selline kala on kasvanud suureks meres ja siis jälle sattunud jõkke ja nö teie mõistes on see kala jõekas.
Seda veel, et siin osad lahkamisest ja magude sisust räägivad, et sellistel kaladel on pea alati maos aint põhjaloomad!?
Siis sellele ju ongi väga lihtne ja vettpidav seletus,
Kala kes tuleb sügisel merest jõkke kudema, ei tule sinna sööma.
See, et ta kude käigus mõne ninaette jääva mudru suhu hampsab ongi kõik.
Lõpetuseks,
Johannesel ja Jukul ongi vahe aint selles, et üks omab elutarkust teine alles loll ja lühinägelik.
Spetsialist on see, kes suudab asju võimalikult laialt vaadata ja omavahel märke kõrvutada.
Viimaseks,
toon siis välja punktid SELLE kala kuuluvuse merikaks, mitte vastupidi.
1. Kalal puuduvad Punased täpid, (on pruunid)
2. Suure jõeka kohta vale kehaehitusega.
3. Püütud merre suubuvast jõest (püüdja kinnitus)
4. Kala liha oli hallikas (püüdja kinnitus) mitte jõekale omaselt punakas
5. Kalal niiska pritsib, kuigi jõekas veel see aasta ei koe (vilunud silm näeb niiska pildil)
6. kala kõhualune tahmane, (st. et kala olnud kaua jões ja ka pesal)
Sorri, ma nüüd tahaks vastupidiseid väiteid lugeda.
Tee mulle seda rõõmu Kuki
Igaks juhuks loe sama kala teine pildialune ka veel läbi ja saad kõigest aru.
Igaks juhuks mainin veel tähtsama üle,
Kalateadlased selgitavad katseid tehes välja antud kalal aint üht, KAS KALA ON VIIBINUD SOOLASES VEES; VÕI MITTE.
Seega kui kala on viibinud soolases vees, siis teda enam jõekaks tembeldada ei saa, missiis, et kala püütud sügisel jõest ja kalal justkui pruun värvus ja täpid ka olemas.
Aga kui see kala jääks jõkke, näiteks miskit juhtub, (vesi madal, tamm ees vms problad) Siis nii 2-3-4a aastaga saabki seesama kala jõeka värvid ja isegi vilunud silm seda kala ei erista ja seda kala ei suuda lahterdada kuhugi.
NB! siiani pole minul vähemalt küll raske olnud ei kalajuhani piltidel ega kuki piltidel näha merikaid, mitte nende endi poolt loodetud jõekaid. Seega ka need kalad pole olnud piisavalt jões.
AGA, kui see kala viia kalateadlaste kätte ja need labaratoorselt kinnitavad, et see kala viibinud soolases veel ja söönud 2 suupoolega kilu ja räime siis ikka ju see, et see kala pole puhas jõekas vaid a la riimforell.
Jõekas aga näiteks Põltsamaa vesikonnast ei saa seda olla ja selline kala ongi puhas jõekas.
Kõik ülejäänud võimalused, jõed mis ühenduses merega (isegi kui seal kunagi on olnud ees tamm vms) on 99% suurusega kindel, et selline kala on kasvanud suureks meres ja siis jälle sattunud jõkke ja nö teie mõistes on see kala jõekas.
Seda veel, et siin osad lahkamisest ja magude sisust räägivad, et sellistel kaladel on pea alati maos aint põhjaloomad!?
Siis sellele ju ongi väga lihtne ja vettpidav seletus,
Kala kes tuleb sügisel merest jõkke kudema, ei tule sinna sööma.
See, et ta kude käigus mõne ninaette jääva mudru suhu hampsab ongi kõik.
Lõpetuseks,
Johannesel ja Jukul ongi vahe aint selles, et üks omab elutarkust teine alles loll ja lühinägelik.
Spetsialist on see, kes suudab asju võimalikult laialt vaadata ja omavahel märke kõrvutada.
Viimaseks,
toon siis välja punktid SELLE kala kuuluvuse merikaks, mitte vastupidi.
1. Kalal puuduvad Punased täpid, (on pruunid)
2. Suure jõeka kohta vale kehaehitusega.
3. Püütud merre suubuvast jõest (püüdja kinnitus)
4. Kala liha oli hallikas (püüdja kinnitus) mitte jõekale omaselt punakas
5. Kalal niiska pritsib, kuigi jõekas veel see aasta ei koe (vilunud silm näeb niiska pildil)
6. kala kõhualune tahmane, (st. et kala olnud kaua jões ja ka pesal)
Sorri, ma nüüd tahaks vastupidiseid väiteid lugeda.
Tee mulle seda rõõmu Kuki
16.11.2008 19:28
0
0
No kuda siis inimesele rõõmu mitte valmistada
Paraku suudan pikast loetelust üheainsama argumendi moodi asja leida.Ülejäänud väited paistavad määramise kontekstis rohkem sellised “ei kinnita ega ka lükka ümber” väärtusega olema?
