Märgisega Lattik..

NB!Isendi andmed..Latik .Kaal 950g,Pikkus 44 cm,Püügikoht S-Emajõgi,Palupõhja

Lipikul olev nr.11289(05,09,2009.S-Emajõgi)

Märgisega latika tabamisest palutakse teada anda Eesti Mereinstituuti (Vanemuise 46, Tartu) või telefonil 51 76886 või e-postiga mtambets@ut.ee

kasutaja:

salasõna:



uus kasutaja?





KALAVARUD

Latikate märgistamisest

Meelis Tambets



Paljud Emajõel, Võrtsjärvel ja Peipsil toimetavad kalahuvilised on juba har-junud, et mõnikord võib püütud kala küljest leida väikese punase plastiklipiku. Lipikul on ühel pool number ja teisel aadress EST. MAR. INST., Tartu Vanemuise 46. Ollakse kursis ka sellega, et Emajõe süsteemis toimub latikate rännete uuring ja märgistatud kala tabamisest teatamine lõpeb rahalise preemiaga ning osalemisega loosimises, kus peaauhinnaks paadi päramootor.

Iga märgisetagastaja saab infot oma kala märgistamise asjaoludest (kus, millal ja kui suurena kala märgistati) ning kõigest muust antud kala kohta teada olevast. Kõik huvilised kutsutakse korra aastas kokku, räägitakse Emajõe süsteemi kalastiku uuringutest, aga ka kalade märgistamisest laiemalt (angerjast, lõhest, meriforellist, vimmast, siiast) ja jagatakse tänutäheks koostöö eest auhindu – paadimootor on hinnalisim, kuid kaugeltki mitte ainuke kingitus.

Väljavaated märgistatud kala püüdmiseks on küllaltki soodsad – Emajões ja sellega seotud veekogudel (Võrtsjärvel, Peipsi, Keeri ja Kalli järvel, Emajõe vanajõgedel, viimasel ajal ka Narva jõel) on sel aastasajal märgistatud üle kaheksa tuhande kala. Taaspüükide tase on olnud kõrge – ligi 15% märgistatud kaladest on hiljem siin-seal välja ilmunud. Siiani on peamiseks huviobjektiks olnud latikas, ent alates möödunud kevadest on keskendutud ka koha uuringutele. Teadlaste ja kalastajate koostöös on välja selgitatud nii mõnigi huvitav seik – näiteks ei olnud varem teada, et kord juba Emajões kudenud latikad tulevad igal aastal paljunemiseks just Emajõkke, et nad hoiduvad igal aastal samale koelmule jne.

Kalauurijad on tänulikud kõikidele inimestele, kes neid kalastiku heaolu nimel tehtavate uuringute juures on abistanud ja seda ka edaspidi teevad. Preemia ja tagasiside jagamine toimub ka sellel aastal. Tänusõnad kuuluvad ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele abi eest uuringute rahastamisel.

Märgisega latika tabamisest palutakse teada anda Eesti Mereinstituuti (Vanemuise 46, Tartu) või telefonil 51 76886 või e-postiga mtambets@ut.ee

Keegi kunagi ütles, et märgistatud lataka eest pidi uue Nissan Pathfinderi saama?....))

Angerja eest sain landi ja teise landi jagu raha. Latika eest anti ainult raha.

seletus 6+

Õnne seen. Sellise latika tabavus tõenäosus on ma arvan et sama suur kui püüda 8 kilone koha! Või võita 100 000 krooni. PAlju õnne ja 5p

Noo sel juhul on voblal juba 300 000EEK taskus,või 24kg koha sellel aastal saadud...

HenriZ!irw )

Tip top töö.5

mm, aga kas nad tahavad aind lipikut omale tõestuseks või ei tohi kala ära süüa. või saab ka pildiga hakkama

5p

Sellega olla nii et vii ainult lipik kohale ja valmis.aga üks soovitus, kui neid lipikuid on rohkem siis sul loosimisel mingit eelist ei ole.Anna parem teisid lipikud lähedastele või sõpradele,on suurem tõenäosus,et võit tuleb peresse.

5

Eesti Loodushoiu Keskuse kalauurija Meelis Tambetsi sõnul tekkis terav vajadus Emajõe kalastiku täpsemaks uurin­guks siis, kui jõkke ühtäkki ootamatult palju kala ilmus. Tekkis vastuolu: Peipsi kaluritel oli mure, et latikas läheb Emajõkke ja sealsed kalurid püüavad nende kala kinni. Emajõe kalurid aga ütlesid, et see on nende latikas, kes pealegi läheb Peipsist Võrtsjärve sealseid angerjaid segama ja seega tulebki ta enne jõest kinni püüda. Võrtsjärve kalurid aga väitsid, et latikas ei jõuagi jõge mööda nendeni.





