miks see forell sellist värvi on !?

Mu silm seletab küll punast täppi

jõkke jäänud merikas.

ei viitsi

http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDc4NzEsMyxhaHZlbjYsMQ/ ma sain samasuguse ja kindlalt pole merikas

väike merikas

äkki ujus liiga lähedalt Sillamäe juurest läbi?

Kindluse mõttes võiksid ära mainida, kas jõgi suubub kusagil põhja-eestis merre, või on Peipsi vesikonna jõgi

Samas olen üsna kindel, et tegu täiesti tavalise jõeforelliga. Küll värvilt mitte tüüpiline allikalise jõekese kala, vaid pigem liivaselt või kärestikuliselt jõelt/jõelõikudelt selliseid trehvanud.

Seenevihm!!! Peipsi vesikonna jõgi oli , täpsemalt Elva jõe õlemjooks. üks kalamees ütles enda arvamuse , et , selle kala toitumis baasil on rohkem maimu kui putukaid .

sitta see varell,lant on hea.

Keegi on lihtsalt uusi maimusid sisse lasknud. Tavaliselt on Elva jões saledad heledad ja väheste täppidega forellid.

Paraku on tavaks saanud, et kui punaseid täppe forellil pole arvatakse temast kohe merikat.

Noh, tegelikult saab forell oma punased täpid toidust e. kirpvähist, kes sisaldab punast värvi pigmenti.

Sõltuvalt toidulauast on need täpid kiired tulema ja kiired kaduma. Ja need täpid võivad olla nii merikal, kui loomulikult jõekal, kes on mõnda aega jões elanud, kus elutseb ka kirpvähk. See sõltub vee oludest.

Merika ja jõeka eristust peaks täpsemini väljedama nende seljauime äär, mis jõekal on kaarjas ja merikal on sirge.

Meriforell ja jõeforell on põhimõtteliselt üks ja sama kala. Maimuna pole isegi geneetiliselt võimalik vahet teha, kes on olnud tema esivanemad.

Teada pole ka päris kindlalt smoldifikatsiooni põhjus. Osal merika noorjäegul võib ka see nn "muteerumine" ära jääda ja jääb jõkke elama kui täiesti tavaline jõeforell. Seepärast sobivad ka merekala noored näiteks asustamiseks jõgedesse, millel puudub merega ühendus ja nendest kujuneb välja jõeforelli asurkond.

Aastaid on ju kaalutud ka kahe eraldi liigi kaotamist ja neid mõlemaid hakata nimetama lihtsalt forelliks. Sest jõeforell on lihtsalt jões elav meriforelli vorm või siis vastupidi.

Nii, et põhimõtteliselt on alati sellel teemal vaidlejatel mõlemil õigus. Kuid küsimus rohkem selles, et kas kala on meres käinud või on "muteerunud" saamaks merekalaks

Ühe varasema diskussiooni ajel.Esitasin küsimuse eristamise teemal inimestele,kelle arvamust selles vallas respekteeriks.Lähtudes nende elu- ja töökogemusest.

Lühikokkuvõte on siin,kallutamata ja toonimata:

"Merest tulnud ja jõeforelli eristamine pole 100%-lt võimalik. Nad ju üks ja sama liik ning seetõttu pole ka geneetikast suuremat abi.Pole olemas ka markerit,mille abil võiks jaotada forelle “jõe- ja mereomadeks”.Nende omavahelised erinevused on rohkem fenotüüpsed, s.o. keskkonnatingimustega seotud. Forell Salmo trutta on üldse igavesti plastiline liik ja areaali piires võib kalade väljanägemine väga tugevalt varieeruda.Kindlalt väita et tegemist on jõeforelliga, saab vaid juhul, kui tegemist veekoguga, kuhu meriforell kuidagi sattuda ei saa,välimus selle juures on teisejärguline. Muuseas paljudesse veekogudesse, jõeforelli lõigule on varem asustatud meriforelli, võimalik võib olla,et vahel ka sellel mõju.Üldreeglina need erinevused,mida sagedamini väitluses eristamise alusena välja tuuakse, ei pea piisava kindlusega paika..

Kokkuvõttes: mingeid absoluutseid, üheseid eraldamistunnuseid pole ja sellega peab vist leppima."

mnjaa...isegi minu silm seletab sellelt kalalt heledaid punaseid täpppe...muidu ilus kala 5p

talisman tark mees

Dumaju,4to ona nedavno s morja zashla,esli ostanetsa v reke,to so vremenem pomenjaet cvet po srede obitanija.

U menja byl slu4aj ,kogda v odnom meste pojmal tri foreliny i vse raznogo cveta i risunka!