1.Lepatriinu täpilugemisega üks segane värk.Osa autoreid eirab punatäppe merivarellil üleüldse,osa räägib roosadest täppidest ja osa nende kirgastumisest punaseks pulmarüü koostisosana.Pildi põhjal midagi raudkindlat väita ei julge,annan siin kohal Jurakale igaks juhuks punkti.
2.Nii jõekal kui merikal tundub olema mitmeid keremodifikatsioone .Seetõttu kehitan vaid õlgu ja punkti äi anna.
3. Kõik jõed suubuvad kuhugi.Mis loob küll võimaluse-aga punkti ikka ei tule
4.Liha värvus sõltub nii ninaesisest kui käitumisest kude-eelsel perioodil.Siinkohal tahaks küll väita,et ühtemoodi halli /heledat karva lihakeha tuleb ette nii merika kui jõeka puhul.Punkti saad siis kui tõestad ära,et jõekalal on ta eranditult ja permanentselt rõemsalt punane.
5. Jõekas pritsib niiska meite kandis igal aastal oktoobris/novembris.Kohe mitte äi usu,et nad selle sügise vahele oleksid otsustanud jätta? Igaks juhuks 0.
6. Merikas sõimab jõekat,ühed tahmased mõlemad, 0.
Aga 1 lisapunkti annan küll.Selle ilusa Johannese ja Juku mõttearenduse eest.Kusjuures sel lool on olemas ka järg,mida Sa veel vist lugema pole sattunud.Kunagi jõuab ka Targa Johanneseni ilmutus-seda,mida me teame,on põrgulikult vähe selle kõrval,mida me ei tea.
Nii et paergase rehkenduse järgi kokku 2 punkti.Mida oo pire vähe “lõplikuks tõeks”
Kui see lohutab,siis sisemuses ma usun,et kogend silm määrab tulemuse üsna suure täpsusklassiga ää.Aga et kohe “raudpolt”,selles jään endiselt eriarvamusele.Lõpetaksin siinkohal ühe autoriteedi tsitaadiga:”Igal juhul tuleb aga leppida tõsiasjaga,et ka suurte forellide puhul pole võimalik (visuaalselt)vahet teha,kas tegemist jõe- või meriforelliga
Paraku suudan pikast loetelust üheainsama argumendi moodi asja leida.Ülejäänud väited paistavad määramise kontekstis rohkem sellised “ei kinnita ega ka lükka ümber” väärtusega olema?
1.Lepatriinu täpilugemisega üks segane värk.Osa autoreid eirab punatäppe merivarellil üleüldse,osa räägib roosadest täppidest ja osa nende kirgastumisest punaseks pulmarüü koostisosana.Pildi põhjal midagi raudkindlat väita ei julge,annan siin kohal Jurakale igaks juhuks punkti.
2.Nii jõekal kui merikal tundub olema mitmeid keremodifikatsioone .Seetõttu kehitan vaid õlgu ja punkti äi anna.
3. Kõik jõed suubuvad kuhugi.Mis loob küll võimaluse-aga punkti ikka ei tule
4.Liha värvus sõltub nii ninaesisest kui käitumisest kude-eelsel perioodil.Siinkohal tahaks küll väita,et ühtemoodi halli /heledat karva lihakeha tuleb ette nii merika kui jõeka puhul.Punkti saad siis kui tõestad ära,et jõekalal on ta eranditult ja permanentselt rõemsalt punane.
5. Jõekas pritsib niiska meite kandis igal aastal oktoobris/novembris.Kohe mitte äi usu,et nad selle sügise vahele oleksid otsustanud jätta? Igaks juhuks 0.
6. Merikas sõimab jõekat,ühed tahmased mõlemad, 0.
Aga 1 lisapunkti annan küll.Selle ilusa Johannese ja Juku mõttearenduse eest.Kusjuures sel lool on olemas ka järg,mida Sa veel vist lugema pole sattunud.Kunagi jõuab ka Targa Johanneseni ilmutus-seda,mida me teame,on põrgulikult vähe selle kõrval,mida me ei tea.
Nii et paergase rehkenduse järgi kokku 2 punkti.Mida oo pire vähe “lõplikuks tõeks”
Kui see lohutab,siis sisemuses ma usun,et kogend silm määrab tulemuse üsna suure täpsusklassiga ää.Aga et kohe “raudpolt”,selles jään endiselt eriarvamusele.Lõpetaksin siinkohal ühe autoriteedi tsitaadiga:”Igal juhul tuleb aga leppida tõsiasjaga,et ka suurte forellide puhul pole võimalik (visuaalselt)vahet teha,kas tegemist jõe- või meriforelliga
16.11.2008 20:33
0
0
Vaatan,et olen peast tsiteerimisel halli värvi kogemata juure pand.Olgu siis see tsitaat juba oma täpses sõnastuses:
"Igal juhul tuleb aga leppida tõsiasjaga,et ka suurte forellide (väikeste puhul peetakse eristamist üldse võimatuks) puhul pole alati päris kindlalt võimalik vahet teha,kas tegu on jõe- või meriforelliga"
"Igal juhul tuleb aga leppida tõsiasjaga,et ka suurte forellide (väikeste puhul peetakse eristamist üldse võimatuks) puhul pole alati päris kindlalt võimalik vahet teha,kas tegu on jõe- või meriforelliga"
16.11.2008 21:09
0
0
Loobu varell läbiaegade hõbedane olnud. see selline selgeveeline jõeke. kunda on soine ja turbane jõgi, varell sellepärast pronksine.
selle kala juures värv nati häirib. eriti kollane kõht. sabakaar selle´eest merevarell, mis merivarell.
selle kala juures värv nati häirib. eriti kollane kõht. sabakaar selle´eest merevarell, mis merivarell.
