Kahjuks pean ka ise asuma nende "mugavate ja mitte viitsivate" võitlejate ridadesse, üle keskmise peaks jagama nii bioloogiat kui ka seonduvaid "harusid" - keemiat ja füüsikat.
Lihtsalt paar asjaolu.
Ehk on mõned kuulnud sellisest asjast nagu Browni liikumine? See tähendab, et vedelik seguneb iseeneslikult. Aeg selleks on aga päris suur. Et seguneks 10 ha ja 1,5 m sügavune järv, läheb terve igavik. Milleks see teadmine vajalik on? Kui puurida persetäis auke jäässe, lisaks teha jääle paar "hokiväljakut", siis enne, kui nende mõjul vette sattunud lisahapnik järves laiali kandub, on kevad käes, ja seejärel uus talv ja nii veel mitu korda. Sellepärast ongi soovitatud jääd lumest puhastada minimaalselt poole jää ulatuses, soovitavalt rohkemgi. Lisaks tuleks jää veel mitu korda veega üle valada ja nö ära poleerida, et päike või siis lihtsalt valgus läbi paistaks.
Teiseks. Levinud arvamus on, et kui järve voolab oja/jõgi sisse ja teisest otsast jälle välja, on läbivool olemas ja hapnikunälga ei teki. Ainult osaliselt õige. Kui võtta ümmargune järv läbimõõduga 350 m, siis sellise pindala on ligikaudu 10 ha, ümbermõõt veidi üle kilomeetri. Kui n'iteks sissetuleva ja väljavoolava jõe /oja vahekaugus oleks 250 m, siis sellisel juhul oleks enam-vähem normaalne veevahetus tagatud ainult selles sektoris, järve ülejäänud osa see praktiliselt ei mõjuta. Selline mõiste nagu "lokkalselt ummuksis".
Ja kolmandaks ärge unustage ka seda, et kui ühel päeval lasta jääle sada traktorit ja 1000 matsi puuridega, siis see lärm, mida nad tekitavad, viivad tõenäoliselt kõik selle järve kalad teatud "erutusseisundisse". Ja nagu inimeselgi (meestel vähemalt) suureneb ka kaladel hapnikutarve oluliselt - kui puusse väga ei pane, siis 10-20 korda. Kui järve hapnikuhulk on niigi alumise piiri peal, siis selline "päästeaktsioon" lõpeb sellega, et loodetud pääsemise asemel kalad lihtsalt surevad.
Kokkuvõtteks - ma ei tee selliseid üritusi maha, lihtsalt antud järve gabariidid on sellised, et midagi mõistlikku seal ei saavutata. Selliseid aktsioone tuleks läbi viia väikestel metsajärvedel, kus on oht, et hapnikupuudusel hukkub kogu populatsioon, mitte ei toimu nõrgemate väljaselekteerimist, nagu see on suurte järvede puhul.
Aga kes olen mina et siin targutada.