Neljast kolm on latikad

Kuidas asjad tegelikult on, seda ei teatud. Latika uurimisega alustati kümme aastat tagasi. Esimestel aastatel uuriti, milliseid kalu ja kui palju püütakse. Selgus, et Emajõe kalast moodustab 75% latikas, 15% särg ja ülejäänud liike on vähem.





Latikad otsustati märgistada. Selleks püüti kala kinni ja pandi märgis seljauime tagant naha alt läbi. Märgised on plastist, ühel pool number ja teisel pool aadress, kuhu tuleks märgis saata või tuua. Iga kala kohta pandi kirja, kus ja millal ta märgistati, kui suur ja mis soost ta oli. Mullu märgistati 1500 latikat, kuid aastate jooksul on märgise saanud 7500 kala.





“Kalurid, kes püüavad märgisega kala, annavad sellest meile teada,” ütles Tambets. “See on pidupäev, kui mõne märgise tagasi saame.”





Selliseid pidupäevi on igal aastal aina rohkem. Eelmisel aastal saadi kalurite käest tagasi 200 märgist ja uurijad ise püüdsid vanajõgedest (kui jõgi on oma sängi muutnud ja voolab nüüd uues kohas, siis vanasse jõesängi jäänud jõge nimetatakse vanajõeks) 150 märgistatud latikat. Kõige rohkem märgisega kalu on püütud Emajõest, kuid mõned on saadud ka kuivalt maalt – Pärnu turult, kotkapesast ja saarma einelaua jäänusena.





“Selgus, et latikas tuleb massiliselt Emajõkke, ujub 90 km, koeb vanajõgedes Alam-Pedja looduskaitsealal ja liigub sealt tagasi Peipsisse või edasi Võrtsjärve. Sügisel rändab aga Võrtsjärvest välja,” tutvustas Tambets uurin­gu tulemusi. Ka Võrtsjärve latikad käivad Emajões kudemas.





Latikad on sarnased

Võrtsjärve, Emajõe ja Peipsi latikad on segunenud ning nende geneetika on väga sarnane. Emajões kudemas käivat kala leidub kogu Peipsi järves, kuid põhiliselt siiski lõunaosas. Selle kontrollimiseks märgistati kudevaid latikaid ka Värska lahes. Selgus, et sealsed latikad pärinevad peamiselt Pihkva järvest.





Uuriti, kui palju Emajões märgistatud latikaid läheb Emajõe suudmeala lähedal asuvatesse Koosa ja Kalli jõgedesse kudema. “Ükski märgistatud latikas ei ole läinud nii-öelda valesse jõkke. Hämmastav!” on Tambets üllatunud.





Katseks märgistati 44 latikat ka Leegu järves. See järv jääb talvel väga tihti kuivaks või külmub põhjani läbi ja seetõttu rändab kala sealt sügisel ära. Leegust on uurijad saanud tagasi 10 latikat, kõik sealsamas märgistatud. Sellest saab järeldada, et latikas tuleb ikka ja jälle kord välja valitud kohta kudema.





Mõrrapüügis on kaks kolmandikku emaseid ja ainult üks kolmandik isaseid latikaid. Arvati, et isased on kavalamad ja ei lähe mõrda. Selgus aga, et tegelikult läheb kala mõrda soost olenemata, lihtsalt isaseid tuleb jõkke vähem.





90ndatel oli palju latikat ja saagid suurenesid. Kalade mõõtmise tulemusel selgus, et nad on aasta-aastalt aina suuremad. Põhjuseks oli see, et sama aastakäigu kalad kasvasid igal aastal natuke suuremaks.





Kuidas kalavaru suurendada?

Vahepealsetel aastatel ei õnnestunud kudemine nii hästi ja noori kalu ei kasvanud piisavalt peale. Seetõttu on saagid viimasel ajal vähenema hakanud. “Nüüd on palju väikest kala ja looduslikud eeldused olemas, et latika olukord läheks paremaks,” sõnas Tambets. “Püügikorraldusega saab reguleerida olemasolevaid varusid, kuid juurde kala tekitada ei saa. Seda saab teha looduskaitsega.”





Latikas läheb kudema iga kord samasse vanajõkke, tundes jõe tõenäoliselt ära lõhnameelega. Kui vanajõgi kasvab kinni või kaob ära, ei saa latikad seal enam kudeda ja nii hakkab arvukus vähenema. “Valmistame ette vanajõgede suudmete süvendamist ja lahtikaevamist,” rääkis kalauurija “Vanasti tehti seda pidevalt, kaevati labidatega jõe otsad lahti, et vanajõed oleksid Emajõega ühenduses.”

5+

hahaha topka