16.11.2008 23:15
0
0
Kukikuki,
sa ikke mega segaseks ja laialivalguvaks läksid.
Mina jällle sellist asja ei salli.
Olen ülimalt täpne ja loodan järgmises sinu kirjutises sedasama näha!
küsimus,
1. Millistel jõgetel teil toimub jõeka kude okt-novembris!?
Täpsustuseks ikka lisaks seda, et just selle pärast lisati jõeka püügi keeluajale veel lisaks 1 kuu, ehk jaanuar, et enamik kesk eesti jõgedes ei jõua jõekas detsembri lõpuks koetud!!!!!!
küsimus,
2. millistes jõhedes on teil õnnestunud tabada halli lihaga jõekas!?
Lisan täpsustuseks, et üheski jões, kus pole merega ühendust pole minul oma elujooksul õnnestunud tabada jõekat millel oleks olnud hall või hallikas liha.
Rõõmsalt ootan su järgmist vingerdamist, aga palun, ole täpne.
Siin enam pildid 70-kümnendatest ei aita, ega ka a la kõik jõed suubuvad kuhugi.
sa ikke mega segaseks ja laialivalguvaks läksid.
Mina jällle sellist asja ei salli.
Olen ülimalt täpne ja loodan järgmises sinu kirjutises sedasama näha!
küsimus,
1. Millistel jõgetel teil toimub jõeka kude okt-novembris!?
Täpsustuseks ikka lisaks seda, et just selle pärast lisati jõeka püügi keeluajale veel lisaks 1 kuu, ehk jaanuar, et enamik kesk eesti jõgedes ei jõua jõekas detsembri lõpuks koetud!!!!!!
küsimus,
2. millistes jõhedes on teil õnnestunud tabada halli lihaga jõekas!?
Lisan täpsustuseks, et üheski jões, kus pole merega ühendust pole minul oma elujooksul õnnestunud tabada jõekat millel oleks olnud hall või hallikas liha.
Rõõmsalt ootan su järgmist vingerdamist, aga palun, ole täpne.
Siin enam pildid 70-kümnendatest ei aita, ega ka a la kõik jõed suubuvad kuhugi.
17.11.2008 00:52
0
0
Jurakas...
mine käi õhnel-helmel ära, siis näed, et jõekakonnad võivad lihalt nii hallid olla, et süüa kah ei julgeks, kui ei teaks et värske on.....
mine käi õhnel-helmel ära, siis näed, et jõekakonnad võivad lihalt nii hallid olla, et süüa kah ei julgeks, kui ei teaks et värske on.....
17.11.2008 19:50
0
0
18.11.2008 13:18
0
0
seenevihm,
sealkandis pole tõesti jõekat püüdnud.
Aga seda pole küll vaja näiteks esile tuua, see ikka erand.
sealkandis pole tõesti jõekat püüdnud.
Aga seda pole küll vaja näiteks esile tuua, see ikka erand.
18.11.2008 13:46
0
0
... punkti ei saa
Kui eranditest eraldi rääkida,siis "Kudeaeg on tavaliselt oktoobris-novembris,allikalistes jõgedes ka detsembris,erandina isegi jaanuaris..."
Ka see punkt jääb saamata.
Ühesõnaga-lahja.
Kui eranditest eraldi rääkida,siis "Kudeaeg on tavaliselt oktoobris-novembris,allikalistes jõgedes ka detsembris,erandina isegi jaanuaris..."
Ka see punkt jääb saamata.
Ühesõnaga-lahja.
18.11.2008 16:28
0
0
Lootusetu,
Ei saa küürakat enne surma sirgeks, ega pimedat nägijaks.
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRU2.htm
No tule taivas appi, sa Kuki täiega segast peksad.
Sügist püügikeeldu pikendati just sp. et JÕEKAS koeb talvel ja seda enamus jõgedes, kus pole merega ühendust, st. et tegemist pole ei merika, lõhe ega riimforelliga, vaid just see kala ongi JÕEKAS!!!!
Ja see kala koebki põhiliselt detsember ja jaanuar.
Kala mis koeb oktobris-novembris on üks teine kala, sinu jaoks tundmatu,
See kala on MERIKAS või LÕHE, ehk MEREKALA.
Andke õhku.....
Ei saa küürakat enne surma sirgeks, ega pimedat nägijaks.
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRU2.htm
No tule taivas appi, sa Kuki täiega segast peksad.
Sügist püügikeeldu pikendati just sp. et JÕEKAS koeb talvel ja seda enamus jõgedes, kus pole merega ühendust, st. et tegemist pole ei merika, lõhe ega riimforelliga, vaid just see kala ongi JÕEKAS!!!!
