Otsi

Ei läinudki rekordit jahtima…

Autor: ridiculous
Olen tähele pannud, et päris mitu viimast aastat kipun jõekale minnes külastama vaid jõgesid, kus arvan, et on kõige suurem võimalus isiklikku rekordit kohata. Kuna lihakeha pole peamine prioriteet ja tahan seda „kohe-kohe tuleb siit sügavast koll“ tunnet, siis on tavaline, et püügipäevad mööduvad võimsates kohtades, aga on kala kontaktide osas üpris sündmustevaesed. Midagi ikka alati toimub, aga sellist pidevat actionit naljalt ei kohta. See laupäev mõtlesin, et prooviks vahelduseks teisiti ja külastaks kohta, kus nii suurt „kolliohtu“ pole, kuigi ka sealt on saadud väga muljetavaldavaid eksemplare. Ja oh kui meeldivaks see otsus osutus. Esiteks olin muidugi esimene püüdja sel päeval jõe ääres. Esimesest kraaviotsast hommikul kohe kargas otsa heas toitumuses kilone, kes suvele omaselt tegi sõitu kogu raha eest. Ja nii see püügipäev kulgeski. Enamusest kenamatest kohtadest sain võtu või kala kätte. Päris palju oli nö kotijõekat (vast ca 700 kuni ülekilo), kes said ise või minu abiga konksudest vabaks. Omajagu oli ka haugi, kuid kui nad just kohe landiga ei lahkunud, siis mõnusat sõitu tegid nemadki. Päeva tipphetk oli see kena jõekas: pooleteisene ja korralikult jäme isane. Välimuse järgi arvaks, et sügis käes: lõuad konksus, erksates toonides ning rasvauim ja saba alumine osa tumepunased. Konksu otsas oli ta ka välimusele kohaselt väga kuri. Võitluses proovis ära kõik võtted risu ja rohu sisse ujumisest pea veest väljas raiumiseni. Kogu selle actioni tõttu oli äärmiselt raske juba ennelõunast muude kohustuste tõttu püüki lõpetada. Samas positiivsed emotsioonid jätkusid õhtul maakodus, kus kahe ära võetud kala tumepunast liha sai nauditud nii sashimi, nigiri, maki, soolakala kui ka ahjukala vormis. Ühesõnaga, rekordit jahtima ei läinud ja rekordit ka ei saanud. Samas emotsioone oli püügipäevast kokkuvõttes rohkem kui nii mõnestki varasemast rekordipäevast. Kuidagi mõnusalt värskendav püügipäev oli. Hakka või prioriteete ümber mõtlema…
20.06.2016
20.06.2016 21:37
0
1
Selline ilus pilt sobiks seinale yes
20.06.2016 22:45
0
1
Kena kala ja ka trofee alus on korralikus puidu-sügavlõike tehnikas disainitud.

 Tundub,et peab jälle minema hommikuse püügiga tervist tapma.
20.06.2016 23:14
0
1
tervist ikka parandama- scuba.
21.06.2016 00:13
0
0
5+ viitsijatele
21.06.2016 00:17
0
0
hea teada, et on veel mõni tühjaks püüdmata koht 
21.06.2016 00:35
0
3
Kobras on ikka Kunstnik, loodus samuti...oskab kalale ilusa maalingu teha )
21.06.2016 09:54
0
0
Väga ilus kala ja veel parem pilt.
21.06.2016 12:40
0
3
Vot seetõttu ongi Eestis head tingimused kala püüdmiseks. Alati on võimalik valida, millisele jõele minna - pole väga keerulisi piiranguid ja (lisa)loa ostmine on mugav ning inimlik. 

Tuleb tuju, lähen jõele, kus tean, et alati miskit toimub ning eks kobedama kala võimalus on meil ikkagi ju igas jões olemas. Kui tekib tunne, et nüüd võiks trofeed jahtida, siis arvestangi sellega, et ilmselt nullitan või kiusan hauge aga kui peaksin forelli otsa saama, siis reeglina on see juba väga korralik.

Huvitav, et nii kogenud püüdjana Sa alles nüüd selleni jõudma hakkad? Ma ise just selliselt vahelduslikult juba aastaid püüan ja väga mõnus on...

Eks kui neid kollijõgesid pidevalt väisata, siis ma ei imesta jah, et jutud forellide kohesest väljasuremisest siin-seal liikvele läinud on. 

Kalale 5.
21.06.2016 13:48
1
0
Ilus pilt ilusast kalast.

Nagu välismaa ajakirjast...
21.06.2016 14:04
0
3
Eks see asi mul faasidena käinud on ja eks nad mingi aja tagant korduvad ka. Viimased aastad on lihtsalt aega vähem olnud ja kui vähem jõe äärde jõuad, siis tahad, et kogu aeg oleks kolli ärevus õhus. Vähemalt mina olen tahtnud. Vahelduslik on ka iga nö "kollipüük" juba seeläbi, et muu kõrvalt üldse jõe äärde lähed smiley Samas, see püük tuletas meelde, et kolli ärevuse kõrval on äge ka pideva tegevuse ärevus (eriti kui tegevust pakuvad sellised tegelased nagu pildil). See oli vahepeal lihtsalt kuidagi ununenud.



Kohesest väljasuremisest ei tea rääkida, neid jutte minu tutvusringkonnas väga ei räägita. Küll aga olen mitmelt pika staažiga jõekapüüdjalt ja -jälgijalt kuulnud tähelepanekuid kudele tulnud kalade ja kudepesade arvukuse kohta. Kui jõest ise kala saamise järgi hindamine on väga tunnetuslik ja seetõttu suhteliselt kehv hinnangu andmise kriteerium, siis kudemisega seonduvad pikaajalised tähelepanekud on minu arvates mõnevõrra objektiivsemad. Paraku pole need tähelepanekud olnud kuigi lillelised. Ma ei taha sellega öelda, et kala ei ole, küll aga seda, et me, kalamehed peame pidevalt lisanduva koormuse valguses antud küsimusele aina enam mõtlema ja võimaluse korral ka tegutsema (on see siis kala tagasilaskmine, kudekohtade loomine/korrastamine või ka jõe ääres toimuval lihtsalt silma peal hoidmine). Üheks heaks meetmeks on aga lisaks just see sama "kollipüük". Nimelt kuna enamasti kolli ei saa ja väiksemat ka sellistes kohtades väga ei trehva, siis loodusele selline püük väga vähekoormav. laugh
28.06.2016 16:31
0
0
Väga ilus pilt
5+
Palun oota