Abipalve!!!!

jaa jube lugu

Soovitus- ärge oodake mingit jah-sõna, seda jäätegi ootama, vaid- Tegutsege!

Siin on iga päev kallis!

Peeter seekord olen raudselt Sinu mõttekaaslane,meil Võrumaa väikejärvedel sama probleem. Helistasin ka keskkonna ametisse,kalaspetsialist pidi ajutine olema aparaat millega hapniku sisaldust mõõdetakse kontrollimata jne.

Kahjuks suhtumine ametnike poolt on leige.pidi loomulik protsess olema!

Kuhu küll lähevad kalastuskaartide ja trahvide rahad,kas nendega ei peaks veekogusid päästma.

Tubli Peeter 5.p.

Hea vaadata,kui inimene paneb oma abistava õla alla!

head abistajad!

5p

Võrtsus ka hapnik nulli lähedal! Võrtsu jää ka vaja lumest lagedaks lükata!

Selline lumerohke talv teeb kalavarudele palju kurja .

Pole veel elus kuulnud, et mõni ummuksisse jäänud järv kalatuks oleks jäänud. Pakun, et Keskkonnaametis lihtsalt reaalselt mõtlevad inimesed, kes vähest raha lootusetutesse üritustesse matta ei taha. Rabelda ju võib, aga selle kasutegur on nullilähedane. Kevad ja sulaveed päästavad.

mitte ainult tõhela ja ermistu järv pole hädas!!! terves eestis on sarnane olukord...

No ei ole ikka midagi nii nagu Erkki ja need asjapulgad "eesti ametitest" räägivad.

Vaadake ilmas ringi, süvitsi(tutvuge töödega, mis on aastakümneid varem Eestis tehtud ummuksil järvede päästmiseks!) ja laiuti(vaadake, mis mujal maailmas tehakse!).

Näete, et on tehtud küll, ainult et need eesti asjapulgad ei saa aru, mida teha on vaja!

Tänapäeva Eestis ei ole ju asjapulkade puhul nõutav ametialane kompetentsus! See teeb riigis igas vallas ääretult suurt kahju.

Mida "loomulikku" on selles, kui järv on kõigepealt alla lastus- kas see mehhaaniline sekkumine on siis "loomulik?" - ja siis talviti ummuksile jääb?

Need eesti asjapulgad tuleb lihtsalt põrgu saata(või siberisse, kui kunagi võimalik on- mõni mees teeb üldse seal esimest korda tööd!) ja päästa mis päästa annab!

Kui ma oleks mõnele oma tööle mingit asjapulga nõusolekut küsinud, oleks kõik üldse tegemata jäänudki.

Ma ei ole küll järvede mees, aga veel paar meetodit, mida saaks kasutada-

toksin ümber ja panen ajakirjade rubriiki üles ühe päris hea artikli, Ü.Tootsen, "Kuidas võidelda kalade hapnikupuuduse vastu,""Kalavetel",Tln, 1960.

Üks oluline raamat on jäänud viitamata: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?123894

Järve ökosüsteemi seisukohalt pole talvine kalade suremine kuigi oluline. Eestis on taoline suhtumine kalasse harjumatu ning ajakirjanduses tsiteeritud seisukoht, et kalade surm võib veekogule mõnes mõttes ka kasu tuua, on juba põhjustanud pahameelt loodusesõprade hulgas. Hooliv suhtumine elusolenditesse on sümpaatne, kuid kalade päästmise aktsioonidele peaks eelnema siiski väärtuste ja võimaluste analüüs. Kui on tegemist näiteks liigilise mitmekesisuse seisukohast olulise või mõne haruldase liigi elupaigaga, siis on päästetööd õigustatud. Kui järvele kui turismiobjektile lisab väärtust harrastuskalastajate huvi, on kaheldavate ning tihti lootusetute talviste päästetööde asemel mõistlikum järgmisel suvel kalastiku taastamisega tegelda.

http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_ummuksile_jaamine.pdf

On muidugi mugav kõigile käega lüüa. Tulgu mis tuleb. Aga 4-5 a. kala kasvamist oodata on ikka väga kurb. Ei maksa ka unustada, et kala on vaid üks lüli toidu ahelas.

Hetke seis siis selline, et homme läheb sahk peale!

Kõik vajalik selleks on tehtud; Keskonnaamet, Kotkaklubi, Pärnu "Buteo" linnuklubi, Nigula Lk, kohaliku omavalitsuse esindajad jne. on jah sõna andnud.

Ka "Pärnu Postimees" paneb hommsesse lehte teema ülesse.

' Andke siis ka oma panus. Sai kõvasti lubatud, et harrastus kalamehed panevad õla alla.