Ja see kala koebki põhiliselt detsember ja jaanuar.
Kala mis koeb oktobris-novembris on üks teine kala, sinu jaoks tundmatu,
See kala on MERIKAS või LÕHE, ehk MEREKALA.
Andke õhku.....
18.11.2008 18:03
0
0
see keeld vast ikka selleks pikemaks tehti, et järvamaa jõekal lasta rahus kudeda... seinapalu, võllingi... isegi preedis ja vodjas jaanuaris kudevat kala näinud...
...kasu toob ta aga igas jões
Ja selle liha värvi kohta julgen küll öelda, et ka mujalt jõekat saanud, mis sugugi ere ei ole....
Õhnes aga võiks jõeka liha värvi (enamasti) vist võrrelda harjuse hallika lihaga...
Edu vaidluses ja tõde olgu pigem jõekale mööndusega kui merekalale siis jääks miskigi lootus alles
EDU Härrad!!!
...kasu toob ta aga igas jões
Ja selle liha värvi kohta julgen küll öelda, et ka mujalt jõekat saanud, mis sugugi ere ei ole....
Õhnes aga võiks jõeka liha värvi (enamasti) vist võrrelda harjuse hallika lihaga...
Edu vaidluses ja tõde olgu pigem jõekale mööndusega kui merekalale
EDU Härrad!!!
18.11.2008 21:30
0
0
seen..., sa loe mu kirjutis uuesti, saad ka aru mis kandi jõgesi ma silmas pidasin, kus jõekas koetud ei saa ja sp. jaanuar lisati.
Ja tõesti pean su targa väite ees käed tõstma.
Mina pole ühtegi jõekat saanud merre mitte jooksvates jõgedest, mis oleks olnud halli lihaga.
Pärnu jõgi koos oma harudega sinna ei kuulu teadupärast.
Ja tõesti pean su targa väite ees käed tõstma.
Mina pole ühtegi jõekat saanud merre mitte jooksvates jõgedest, mis oleks olnud halli lihaga.
Pärnu jõgi koos oma harudega sinna ei kuulu teadupärast.
18.11.2008 21:53
0
0
saan aru, et ei mõelnud sa ei peipsi vesikonda, ei pärnut lisadega... ei järvas vulisevaid põltsu harusid...
... loobu, vasalemma ja valgejõgi kah igast imelike sisse viskavad ju vahel... ka pealpool paise takistusi...
...selle ei julgeks mina küll väita, et et jõekas ilus ere lihalt on...
ere liha ikka kirpvähist vist põhiliselt ja osades kohtades seda napib.... tundub...
...lisaks julgen nüüd kirjutistest kinnitust saanuna ka ise väita, et osa täiskasvanud jõekaid oma toidulaual korrektuure teeb... ja tänu sellele oma lihalt ereda värvuse tiba halllima vastu vahetada võib... ning punased täpid lihtsalt esile ei tule... küll näinud neid ilma punaste täppideta kalu...
ma ei tahagi kellegagi vaielda, aga Sa lihtsalt ei taha oma suurte lõhede merikate kõrval uskud, et jõekas kah üle 2-3-kilo visata võib(ja keegi teine selle kinni nabib)... ilma merest kala söömata.... sööb konna, särge, viidikat jne jões tegelikult...
aga olgu... müts maha sinu kui ikka tõsise punasepüüdja ees aga ärge ikka 100%, 99% ja selliseid veksleid lendu laske....
teistele, alati kala üle 2 kg, soomuseproov!!!
18.11.2008 22:15
0
0
seen, põltsut koos oma harudega ikka ka silmas pidasin, tegemist kindla vesikonnaga, kus merega ühendus puudub.
Isiklikult olen kesk eesti jõed sammhaaval läbi käinud ja korduvalt.
Seega tean milline näeb jõekas seal ja siin, ehk merre suubuvates jõgedes.
Oostrikust on minul pärit 1,4kg jõekas mis oli punasema lihaga, kui norra lõhe poelettidel. Muud nired ja harud järvamaal ka läbi käidud ja kalad ikka punase lihaga, mitte halli.
Aga kas sina oled p-eesti jõgedega tutvunud ja kokku puutunud nende asukatega.
Kui oled, siis kas piisavalt!?
Mul vägisi tekib tunne, et sügisese merekalaga mitte piisavalt.
Mina isiklikult see sügis olen päevalehte võtnud 8 või 9 päeva ja käest on kalu läbi käinud üle 30.
Ilusamad isendid on olnud täishõbe 8,8kg emme, 5,6kg emme ja 7,8 kg issi ja 9kg issi.
Pildit tehtud ja neid näeb peale hooaega.
Väiksemat pudi 1-4kg on on olnud väga palju, mõnipäev 4-5tk ja nendest mitmed on olnud teie mõistes jõekad.
Aga veelkord, piisavalt kokkupuuteid mõlemi poolega, ehk puhta jõekaga ja merest jõkke tuleva isendiga alles annab täpse pildi ja arusaama.
Keegi pole väitnud 100% siin ja pole ka mina eksimatu.
