Karbikoll 12,4kg (20.08.2011a.)

Sai ette võetud karbijaht, seekord oli see siis ka edukas ettevõtmine!
19.08 õhtul kell 21:00 sai järveäärde kooserdatud, pakkisin õnged lahti ja asetasin püügile. Karbile pakkusin seekord tutti-frutti boili ja nagu näha, see ka toimis! Püügikohta käisin sööta sisse loopimas kaks korda, eelmine õhtu ja reedel 3h ennem püügile asumist.
Karp oli sel õhtul aktiivne, käis ennast mitmel pool pinnal näitamas, aga ometigi esimese võtuni oli vaja 4h oodata, igavust peletasin käsiõngega latikaid püüdes. Latikasaak oli seekord vägagi kesine, ainult väike puru 200-500grammised lipsud, kõik sai tagasi kosuma lastud...
kell 01:30 oli siis esimene tõsine karbiridva võpatus, mis minus hetkelise peataoleku tekitas. Olin karbiridvad vahepeal juba sootuks unustanud, kottpimedas augustiöös, kerges vihmasabinas mõjus kellukese äkiline lärm haudvaikse järve ääres tõelise kärana, mis mind mu unelevast olekust kiirelt äratas:) Ridvast haarates oli ootusärevus suur, kuid midagi seekord haakida ei õnnestunud. Boil oli läinud, seadsin uue tutti-frutti kuulikese otsa ja viskasin sööda ööpimedusse, aimduse järgi üritasin samasse võtukohta sihtida, näha aga ei olnud midagi, sest ilm oli pilves, augustiööd on päris pimedad juba:)
Esimene ärevus oli möödas, sättisin käsiõnge, istusin mõnuledes toolile, sisemise rahuloluga, sest olin saanud karbi aktiivsuse kohta kinnitust. Järgmist võttu kaua ootame enam ei pidanudki, sain tassi kuuma piparmünditeed ära juua ja siis oligi üks korralik koll boiliga maiustamas (kell2:00). Seekord oli võtt väga agressiivne, sidur oli mul eelmisest väljakerimisest liialt peale jäänud ja peale kellukese helisemist õng lausa lendas 2m järve poole:) Õnneks sain õigeaegselt jaole ja tants läks lahti, sidur sirises, jalg värises, adrenaliin möllas:) 10 minutit üritasin kolli läbi taimestiku meelitada, siis sain aru, et see ilmselt ei õnnestu. Minu õnneks oli järveääres olemas lukustamata paat, aerudega ja puha, sai siis seda hea eesmärgi nimel korra laenatud:) Pisut veel võitlust, kuni kala küliti pinda tuli, tema suurus lausa jahmatas mind, hetkega sai selgeks et see minu uus rekordkala ja kaldale on ta vaja iga hinna eest saada! Kahv oli ilmselgelt selle eluka jaoks väike, aga kuidagi ta sinna poole kehaga sisse mahtus ja kaldale ma ta sain:)
Vaatasin ööpimeduses seda jurakat ja mõtlesin, et kui ma ta nüüd tagasi lasen siis ei usu küll keegi, et sellise kolli tabasin. Pakkisin asjad kokku, ei olnud enam mõtet edasi püüda, saak oli niigi võimas! Kell 2:45 olid asjad pakitud, maja juures panin kolli sumbaga tiiki, et hommikul pildistada, kaaluda.
Hommikune kaalumine, mõõtmine näitas, et tuli tugev rekordiparandus: 12,4kg ja 90cm.
Varustus on siis Topkalt eelmisel kevadel sümboolse summa eest ostetud. Tema on ilmselt nende ritvadega oluliselt suuremaidki kolle välja tirinud, aga eks ma ka katsun rekordit millalgi taas parandada:)
Kala fileerisin ja suitsetasin, maitses lihtsalt suurepäraselt! Oma osa said paljud sõbrad, mitmed naabrid ja kõigil jagus kala maitseomaduste kohta vaid kiidusõnu:)
Kala välja meelitasin taaskord Kagu Eesti järvest!
Edu teistelegi!