Emajõe viiene

Hommikul Jõesuusse jõudes oli ilm parajalt vaikne ja udune.



Ülo käis vihjeks välja, et võiksime tiiru Võrtsjärvel ära käia, sest paar päeva tagasi sai ta naabrimees sealt mõned mõõduhavid ja -ahvenad. Peale sõites oli järve lainetus veel normaalne, aga mida rohkem kaldast eemaldusime, tõusis laine ja nii me peale mõnd proovitiiru sealt tagasi jõele läksime.
Võtsime suuna allavoolu Reku kanti, et sealt vastuvoolu trollinguga tagasi tulema hakata. Rekuni jõudnud ja kella vaadanud, otsustasime laskuda veel kuni Elva jõe otsani välja. Paadi nina vastuvoolu pööratud ja landid vette heidetud, võis püük alata. Ja ei läinud kaua aega, kui mul esimene võtt, ja kala taga! Tõmmete ja sööstude järgi päris mõõdus tegelane. Isekeskis Üloga pakkusime nii valjult kui mõtteis, kas on ta nüüd tõugjas või koha või hoopis havi – ja viimane oli ka õige vastus. Viiene kopikatega!!!



Jess! Vot see on alles kalapüügipäeva algus!
Kala käes, kaalutud ja pildistatud, jätkasime oma lemmiktegevust.



Ei läinudki kaua aega, kui sama lõigu pealt tuli mul ka järgmine havi, seekord normaalses mõõdus - 1,3 kg. Pärast mõnd aega, kui mul käis veel mitu kala käte vahelt läbi ja Ülo oli ikka nulli peal, soovitasin tal otsa siduda landi, mis ma olin talle pühendusega kinkinud. Ja peagi keris Ülo paati esimese, küll alamõõdulise, kuid ikkagi havi, kes sai ka kenasti tagasi lastud.



Seevastu järgmine oli Ülol juba tublimas mõõdus tegelane.




Päev kulges vahelduva eduga, kord juhtisin tabatud kaladega mina, siis läks jällegi Ülo mööda.



Lõplik seis jäi:
 
Minul 7 tabatud havi, kellest 4 tulid kaasa. Mul kõik kalad tabatud Rapala Jointed Shad Rap-iga FT värvides.



Minu kindel püügi relv. Ritv Shimano Catana 270 mh, Rull Shimano Biomaster 4000 ,nöör Wake Nerve 0,14 mm ja vahel volfram trossike .

Ülol 7 tabatud havi ja üks latikas, kellest kaasa tuli 4+1 (haugid-latikas). Õnnelandiks oli särje värvides Shad Rap.
 
Enne lõpetamist, kui juba vaikselt kodu poole sõitmise, nägime ühe käänaku peal paatkonda, kes oli ka millegagi tegevuses. Ülo nagu ikka rahvamees, näitas käte žestiga, et kas kala on ja kas ka suuri. Kohe tuli kahekäe sirutusega vastus ja peatamismärguanne, mille peale võtsime hoo maha, et uurida, mis värk on. Asi oli nõnda, et kaks tegelast Tallinnast (selgus hiljem) tulid rendipaadiga Emajõele kalastama, tabasid korralikus mõõdus havi ja soovisid oma rõõmu ka meiega jagada ning kui meil äkki kaalu on, siis ka kala kaaluda. Loomulikult on meil alati kaal ja veel mitu kaasas. Niisiis, kaal külge ja nähtavale jooksid numbrid 4,1 kg. Pakkusin, et võin ka nende isendist teha mõne pildi, mis leiavad hiljem koha minu blogis . 

 
  
Lõpetuseks jäime Üloga päevaga rahule, aga kui ausalt, siis jäi mul üks asi siiski südamele kripeldama... Loodan, et annate seekord andeks.

Selged pildid,

Ixa