Teen sulle huvitava pakkumise, prindin sellesama kala suurelt ja värviliselt A4 peale ja viin Reinu juurde poodi, riputame üles, alla 2 tulpa ja küsime inimestelt kellel kokkupuuteid mõlemi püügiga, kellega tegu. (Truumets, tema poeg Marius, Kõmmits jne)
Aga, et ma seda viitsiks, paneme ühe korraliku konni ka vahele.
Julged!?
Isiklikult olen kesk eesti jõed sammhaaval läbi käinud ja korduvalt.
Seega tean milline näeb jõekas seal ja siin, ehk merre suubuvates jõgedes.
Oostrikust on minul pärit 1,4kg jõekas mis oli punasema lihaga, kui norra lõhe poelettidel. Muud nired ja harud järvamaal ka läbi käidud ja kalad ikka punase lihaga, mitte halli.
Aga kas sina oled p-eesti jõgedega tutvunud ja kokku puutunud nende asukatega.
Kui oled, siis kas piisavalt!?
Mul vägisi tekib tunne, et sügisese merekalaga mitte piisavalt.
Mina isiklikult see sügis olen päevalehte võtnud 8 või 9 päeva ja käest on kalu läbi käinud üle 30.
Ilusamad isendid on olnud täishõbe 8,8kg emme, 5,6kg emme ja 7,8 kg issi ja 9kg issi.
Pildit tehtud ja neid näeb peale hooaega.
Väiksemat pudi 1-4kg on on olnud väga palju, mõnipäev 4-5tk ja nendest mitmed on olnud teie mõistes jõekad.
Aga veelkord, piisavalt kokkupuuteid mõlemi poolega, ehk puhta jõekaga ja merest jõkke tuleva isendiga alles annab täpse pildi ja arusaama.
Keegi pole väitnud 100% siin ja pole ka mina eksimatu.
Teen sulle huvitava pakkumise, prindin sellesama kala suurelt ja värviliselt A4 peale ja viin Reinu juurde poodi, riputame üles, alla 2 tulpa ja küsime inimestelt kellel kokkupuuteid mõlemi püügiga, kellega tegu. (Truumets, tema poeg Marius, Kõmmits jne)
Aga, et ma seda viitsiks, paneme ühe korraliku konni ka vahele.
Julged!?
18.11.2008 23:00
0
0
Selles on sul õigus, et merepünasega kogemused mitte piisavad ehk...
Jõekapoisse ikka palju-palju näinud...
põhjaeesti jõed peale selja ikka julma läbitampimise saanud... ehkki puudulik kaldajoon võib olla suudmealadel...
Konni võiks Sinuga niisama ka trimbata minu kulul
Mina isiklikult ei väida, et tegu oleks jõekas... ma nii 60 merikas 40 siiski usun et jõekas... ja olen ka spordis (jalgpall, korv jne) alati taga oleja poolt
mõne väärt konni võin välja käia niisama kah... vahele paneks pigem siis, kui kõrvuti püüaks
18.11.2008 23:05
0
0
eks ma nats jonni pärast kah noh
18.11.2008 23:05
0
0
okok, egas minagi riidu rebi.
Lihtsalt minu jaoks lihtne asi nii keeruliseks aetakse, see häirib
Lihtsalt minu jaoks lihtne asi nii keeruliseks aetakse, see häirib
18.11.2008 23:09
0
0
Kukimuki juba eitea mitmendat pilti ja kala ikke oma vana joru ajab.
Panin nüüd jõeka ja merika täpse kirjelduse üles, kudeaeg erineb nagu kuu ja päike.
Inimesel antud teemas puudulik ülevaade ja teadmised, aga ikka ajab oma joru.
Arengut ei kuskilt otsast.
Panin nüüd jõeka ja merika täpse kirjelduse üles, kudeaeg erineb nagu kuu ja päike.
Inimesel antud teemas puudulik ülevaade ja teadmised, aga ikka ajab oma joru.
Arengut ei kuskilt otsast.
18.11.2008 23:12
0
0
aga Sulle ei meeldiks uskuda, et meie vetes ikka 4+ kiloseid jõekaid (mitte siis neid riimveelisi räimepugijaid) kah ikka leidub...
ma ikka ühe loodan kunagi kinni nabida....
Lisaks meenub see Klemmi 6+ kala... soomused ikka kinnitasid, et kala jõeelanik.. kusagilt lugesin aga, et liha olla olnud hall ja mittesöödav....
aga lase vähemalt uskuda, et kusagil ikka mu 5 kg jõekas elab
ma ikka ühe loodan kunagi kinni nabida....
Lisaks meenub see Klemmi 6+ kala... soomused ikka kinnitasid, et kala jõeelanik.. kusagilt lugesin aga, et liha olla olnud hall ja mittesöödav....
aga lase vähemalt uskuda, et kusagil ikka mu 5 kg jõekas elab
18.11.2008 23:22
0
0
kuigi jah... miskipärast ise neid jõeka kudemisi vahtimas ja pildistamas palju käinud... ning usun, et jõekas vast veel ei koe... vähemalt ei tee ta seda kohtades kus eelmistel aastatel ikka palju pesasid oli... nägin seal ka paari ehk 1,7-1,8 tol korral...
