Suured lähevad minema

Nädalavahetusel koos Solomahla ja Mittesumoga karbijahil.

Reede õhtul sai õnged sisse, vesi 13 kraadi, ilm muutlik.

Valisime endale põhikoha sügavamal puude all, kuid 1 õng sai madalamale kuppude äärde seatud.

Öösel 3.30 esimene võtt, kuid pääses minema, jäin õngede juurde valvesse ja 6.45 karbikene 6.2 kg.

Päeval tuli kuppude juurest 2 särge, kes küll pinistasid signalisaatorit, kuid haagitud olid seljast. Kuidas

selline asi juhtus ei taipa, pühapäeval oli veel kolmas lisaks. Pühapäeva öösel 2.30 võtt, karp kuppudesse ja pääses minema, hommikul oli lehtede vahel muljetavaldav siht näha

Kella 7 ajal võtt kaugemal õngel, haakisin ja tunnen tugevat kala, Marek tahtis ise välja kerida ja ritva üle andes õnnestus kalal minema pääseda.

Kella 10 ajal Mittesumol võtt, haagib, taganedes komistab, kuid ritva käest ei lase, kerib aga edasi. Tunnen siirast rõõmu tema esimese karbi üle, eemalt tundub oma kolme kilone olevat.

Lähemal selgub, et kilone haug, kes maasikaboili himustas. Päästsin kala lahti, mittesumo oleks ta vist lömastanud, viha oli niivõrd suur.

Pildil siis karbipüüdjate järelkasv. Oli edukas kalakäik, adrenaliini jätkus, erinevalt meie arvamusest kala siiski veel aktiivne madalamas vees.