Hää suutäis.

Kuna eelmine kala kes koju pidi tulema tegi lihtsalt vehkat, siis ei andnud rahu ja pidi uuesti minema. Tegelikult pidin juba nädal tagasi minema, aga haigus niitis rajalt.

Reede õhtul kohale jõudes sai viimasel sekundil ennem pimedat õnged sisse ja ootamine võis alata. 2:30 öösel oligi esimene kontakt kalaga, aga see elukas kimas rohtu ja seal ta ennast ka vabaks rabeles. Järgmine lasi ennast oodata kella 9:30 hommikul. Võitlus käis tubli 10 minutit, kala ilusti kalda ääres, juba poolenisti kahvas ja just siis tegi kala oma viimase meeleheitliku ponnistuse, vabastas end konksust ja libises sujuva sabaplaksu saatel üle kahva serva. Edasi terve päev ei toimunud mitte piiksugi, isegi tuul, oksarisu, lehed ja muu selline hoidsid õngedest ja liinidest eemale. Õhtul tuli juba kerget vihma, keeras ülesse tuult ja moraal hakkas tõusma. Kella 12 ei tahtnud kuidagi kohale jõuda, et pole isegi võttu olnud. Kell 4 öössel käisin närviliselt signalisaatoreid kontrollimas ja veendusin, et vihm pole neile liiga teinud ja on teised täiesti töökorras. Lõpuks kui lootus hakkas hommikupoolikul kaduma ja suht madala moraaliga kell 7:35 pühapäeva hommikul omale kohvi olin keetmas toimus korralik võtt ja 7:42 oli see kala kahvas ja valmis minuga koju kaasa tulema.
Kalal kaalu 6,1kg, vesi oli üllatavad 11,2-12 kraadi, kõik võtud olid küll erinevate boilide peale, aga neid kõiki oli leotatud D.B. Squid & Octopus möginas. Kalal kõhuõõs korralikult talveks rasvavarusid täis kogutud, aga magu oli ikka täiesti tühi, isegi pva koti sisust polnud jälgegi.
Hetkeseisuga võib vist karbivarustuse rahus järgmist hooaega ootama pakkida........kas ikka võib?