18.11.2008 23:23
0
0
seen krt, seesama kala oli ka ju merikas
mingit labaratoorset analüüsi ei toimunud.
Kalateadlase Järvekülje poeg, kes sama rada käis on ju seda kitsas ringis maha öelnud, et sellel ajal mingit labaratoorset värki ei toimunud.
Siin mütsisööjaid ja rusikaga vastu rinda tagujaid leidub küllaga, aga Pärnu jõgi ja Paide alune ja väide, et see kala sõi Paide solki või mudru ja sp kasvas nii suureks on ikka megairw.
Loomulikult sureb ka Klemm uskumusega, et see kala oli jõekas ja osad jungrid väidavad sedasama. Mina ja paljud asjapulgad aga mitte.
Jäägu nii, see vana, ammune teema, eks igaühel oma arvamus.
See, et Põltus ja eraldi vesikondades ujub ringi 3-4kg jõekaid, seda usun.
Ise ka näinud selliseid ja otsasgi olnud.
mingit labaratoorset analüüsi ei toimunud.
Kalateadlase Järvekülje poeg, kes sama rada käis on ju seda kitsas ringis maha öelnud, et sellel ajal mingit labaratoorset värki ei toimunud.
Siin mütsisööjaid ja rusikaga vastu rinda tagujaid leidub küllaga, aga Pärnu jõgi ja Paide alune ja väide, et see kala sõi Paide solki või mudru ja sp kasvas nii suureks on ikka megairw.
Loomulikult sureb ka Klemm uskumusega, et see kala oli jõekas ja osad jungrid väidavad sedasama. Mina ja paljud asjapulgad aga mitte.
Jäägu nii, see vana, ammune teema, eks igaühel oma arvamus.
See, et Põltus ja eraldi vesikondades ujub ringi 3-4kg jõekaid, seda usun.
Ise ka näinud selliseid ja otsasgi olnud.
18.11.2008 23:23
0
0
Kuid mõnel vast varem ihu jampsi täis)
18.11.2008 23:25
0
0
Ole tubli Jurak!
18.11.2008 23:29
0
0
Ah et andke õhku? Kui sa Jurakas kogu ingamise varu niisamma paljalt eksalteeritud. Üiatuste piale äi raiskaks.Jätkus apnikku lõdvalt nii ajule.Kui jääks ka ülegid...
Kui sa selle pildi aluse jutu oolega läbi loed. Siis jõuab järsku pärale. Et vähemaste minu poolt põle siin.Püstitatud ühtegid üpoteesi selle kala määrangu kohta.Mille üle vaielda.Oli paljast küsimus.Et mille alusel merivarelliks kvalihvitseeritasse? Lootuses et “prohvessori” ja “espetsialisti” esitluses.Tuleb miskit asjaline analüüs.Kas just epohhiloov.Riimvarelli välimääramise käsiraamat.Teejuhiks tulevikku.Või vähemaste sinnakanti.Aga tutkit!
Välja tuli ikke.Rohkem siuke pehmete kaantega altuura.Kus üks suht selge väide.Ja ülejäänu osas kruubid/tangud segamini.Ma ei näe siinkohal isegi mõtet.Üksikute punktide osas vaidlust jätkata.See on siin nagunii kujunenud kurdi ja tumma kahekõneks.Kes piisavalt palju vee ääres käib.Kogeb varem või iljem ise.Mis absoluutne,mis suhteline.Milliseid muljeid saab võtta dogmadena.
Ja milliseid tuleb ajapikku ikka ja jälle korrigeerida.Ju elu õpetab.
Ise jätkuvalt samas usus nende kalateadlastega.Kes väidavad,et praeguse liikide mitmekesisuse,segunemise,moonete ja rännete juures.On ka suurte kogemuste olemasolul paljas silm kahjuks ebapiisav relvastus.10-st paugust 8-sa läheb küll pihta.Aga 2 kipuvad sohu.Nii mis viliseb.
Ja nigu eespool juba mainitud.Õndsad oo need ,kes omas usus kindlad.Olgu see usk ise siis milline tahes.
Lõpetuseks meeldis langest see Seenevihma lausejupp.Jäägu jõevarellile tema võimalus.Kuniks ei ole tõestatud vastupidist
PS-jõeka kudeajastu kohta kuluks.Täiendus kindlasti ära.Ainult et kellele,pole nigu selge. Iseäranis kui vaadelda asju vähe pikemas perspektiivis kui 1 aasta.
Kui sa selle pildi aluse jutu oolega läbi loed. Siis jõuab järsku pärale. Et vähemaste minu poolt põle siin.Püstitatud ühtegid üpoteesi selle kala määrangu kohta.Mille üle vaielda.Oli paljast küsimus.Et mille alusel merivarelliks kvalihvitseeritasse? Lootuses et “prohvessori” ja “espetsialisti” esitluses.Tuleb miskit asjaline analüüs.Kas just epohhiloov.Riimvarelli välimääramise käsiraamat.Teejuhiks tulevikku.Või vähemaste sinnakanti.Aga tutkit!