Ajame pildi veel segasemakshttp://fotoalbum.ee/photos/latikas/60991463

Kala püütud (kellegi teise poolt) Saaremaa vetest.

zdrastvuite pasha))

ochen ho4etca polovit' forel ))

no vot mesta ne znaju !!!

esli ne tezhelo podskazhite mesta!! gde mozhno byloby polovit)

forelä v dannyj moment)

i nas chto mozhno poimat jejo)

KukiMuki !!! kude kleit on sinu forellil ! :-((( ei tohi teda putuda sel ajal !!!!

dast1 !!! форель как раз сейчас нерестится и ловить её нельзя , а форели по всей Эстонии куча )) почти в верховьях всех рек. вот нерест пройдёт так и звони , научу , объясню и может свожу ))

alekseialeksei!!! эта река не соединяется с морем , море от неё в километрах 200 )))

Miks ei või merest? Merest võid aasta läbi punast püüda, küll mõningate piirangutega (just kohtade näol).

Ja tundub, et kleidi asemel hoopis pulma-ülikond on

Juraka naerunägu kinnitas mu oletust.

keko123!!! suprfly!!! mehed )) kui olete forelli püüdnud , siis peate teadma mis värvi punased täppid jõekal on !!! aga see mis te näete on kergelt roosa )))

Kuule härra? Vaikselt hakkab tunduma, et sa ei valda üldse teemat...

Jõekal võivad olla punased, punakas-pruunid, pruunid, oranžikad, roosakad, lillakad jne täpid, samas võivad ka "punased" täpid üldse puududa ja olla ainult mustad ja ka musta asemel võib olla tume pruun jne.

Mis sul arusaamatuks jääb või millest sa aru ei saa?

Jõeforell, meie vete kaunitar

Rein Järvekülg





Tunnused ja taksonoomia

Kui rääkida sellest, kuidas jõeforelli ära tunda, muigab enamik kalastajaid ilmselt sarkastiliselt ja mõtleb – no küll nüüd kukub targutama, kes siis jõeforelli ära ei tunne? Aga kas ikka alati tunnemegi?

Alustada võiks igihaljastest küsimustest, mille üle enamik kalastajaid ja kalahuvilisi vähemalt kord elus tõsisemalt juurelnud on: kes on jõeforell, kes meriforell, kes forell ja kuidas neil vahet teha.

Kui jätta kõrvale kalakasvatustes kasvatatavad vikerforellid, kuldforellid jm eksootilised forellitõud, keda juba praegu meie kalakasvatustes üha sagedamini näha võib, siis looduses elab Eestis ainult üks liik – forell. Sellel liigil on kaks ökoloogilist vormi – jõeforell ja meriforell. Jões elavate väikeste (sama- ja kahesuviste) forellide puhul pole välimuse järgi mitte kuidagi võimalik vahet teha, kas tegu on tulevase jõe- või meriforelliga. Praegu ei oska kuigi kindlalt vahet teha ka geneetikud. Soodumus selleks, kas antud isendist saab meri- või jõeforell, on geneetiliselt küll määratud, ent oluline osa on ka keskkonnateguritel. Igal juhul teeb osa kaheaastaseks saanud forellidest läbi füsioloogilised muutused, muutub hõbedaseks, laskub merre ja muutub meriforellideks, teine osa aga jääb jõkke jõeforellidena elama. Kui jõel ühendus merega puudub, siis on kogu forelli järglaskond muidugi jõeforellid, kuigi vahel võib ka sellistes asurkondades näha kahe- või kolmeaastasi teistest tunduvalt hõbedasemaid isendeid.

Kuidas aga teha vahet suurte meri- ja jõeforellide vahel? Üldjuhul on suured jõeforellid alati värvikamad, neil on lisaks mustadele täppidele keha külgedel alati ka punaseid täppe, suguküps meriforell on enamasti hõbedane või tumepruuni-halli varjundiga hõbedane (sageli isased). Punaseid täppe neil keha külgedel pole. Ja muidugi on meriforell tavaliselt suurem kui jõeforell.

Teoreetiliselt oleks asi justkui lihtne, kuid praktikas tuleb ette olukordi, kus päris hästi ei oskagi välimuse järgi öelda, kas tegu on suure jõe- või meriforelliga. Vahel aitab soomuste vaatamine. Sealt on näha forelli elulugu – vanus, kasvukiirus, kas ja kuna ta eelnevalt juba siginud on. Igal juhul tuleb aga leppida tõsiasjaga, et ka suurte forellide puhul pole alati päris kindlalt võimalik vahet teha, kas tegu on jõe- või meriforelliga. Seda enam, et mõned forellidest elavad tõenäoliselt vaheldumisi periooditi nii jões kui meres.

