seiklus karbiga

Juba kevadel sai siis plaani võetud, et sel suvel pühendan ühe ööpüügi Karbijahiks ja nüüd siis saigi esmaspäeval see plaan teoks.
Sai siis hr Topka käest sel kevadel korralik varustus soetatud, millega tema oli ilmselt aastaid suuri kolle juba välja meelitanud:)
Koha valisin välja ja nõu pidasin ka selle ala spetsialisti Topkaga, söötsin püügikohta kaks õhtut, segu sama mis Linaskikohtade söötmiselgi, ainult et tükeldasin ka boili ja lisasin spets siirupit segule.
Esmaspäeva õhtul siis kella 22:30 ajal asusin püügikohale, sättisin õnged püügile, seadsin end sisse ja nautisin ilusat õhtut.
Karbi jaoks panin sisse kaks õnge, Boil oli tutti-frutti maitseline, et igavust peletada püüdsin samal ajal ka tavalise õngega linaskit/latikat mille pealiin on 0,20 ja lips 0,18. Kuni kella kaheteistkümneni oli suhteliselt rahulik, särjed tüütasid ei enamat. Jõin rahulikult kohvi kui tavaõnge kork hakkas vaikselt liikuma, ise mõtlesin, et see kindlasti linask nüüd. Peale haakimist tegi sidur kurja häält ja esimene sööst oli nii 20m, ise mõtlesin, selga karp otsas, nii 1-2 minutit sain teda õnge otsas hoida, siis lõikas ilmselt karbi seljauim lipsu läbi ja läinud ta oligi... Ega midagi, avasin õlle, rahunesin veidike, sidusin uue konksu külge ja panin õnge uuesti püügile. Nüüd aga sättisin sinna samase kohta ka boiliga söödastatud õnge. Möödus tund, vahepeal sain korraliku latika, nii kilo ringis võis see olla, kui kelluke karbiõnge otsas tegi esimese liigutuse, ootasin mõne hetke ja haakisin, nüüd tundsin otsas tõelist elukat kes dikteeris järgmist 5minutit täielikult.
Esimene sööst oli nii 20m, siis andis paar m järele ja jälle nii 10m sööst, siis õnnestus kalal end ikkagi rohtu kinni vedada, jändasin veel nii mõned minutid ja läinud ta oligi:)
Nüüd siis oli närv päris must juba, egas midagi, seadsin õnged taas püügile ja jäin jälle ootele. Möödus nii 1,5h vaikuses, kell oli siis juba pool kolm, kui kork hakkas taas kahtlaselt liikuma. Haakisin ja sellele järgnes fantastiline vaatepilt, kuidas karp omas täies suuruses veest välja hüpates järve keskosa poole sööstis. Kala hüppas järjest veest välja 4-5 korda, esimene sööst oli nii 30m, ei julgenud suurt pinget sidurile peale panna kuna 0,18 lips just palju kannata:) Suure kaarega tuli kala kalda äärde tagasi ja kohe otsejoones suurde kõrkjapuhmasse puges. Olin lootust kaotamas, kui äkki meenus kummipaat mida ühes hoovis püügikohale tulles olin märganud, joostes käisin paadil järel, see oli väike lastepaat. Hüppasin siis ridvaga paati ja kerisin end vaikselt kala poole, õnnestus kala rohust välja saada ja nüüd võttis ta suuna järve keskosa poole, vedades paati enda järel. Väsitamine kestis siis 15-20min, kahva olin maa peale unustanud, õnnestus kala lõpuks paadi kõrvale saada, näpp suhu ajada ja paati tõsta. Aga hädad sellega ei lõppenud, karbi alumise uime oga tungis läbi paadipõhja ja nüüd hakkas kiire kaldale, ega aere mul muidugi ka ei olnud:) Kätega summides õnnestus kaldale jõuda, tagasi püügikohale oli mitusada meetrit sammuda. Panin paadi võetud kohta tagasi ja toimetasin siis järveääres kella poole kaheksani, rohkem võtte ei olnud...
Kala panin siis sumpa, et päevavalges parem pilt teha:)
Kummipaadi omanikuga läksin samuti järgmine päev arveid klaarima ja saime ilusti kokkuleppele:)
Kuigi mõtlesin et oma galeriisse peale Linaskipiltide midagi muud üles ei pane, usun et selline seiklus ilusa kalaga väärib kohta seal:)
Kala kaalus 5,5kg, mis ei ole küll eriline saavutus, aga oma kaalu kohta on sel kalal ikka meeletu jõud:)
Pool kala läks suitsu, teine pool grillile ja maitses mõlemat moodi väga hää …
Nädalavahetusel siis kindel plaan taas proovima minna ja mõni suurem koll välja meelitada:)
Edu kõigile!