Kuna Timo oma 9kg isase konkslõuaga ikka parasjagu kadedust tekitas siis viimased päevad sai juba niheletud et tahaks minna ning just täna peale lühemat tööpäeva saigi kodujõele sammud seatud, lõhe vobler otsa ja kauaoodatud koletise jahile, tunnike püüki, vaikus, paar väikest jõekat ainult, lõpuks olin jõudnud niinimetatud viimasesse püügikohta(sealt edasi enam poleks läinud) kui järsku läbi ridva jõulisi tõmbeid tunda oli, silma järgi oli juba korraks näha et tegu oodatust suurema isendiga, sidurit natuke peale ja siis see trall algas, kuna vees oli näha igast sodi ja mahakukkunuid puid tuli kala nendest eemale juhtida mis ei osutunud 2,1m ForceMasteri pehme ridvaga üldse lihtsaks, kala kaldale vedamine tundus võimatu, seega ise sisse, kelladeni vett ja põlvini mudas, seal vees edasi ja tagasi sammuda pold üldse lihtne, natuke sõitu, adrenaliinikõdi ja lõpuks õnnestus kalal sabast kinni haarata ja kiirelt veest välja ajada end.
Uskumatu, ei suutnud kohe isegi uskuda ja käed värisesid veel tükk aega, kaalumine näitas 9,5kg ja pikkust sel mammal 101cm, eelmine lõhe rekord oli kõigest 2,5kg
Olin muidugi autost paraja kauguseni juba jalutunud, kala ka kuskile panna polnud, mis siis ikka, näpuotsa ja ajama, 2 või 3 puhkepeatust tuli teha enne kui kohale jõudsin, telefoni olin ka muidugi täpselt seekord maha jätnud, pilt tehtud auto juures sõbra telefoniga.
Õnneks leidus autos kaltsu ning sai kala pagassi tõstetud, imestust ja värisevaid kästi jätkus veel pikemaks ajaks
Kõvasti üle ootuste õhtu!