Selge lollus ja pretsedenditu künism vaatab vastu neist erkki viidatud asjadest.

Et mitte öelda- idiotism.

Järvede ummuksisse jäämisel on oma osa ka allalastud jõgedel ja ojadel, kus peale kraavitamist enam vett ei jätku.

Ja need idioodid, kellele Erkki viitab, leiavad ilmselt ka seda, et see kopp mis vägistas järve voolava jõe või oja, on "looduse orgaaniline koostisosa, ärge segagem vahele?!"

Lihtsalt neid inimesi ei ole õpetatud ei hoolima ega mõtlema.

Tolad!

Meite kagu järvede lumekihi paksus 40 -60 cm ! Vett vahel 15-20 cm .

Irw Johan, kõik teised kes sinu mõtteid ei jaga on siis idioodid ja tolad?

No tere talv.

Mu meelest selle rabelemisega ei saavuta muud, kui tähelepanu, et näe muretsetakse. Ma tean, kui suured on mõlemad järved. See võitlus jää ja lume mahuga on lootusetu. Ma igal tööpäeval suudan oma sepikojas jahutusnõust, mis on jäätunud tööpäeva jooksul puhuri ja raudade jahutamisega sulatada lahti viis prossa jääst ja igal hommikul on jahutusnõu jälle monoliitne jääkärakas. Selle järvejää puhastamisega on mõtet jantida ainult siis, kui suudetakse siis spetsialistide soovitusel kolmandik järvejääst hoida nii puhas ja sellisena, et valgus pääseb läbi, rehkendada oskate ikka töötunde, mis selleks vajalikud?

Järved jäävad ikka ummuksile, taastuvad peale ummuksilejäämist suht kiiresti, konkurents toidulaua pärast väiksem, kala kasvab kiiresti. Mõlemad järved on ju kribukalast üleasustatud.

Igaüks mõtleb vastavalt oma rikutuse astmele.

Küsimus on ka järvede halduses- kes on vastutav.

Kuidas varematel aegadel suudeti, ja nüüd ei suudeta?

Vaim valmis aga liha nõder, või vastupidi?

Vanasti polnud ühtegi järve ummuksis? Suudeti ära hoida?

Kle Kalle, mida sa ka tead hüdrobioloogiast ja ihtüoloogiast, et tuled selle eriala inimesi kritiseerima. Võiks ikka mingi respekt olla. Pole kuulnud, et keegi bioloogidest sinu raamatutes kirjutatut idiootsuseks ja tobeduseks oleks sõimanud.

Mulle meeldivad sellised distsipliinid nagu loogika.

Mulle ei meeldi, kui väidetakse et 2+2 oli kakskümmend aastat tagasi 4, aga nüüd, uue korra ajal 5!

või täpselt niipalju, kui vaja!

Nii see kipub miskipärast olema!

Loe eespoolt veelkord läbi, ja sa saad aru.

Sama käib nende kisakõride kohta, kes teatavad korraga, et süvendatud jõed ongi "looduslikud"

No tule taevas appi!

Loogika järgi, mis need "süvendatud " jõed antud teemasse puutuvad?

Üheks kriteeriumiks ummuksiohus järve hapnikusisalduse puhul on järve sissevoolud jõgedest ja ojadest.

Kui neis on allikad kraavitamise tulemusena kuivatatud, veetase langetatud, süvendatud, siis on ka vähem hapnikurikast vett tulemas antud järve.

Summa summarum- tänases eestis on inimene veekogusid juba niipalju rikkunud, et misatahes abi mis tahes veekogus kalade ja elustiku kasuks üldse on mitte ainult hädavajalik, vaid suisa kohustuslik.

Vanaisa ikka jutustas,kui poiseke olin kuidas 1924-1937 aastatel käisid külamehed järveomanikele appi hobusahkadega järvejääd puhastamas ja sissevoolusid ja väljavoolusid lahti raiumas. Muidugi väga kurbi vaatepilte olla ka olnud kus ummuskisse jäänud kalu kahvaga välja ammutati reekoormate viisi mis sigadele ja kanadele söödeti.

Tunnustuse saamisest ei mõelnud küll keegi,inimesed lihtsalt hoolisid ja hoidsid kokku.

Tänapäeval on liiga palju pintsakliplasi ja tühikargajaid kes pidurdavad mõistlikku suhtumist ja hoolivust.Ise olen ka kümmnekonna veekogu omanik ja seda kalade suremist küllaga näinud ja suutnud ka tänu headele sõpradele päästa!Olen fotgraaf mitte bioloog aga vanaisa õpetused ja elukogemused on siiski ka midagi väärt.

Erkiga ei saa kuidagi päri olla,ei maksa looduse üle nii tark olla,Sina oled PINOTX mina pean end MÄNNITÕRVAKS.

