Väikemehe esimene "Pärishaug"

Sai enne suve lõppu veel väiksema poisiga Pärnu jõel Sindi all kalal käidud kummariga. Enamuse ajast kulutasime korgikatega ahvenajahiks ja mingi hetk poiss arvas, et tahaks lanti ka loopida.
Kuna 6. aastasel jõmmil see sihtimine veel eriti äge pole, siis mina ise istusin ainult mõladel ja vajadusel harutasin lanti roostikust välja. Pärast üht õnnestunud viset käis poisil tervest kerest jõnks läbi ja hea, et ritva maha ei pillanud.
Poisil läksid silmad suureks, kui tõllarattad, kui tundis, et nööri teises otsas sõit lahti läks ja sidur kärisema kukkus. Kuna ridvaks oli UL shimano testiga 0- ...,siis iga viimane kui jõnks jõudis poisini.
Poisil oli mitu minutit jändamist, enne, kui saagi paadi kõrvale sai ja ma kahva alla panin. Need minutid kulutasid ilmselt meil omal ühepalju adrenaliini ja poiss jõudis isegi korra viriseda: "Issi aita, ma ei jõua". Käskisin tal ikka ise lõpuni võidelda ja seda ta ka tegi.
Kui lõpuks kahvaga haugi paati sain ja poissi vaatasin, siis seff värises üle kere, omal suu kõrvuni. Niimoodi siis sai väiksem mees oma esimese "Päris" kala kätte, millel oli ca kilojagu kaalu. :)
PS: Vanem venna läks kadedusest siniseks, kui kala nägi. Tema on veel haugiga nulli peal.