Kas probleemiks võib olla ka lõhe ja jõeforelli eristamine? Lühike vastus on – enamasti mitte, aga vahel siiski. Suure täiskasvanud lõhe ja jõeforelli vahel on peaaegu alati lihtne vahet teha ja siin ei eksi enamasti ka see, kes kaladest suurt midagi ei tea. (NB! Sama ei kehti muidugi suurte lõhede ja meriforellide puhul!) Kuid mitmetes meie lõhejõgedes elavad kärestikel kõrvuti lõhe ja forelli noorjärgud ning nende eristamine ei pruugi vähese kogemuse korral alati nii lihtne ollagi. Praktika näitab, et kui kord elus on kõrvuti nähtud nii lõhe kui forelli tähnikuid (jões elavad sama- ja kahesuvised isendid) ja keegi on ära näidanud, kumb on kumb, siis tavaliselt enam ei eksita.

Lühidalt on erinevused järgmised: lõhe noorjärgud on oliivroheka varjundiga, neil on külgedel rida hallikastumedaid suuremaid laike („sõrmejäljed“), punased täpid külgedel puuduvad, rinnauimed on suuremad, laiemad ja ta hoiab neid rohkem laiali, saba sisselõige on suurem ja sabavars peenem. Forelli noorjärgud on kas tume- või helehallid, vahel ka hõbedased, aga reeglina mitte oliivrohekad, „sõrmejäljed“ külgedel puuduvad või on segased, külgedel on alati mõned punased täpid, rinnauimed on kitsamad ja väiksemad, sabavars laiem, saba sisselõige väiksem ja lõpuks kõige selgem ja lihtsam tunnus – peaaegu alati on rasvauime tipp punane. Kõik oleks justkui väga selge, kuid kui kogemusi pole ja käes on ainult üks noorjärk, siis polegi kuigi lihtne öelda, kumb ta on.

Lisaks sellele tuleb iga saja noorjärgu kohta ette mõni, mille puhul ei ole ka asjatundjal täit selgust, kumb ta nüüd on. Siis võib olla ka nii, et tegemist ongi hübriidiga. Hübriidide olemasolu meie jõgedes on näidanud ka lõhe ja forelli noorjärkude geneetilised uuringud (T. Paaver, R. Gross). Mõnevõrra raskendab lõhe ja forelli noorjärkude eristamist ka see, et suur osa meie jõgedes olevatest lõhe noorjärkudest on kasvanduslõhed, kes sageli erinevad forellist vähem kui looduslikud lõhed.

Levik

Kui palju on Eestis jõgesid, kus jõeforell elab? Ühest vastust siin anda pole võimalik, sama raske oleks ilmselt vastata küsimusele, mitu metsa on Eestis.

Kui üritada jõeforelli levikut Eestis siiski kirjeldada, võib kokku arvestada kuni 200 vooluveekoguga.

Ühtki suuremat jõestikku, kus jõeforell täielikult puuduks, tänapäeval Eestis enam pole. Varem oli üheks selliseks Kasari jõestik, kuid 1990. aastatel asustati jõeforell Vigala jõe keskjooksule suubuvasse Ahtama ojja, kust see kala on praeguseks ilmselt edasi levinud ka mujale.

Jõeforelli algupärast levilat on praegu väga raske määratleda. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell sattunud ammustel aegadel mere kaudu ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sigimas käib ja kus tingimused forelli püsivaks eluks sobivad on, esineb alati ka jõeforell. Merega mitte ühenduses olevatesse jõgedesse on aga inimene forelli asustanud juba mitmesaja aasta jooksul. Nii ei saagi päris kindel olla, kas mõnes Võru- või Viljandimaa väikeses ojas isoleeritult elav jõeforelliasurkond on seal olnud juba aastatuhandeid või on ta 150 aastat tagasi kohaliku mõisniku poolt sinna sisse toodud.

Eeltoodud pika jõgede loetelu juures ei unustada üht olulist asja. See, et jõeforell mitmetes jõgedes ulatuslikul alal levinud on, ei tähenda üldsegi mitte seda, et ta kõigis neis jõgedes ka arvukalt esineb ja ta seisund hea on. Enamikus jõgedes puudub ühtne ulatusliku asualaga forelliasurkond. Selle asemel on tavaliselt rida väikesearvulisi üksteisest isoleeritud asurkondi, millest paljude säilimine on otseselt ohus.

Pasha! nu,esli s morja ne zashla,togda ,pipec,forelj-blondinka!!!

Vägade asjalik kirjatükk leitud hr Seenevihma poolt. Minul savi, kas jõekas või merikas, ma püüan forelli.

setu01!!! )))))

No küll on ikka vaidlusi, kas merikas või jõekas! Mis vahet, hea meel püüdjal niikuinii.

ma oleen ka pigem seda meelt et püüdjal hea meel lihtsalt,mõned targad ei suuda lihtsalt

tiigritel on valge tiiger, forellidel on hele varell