Välja tuli ikke.Rohkem siuke pehmete kaantega altuura.Kus üks suht selge väide.Ja ülejäänu osas kruubid/tangud segamini.Ma ei näe siinkohal isegi mõtet.Üksikute punktide osas vaidlust jätkata.See on siin nagunii kujunenud kurdi ja tumma kahekõneks.Kes piisavalt palju vee ääres käib.Kogeb varem või iljem ise.Mis absoluutne,mis suhteline.Milliseid muljeid saab võtta dogmadena.
Ja milliseid tuleb ajapikku ikka ja jälle korrigeerida.Ju elu õpetab.
Ise jätkuvalt samas usus nende kalateadlastega.Kes väidavad,et praeguse liikide mitmekesisuse,segunemise,moonete ja rännete juures.On ka suurte kogemuste olemasolul paljas silm kahjuks ebapiisav relvastus.10-st paugust 8-sa läheb küll pihta.Aga 2 kipuvad sohu.Nii mis viliseb.
Ja nigu eespool juba mainitud.Õndsad oo need ,kes omas usus kindlad.Olgu see usk ise siis milline tahes.
Lõpetuseks meeldis langest see Seenevihma lausejupp.Jäägu jõevarellile tema võimalus.Kuniks ei ole tõestatud vastupidist
PS-jõeka kudeajastu kohta kuluks.Täiendus kindlasti ära.Ainult et kellele,pole nigu selge. Iseäranis kui vaadelda asju vähe pikemas perspektiivis kui 1 aasta.
19.11.2008 16:28
0
0
Osades jõgedes on kindlasti jõekad juba kudenud. Merekala taga ajades, sattusin 2,5 nädalat tagasi kolmele isendile peale, mis täiesti jõeforelli tundemärkidega (600 - 900 g) ja kõigil piim jooksis.
19.11.2008 20:17
0
0
Vaata snjat!See mida Sina jõe ääres nägid.Äi saand olla tõsi.Vaid puhas vatamorgana.Sest nigu prohvessor Juraka värskelt ilmund. Revolutsioonilisest süvauuringust vastuvaidlemata selgub.On nii kogu Nõukogude Eesti.Kui rippumata Eesti Vabariigi kalamehed ja –teadlased.Terve II aastatuhande kui tüki III-dat.Uimelnud valeõpetuse
küüsis.Pidades jõevarelli kudesüdameks eelkõige ilissügist.Koos konkreetse aasta ilmastikust tulenevate nihetega. Piisas meie lugupeetud prohvessorihärral korra oja ääres tiir teha.Kui ilmus ukaas jõevarelli kohustusliku pulmapeo kohta.Mis kestab nüüdsest ainult ja eranditult. Jõulu esimesest pühast Kolmekuningapäevani.Ja need varellid,kes käsust vabatahtlikult aru äi saa.Saavad seda veel kibedasti kahetsema!
Nii et see mida Sa jõe ääres juhtusid nägema.Äi saand olla mitte kude.Vaid lihtsalt eelmäng.N.ö kuiv trenn,nigu inimesedki seda arrastavad.
küüsis.Pidades jõevarelli kudesüdameks eelkõige ilissügist.Koos konkreetse aasta ilmastikust tulenevate nihetega. Piisas meie lugupeetud prohvessorihärral korra oja ääres tiir teha.Kui ilmus ukaas jõevarelli kohustusliku pulmapeo kohta.Mis kestab nüüdsest ainult ja eranditult. Jõulu esimesest pühast Kolmekuningapäevani.Ja need varellid,kes käsust vabatahtlikult aru äi saa.Saavad seda veel kibedasti kahetsema!
Nii et see mida Sa jõe ääres juhtusid nägema.Äi saand olla mitte kude.Vaid lihtsalt eelmäng.N.ö kuiv trenn,nigu inimesedki seda arrastavad.
19.11.2008 21:05
0
0
snjati jutu järgi peaks vist arvama seda, et merikas ei saagi olla väike (jutus mainiti 600-900g) Juvist sünnivad kohe kilostena.
Kui nii, siis kindlalt olid temamainitud jõekavälimusega kalad jõekad.
Seda et forell saavutab suguküpsuse ca 30cm suuruselt, (sellest ka alammõõt, et kala saaks vähemalt korra kudeda) see vist jälle professor juraka fantasii.
Kui nii, siis kindlalt olid temamainitud jõekavälimusega kalad jõekad.
Seda et forell saavutab suguküpsuse ca 30cm suuruselt, (sellest ka alammõõt, et kala saaks vähemalt korra kudeda) see vist jälle professor juraka fantasii.
19.11.2008 22:16
0
0
Nüid oleks küll tark.Vabatahtlikult iseendale tuhka pähe raputada.Sest siililegi selge.Kõik kalad ,kes koevad väljaspool Jõululaubad-Kolmekunigapäeva.On automaatselt merikad.
Või vähemaste tursad.
Või vähemaste tursad.
19.11.2008 22:51
0
0
usun, et KukiMuki kah vaevalt seda kala 100% jõekaks peab...