Peaks ka praegu olema sama kampaania .Teeme augu Järvedesse ja päästame hinged-

millal minnakes lund lükkama ja auke puurima.tahaks täpset päeva teada!!!

Ma lihtsalt kardan, et selle inimliku "hoolivusega" keerame me loodusele lihtsalt kärna, mida meie lapsepalsed seedima peavad.

"Ei tohtivat tehnikat järvele lasta." - pildi peal paistab küll tehnika olevat, järelikult siis ikka lubatakse, või lihtsalt ei hoolita keeldudest

asja võib muidugi pekki keerata uus lumi mis sajab peale! aga üritus on üllas.

üks abistaja kala püüab

Kahjuks pean ka ise asuma nende "mugavate ja mitte viitsivate" võitlejate ridadesse, üle keskmise peaks jagama nii bioloogiat kui ka seonduvaid "harusid" - keemiat ja füüsikat.

Lihtsalt paar asjaolu.

Ehk on mõned kuulnud sellisest asjast nagu Browni liikumine? See tähendab, et vedelik seguneb iseeneslikult. Aeg selleks on aga päris suur. Et seguneks 10 ha ja 1,5 m sügavune järv, läheb terve igavik. Milleks see teadmine vajalik on? Kui puurida persetäis auke jäässe, lisaks teha jääle paar "hokiväljakut", siis enne, kui nende mõjul vette sattunud lisahapnik järves laiali kandub, on kevad käes, ja seejärel uus talv ja nii veel mitu korda. Sellepärast ongi soovitatud jääd lumest puhastada minimaalselt poole jää ulatuses, soovitavalt rohkemgi. Lisaks tuleks jää veel mitu korda veega üle valada ja nö ära poleerida, et päike või siis lihtsalt valgus läbi paistaks.

Teiseks. Levinud arvamus on, et kui järve voolab oja/jõgi sisse ja teisest otsast jälle välja, on läbivool olemas ja hapnikunälga ei teki. Ainult osaliselt õige. Kui võtta ümmargune järv läbimõõduga 350 m, siis sellise pindala on ligikaudu 10 ha, ümbermõõt veidi üle kilomeetri. Kui n'iteks sissetuleva ja väljavoolava jõe /oja vahekaugus oleks 250 m, siis sellisel juhul oleks enam-vähem normaalne veevahetus tagatud ainult selles sektoris, järve ülejäänud osa see praktiliselt ei mõjuta. Selline mõiste nagu "lokkalselt ummuksis".

Ja kolmandaks ärge unustage ka seda, et kui ühel päeval lasta jääle sada traktorit ja 1000 matsi puuridega, siis see lärm, mida nad tekitavad, viivad tõenäoliselt kõik selle järve kalad teatud "erutusseisundisse". Ja nagu inimeselgi (meestel vähemalt) suureneb ka kaladel hapnikutarve oluliselt - kui puusse väga ei pane, siis 10-20 korda. Kui järve hapnikuhulk on niigi alumise piiri peal, siis selline "päästeaktsioon" lõpeb sellega, et loodetud pääsemise asemel kalad lihtsalt surevad.

Kokkuvõtteks - ma ei tee selliseid üritusi maha, lihtsalt antud järve gabariidid on sellised, et midagi mõistlikku seal ei saavutata. Selliseid aktsioone tuleks läbi viia väikestel metsajärvedel, kus on oht, et hapnikupuudusel hukkub kogu populatsioon, mitte ei toimu nõrgemate väljaselekteerimist, nagu see on suurte järvede puhul.

Aga kes olen mina et siin targutada.

Kes olen mina, et siin targutada. Tundub, et emake loodus tuli minu talupoja mõistusele kaasa. Need augud ja jääle pumbatud vesi tekitasid selle sulaga kena tagsasi voolu ja need targad riistad näitasid hapniku sisalduse paranemist. Täna oli jääl 20 ja peale cm. vett ja see läks mõnuga tehtud aukudest jää alla. Aukude ümbert jää sulanud, ei kanna ka kalameest. Järved ju suured, aga kala ikka seal kus vett ka all on. Selles 50 cm. vees nagunii kala pole. Majandasime ikka sügavates kohtades. Paraku on meil vaid 2 traktorit ja sajast matsist on 90 haiguslehel. Kevad on targem. Vaevalt , et kellelegi oma sebimisega kahju tekitasime. Ehk läheb ikka asjaks.

norm kui sealt lähedalt kuskilt kalamehed aitaksid

Sirpe, kuidaspraeguseseisuga loodon?Veab välja?

Vedas välja. Palju meist abi oli ei tea, aga süda on rahul.