Hooaja lõpp

Sai laupäeval külastatud Järvamaa jõekest, ja ilmselt oli see ka sellel aastal viimane jõeka püük. Ilm oli normis, vist tunnike nõrgemat vihma, nati päikest, sombust ja õhtu ilus vaikne. Vesi oli õnneks selge. Esimese 10 minutiga õnnestus mul saada otsa 48cm forell. Püüdsin oma bambusega ja esimene kord sain suurema kala bambusega. Peab ütlema, et ülim nauding ja isegi veidi kohutav... , sest ise nagu ei peagi miskit erilist rabelema. Õng väsitab ise! Oleks sobiv võrdlus vist tänapäevaste ritvadega nagu manuaalkastiga ja automaatkastiga autoga sõitmise vahe.:) Nii nagu nimetuski-ühekäeritv, nii ka oli, et üks käsi hoidis ritva ja teisega kõhvisin suitsu ja hiljem haarasin kahva. Bambusridval on ka üllatavalt hea viske sooritusjõud ja täpsus. Eks tänapäevased epod ja lakid annavad bambusritvadele uue hingamise. Aga kala ujub jões edasi, las sigib. Mul ju selle aasta rekod on 54, seega sellel aastal sellest väiksemaid enam kotti ei pistnud. Mõned väiksemad käisid veel otsas, kuid rohkem nautisin kalu, keda seekord oli suht palju. Sai nähtud ka kahte korralikku "palki", tagasihoidlikult väljendades 50 ja 60 vahemikus. Kala oli siiski väga pelglik ja valiv. Himustasid nad rohkem väikeseid hallikaid putukaid, mida ma kaldal ei trehvanud. Ei tea kellega oli tegu, sest need oli umbes sääse suurused. Ei õnnestunud neid ühtki lähemalt näha, sest neid esines harvalt ja enamus neist pisteti nahka. Seal jõel aga ujuvaga on üli raske püüda, sest kala pageb selge veega isegi kirkama leaderi vees sähvatuse peale. Ja jõgi on ka väga võsas.