Otsi

Esimene

Autor: valdo54
Kotikala
Esimene Kotikala

No nii no nii, sai kodus istumisest täna (30.05) lõuna ajal kõrini ja mõtsin, et viskan varustuse selga ja vuran bussidega jõe äärde. Mõeldud-tehtud ja kella 4ks olin omadega jõe ääres. Aare käsitöö lant otsa ja läksin alguses sügavama lõigu peale. Tegin oma kohustuslikud visked ära, aga ei midagi erilist peale ühe no eriti pisikese forellikese kes lanti togimas käis. Olgupealegi, hakkasin ülesvoolu minema tehes viskeid liikumise pealt aga endiselt tühimaa. Kell oli vaikselt 6 saamas kui jõudsin pika sirge peale (väga madal lõik) üldjuhul sellele kohale erilist rõhku ei pane, aga täna mõtsin et lähen vaatan saare peale mis keset jõge on. Avastasin, et vasakut kätt on ilus oksa risu ja seal all omakorda igati ilus auk kus ideaalis võiks ju forellimamma sees olla. Vise auku ja ei midagi, kordasin endiselt tühjus. Selge järelikult pole kedagi kodus. Vaatlesin lõiku ja paremat kätt jube käre madal koht aga polaroididega nägin, et kivi taga kukub järsult sügavamaks ja vesi tekitab keeriseid. Vise.. vaikus.. ops olemas.. kurat kukkus ära... Vise uuesti rabas.. pekki küll ei jäänud külge.. iga viskega käis ja lõi ja siis lõpuks olemas. Pekki küll sidur liiga lahja, sidurit peale.. küünal, jalge eest kusagilt roika alt läbi ja nöör kaotas pinge... Läinud.. ops ei midagi ikka toimub OOOH küljes ikka. Üritan liini sisse kerida, ei õnnestu. Koheselt munadeni vette käega roika alla, et äkki saan lahti. Ei õnnestu... oh jummel mida teha, selge riskini välja. Käega liinist kinni ja tirin kala endani, hakkasin kinni võtma ja pani uuesti minema.. Joptvõiii.. Järgmise hetkega kahmasin kala sülle viskasin kaldale kust ta omakorda vette kukkus, mingi ime läbi oli endiselt konksu küljes. Maksku mis maksab kätte ma su saan surusin näpud lõpuks lõpuste taha ja olemas ta oli. Rõõmuhüüe JESSS OLEMAS, vastaskaldalt terviserajal jalutav mees mulle omakorda vastu ''Mis asi?'' Võttis ikka muigama küll.

Tegin mõõtmised ja kaalumised ära L42 kaal 960 g, senine suurim algselt mõtsin küll, et kilone poiss olemas. Mässasin seal mingi aja, pakkisin kala ära kott selga ja mõtsin et teeks ühe viske uuesti samasse kohta. Nii kohe kui lant vette sai KÕMAKI täies pikkuses hüppas kala välja ja minu lant lendas meetrikene eemale... Hmm okei okei.. uus vise vaikus ja nii ma seal vahetasin lante ja üritasin, aga ei meelitanud enam sealt kedagi välja. Peale seda otsus, et kuna kala olemas siis pakkisin oma kolinad kokku ja sammud bussikasse.

Kala magu oli paksult pisikesi maime ja ogalikke täis.  

Väga meeleolukas paar tundi, ise olen sigarahul!
30.05.2017
Palun oota