...aga pigem asi selles, et Härra ei lase välistada võimalust, et see koll ikka on jõekas....
EDU KalaKunnid!!!!
...aga pigem asi selles, et Härra ei lase välistada võimalust, et see koll ikka on jõekas....
EDU KalaKunnid!!!!
20.11.2008 18:34
0
0
pilt on pilt, päriselus võib kala välimus olla hoopis teine ja kuigi ei suutnud kõiki teksti läbi lugeda, siis jõeforelli kudemisaeg hakkab juba augusti lõpust
23.11.2008 15:00
0
0
Mark?
Kus augustis vesi jäätuma hakkab
...et jõeforell ikka 4-8 kraadi vahel koeb, tähendab see allikalistes jõgedes seda,(milledes on miinus kraadidega teadupärast vesi ikka 2-5 kraadi), et kõrval olevad seisuveed jääs on enamasti...
.... jätke need naljad parem omale...
Kus augustis vesi jäätuma hakkab
...et jõeforell ikka 4-8 kraadi vahel koeb, tähendab see allikalistes jõgedes seda,(milledes on miinus kraadidega teadupärast vesi ikka 2-5 kraadi), et kõrval olevad seisuveed jääs on enamasti...
.... jätke need naljad parem omale...
21.12.2008 14:31
0
0
No om juttu pildi all ! Ma jõudsin üle pool Singre-Vingeri 2003a. CD'st ära kuulata ,lugedes neid kõiki MukiKukil,seeneka ja juraca komme! )
26.12.2008 17:08
0
0
tõesti on palju juttu. Polegi näinud pildi all nii pikka teksti. Olen väga rahul,et sain sellise diskussiooni ja infohulga oma pildi alla. Ei ole jõudnud veel ise lugedagi, ükspäev võtan kätte ja loen läbi.
24.01.2009 01:53
0
0
14 januaril sellel aastal kudu täies hoos ühel jõekesel oli...
... niisama jutujätkuks ütlesin
... niisama jutujätkuks ütlesin
16.12.2009 20:46
0
0
pole kindlasti mingi spetsalist, kuid pakun ise, et jõekas.
lugedes neid lugusid-jutte siin, siis ei leidnud Jurakalt miskit paikapidavat vastuväidet, ka teistelt vastupidist mitte.
olen saanud jõekaid, millel pole ühtegi punast jõhvikat ja seda Peipsi vesikonna jõest( miks siis ei võiks teistes jõgedes jõekas ilma punaste laikudeta olla?)
ka on liha olnud hallikas.
kindlasti on kudevaid jõekaid novembri keskel.
kehakujult on ka saledamaid, küürakamaid jõekaid
miks ta pole merikas( minu arust)
sellises kaalus-suuruses merikas ei oma nii palju ja konkreetseid täppe ja ka mitte nii kuldset värvi.
suurte laikude ümber pole nii konkreetseid valgeid laike
kehakujult oleks pigem merikas saledam
kui tegu jõega, millelt kena pääs merele, siis merikas küll nii kaua jões ei istuks( et suudaks endale sellise värvi selga tõmmata, mis võtaks aega arvatavasti üle 4-5a), vaid läheks ikka merre ja sööks usinasti räime-kilu
Kuid need kõik siis minu väikese kogemusega forelliküti arvamused.
kas selle aasta jooksul on siis ka tõde päevavalgele tulnud, et kellega siis tegu. või jäi siis asi sellele tasemele, nagu siit pildi alt võib lugeda?
lugedes neid lugusid-jutte siin, siis ei leidnud Jurakalt miskit paikapidavat vastuväidet, ka teistelt vastupidist mitte.
olen saanud jõekaid, millel pole ühtegi punast jõhvikat ja seda Peipsi vesikonna jõest( miks siis ei võiks teistes jõgedes jõekas ilma punaste laikudeta olla?)
ka on liha olnud hallikas.
kindlasti on kudevaid jõekaid novembri keskel.
kehakujult on ka saledamaid, küürakamaid jõekaid
miks ta pole merikas( minu arust)
sellises kaalus-suuruses merikas ei oma nii palju ja konkreetseid täppe ja ka mitte nii kuldset värvi.
suurte laikude ümber pole nii konkreetseid valgeid laike
kehakujult oleks pigem merikas saledam
kui tegu jõega, millelt kena pääs merele, siis merikas küll nii kaua jões ei istuks( et suudaks endale sellise värvi selga tõmmata, mis võtaks aega arvatavasti üle 4-5a), vaid läheks ikka merre ja sööks usinasti räime-kilu
Kuid need kõik siis minu väikese kogemusega forelliküti arvamused.
kas selle aasta jooksul on siis ka tõde päevavalgele tulnud, et kellega siis tegu. või jäi siis asi sellele tasemele, nagu siit pildi alt võib lugeda?
17.12.2009 14:17
0
0
oleksin ma ette teadnud, et see sellist furoori tekitab, oleksin kindlasti soomused uurida saatnud. Aga kahjuks ei ole mul tõendusmaterjali ei ühes ega teises suunas.
09.06.2012 21:19
0
0
kuradi suur elukas on see 5p kindlalt 
