Forell

Püütud 29.mail, kella ühe paiku päeval.
Pikkuseks 53cm ja kaaluks 1,45 kg
Upuv putukas

Kõmpisin võsa vahel tasase sammuga, otsides ahvatlevaid püügikohti. Kus põhi muutus heledamaks, silmasin vastas kaldas rohuäärega kalada osa. Hiilisin läbi võsa, leides ka üle põlve mudas jalgadega kombates toekama oksa ja võtsin endale seisukoha. Lappasin vajaliku koguse nööri enda ette ja tegin kolm viset, lastes käpsel rohu ääre lähedusest mööda. Tegin ka neljanda ürituse ja kui kärbes oli “J”-tähe kaare keskel, tekkisid kärpse taha lained, lasin käpsel kulgeda. Järgmisel hetkel sähvatas hõbedane helk putukast eemale. Tõstsin ritva ja haakisin, millele järgnesid jõulised tõmbed. Läbi vee oli paista tumehall kontuur, mis andis arvata, et tegu suurema kala, mis põrutas vastas kalla ääre poole. Kuna erilist rahmeheldamist kala poolt ei järnenud, tekkis tunne, et tegu võib-olla hoopis haugiga, kuid tutkit…;) Püüdsin takistada kalal ääre alla pugemist, ja siis läks mölluks  Pagana hea ja tuttav tunne tuli peale. Kala tegi mitmeid sööste, pea, et igas suunas, niites enda ninale korraliku peotäie rohtu, lõpuks taandus tegevuspiirkond minu lähiümbruskonda. Sellest polnud erilist lohutust, sest kala leidis “sobivad” rondid põhjast ja suutis sooritada keeru umber rondi. Mitmeid kordi oli kahtlus, et nüüd ta läheb, kuid ohh seda kannatust… Ridva pehmus oli tublisti abiks, mis aitas äkksööstudele reageerimist. Lõpuks, kui kala kahva sain, saabus tõeline rahulolu, mille järele olingi tulnud. Püüdsin mõned tunnid veel edasi, saades mõned väiksemad forellid ja ühe haugi-pulga, lõpetasin püügi varakult, “norm” oli käes.