Otsi

ALAMÕÕDULISED KALAD JÄETAKSE JÄÄLE

Autor: taffka
See ei ole enam kalapüük vaid massimõrv.
Kurb on tõdeda et leidub inimesi kellel pole looduse suhtes mingit austust. Proovime koputada inimeste südametunnistusele.Miski pole siin ilmas igavene .Ei ole vaja kaitsta ainult lõhe ,forelli ja muid vääriskaladeks nimetatud kalaliike.Näitame üheskoos et kalamehed ja kalanaised hoolivad.Kutsume ülesse käituma vastutustundlikult.
07.03.2019
08.03.2019 20:31
3
3
Tüüpilised TaliMõmmikud.

Kole kaeda!
08.03.2019 20:38
14
8
Normaalsel atmosfäärirõhul (760 mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema.Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktistedasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega.Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed – 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga.



Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 °С juures ja rõhu suurenedes see temperatuur kasvab.

Temperatuuril 374 °C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi kriitilise punkti. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad. Sellest kõrgemal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel.



Vesi võib olla ka metastabiilsetes (kreeka keeles μετα – «üle» ja ladina keeles stabilis – «püsiv») olekutes: üleküllastatud ja ülekuumutatud aur, allajahutatud ja ülekuumutatud vedelik. Sellised olekud võivad püsida üsna kaua, kuid kui nad puutuvad kokku stabiilsema faasiga, toimub faasiline üleminek. Näiteks on puhtas klaasanumas lihtne saada allajahutatud vedelat vett, mille temperatuur on alla 0 °C, aga kui tekib vähemalt üks kristallisatsioonitsenter, siis vesi muutub jääks terve mahu ulatuses.



Ei ole tavainimese (kalamehe) asi, millises olekusse vette kala tagasi visatakse. Kas jääle, pilve või vedelasse. Kui kala on tagasi lastud, siis on tal võimalus ellu jääda või kooleda. Vee olek seda suuresti ei mõjuta. Enamus CR kalu läeb teistele veeloomadele toiduks. Erandiks on vast boiliga püütud karbid, kellede alamokkades on konksuauke rohkem, kui mõne kalamehe kahvas.



Tuleb üks või kaks lumerohket talve ja ummuksile jäänud järvedes sureb tunduvalt rohkem kalu. On nad meie mõistes mõõdus või mitte. 

Need jääle jäänud kalad lähevad nn. teisele ringile. Söövad varesed, rebased ja muud loomad. 

Tursa rohkuse aegadel käisid tudengid ja vaesemad vanainimesed Lindanise lahe jääle jäet vähemaid turski endile elutoiduseks korjamas.

Alumine mõõt on inimeste endi poolt välja mõeldud ja kehtib hääolu aegadel. Ka on kehvadel oludel mõõdud teised. 

Kui minu isa oli koolipoiss, siis oli havi alammõõduks 30 cm. Praegu ei tuleks sellises mõõdus kala kottipanek isegi kõige paadunumale röövpüüdjale pähe.

Kui kõht on täis, lendab pooleldi söödud hamburger üle õla. Nälja korral on ka kuivanud sai ja keedetud makaronid väga hääd.

Vähemate kalade jääle jätmisel on ka teine aspekt. Tagasi lastud kala hirmutab parve alt ära. 

Kui teil on teistsuguseid kogemusi - andke teada.

 
09.03.2019 03:13
2
9
"Tagasi lastud kala hirmutab parve alt ära" sellele osale vaidlen vastu, miks?
Möödunud aasta märtsi kuul tõin Peipsi järvel korduvalt ahvena parve augu alla (8m vett) parve tõin umbkaudselt 3m peale augu alla. Ilus suur kala, ka foto olemas telefonis. Kohati sai ka väike kala löögile ja kes mäletab siis möödunud aasta väike kala oli 6cm jakki pikkune. Neid saatsin august tagasi alla ja suur kala.ei kadunud kusagile.
09.03.2019 09:02
0
9
Ise ka ei usu seda parve ära hirmutamisjuttu. See on mingi nõukogude liidu aegadest jäänud mõtlemine.
09.03.2019 12:24
1
11
"Enamus CR kalu läeb teistele veeloomadele toiduks. "

No ega ikka ei lähe küll. Kui sa kasutad kidata konksu ja selle ettevaatlikult eemaldad ja kala kiiresti vette tagasi lased ei juhtu temaga midagi.Veel parem kui eemaldad konksu kala veest välja tõstmata. Ja parve hirmutamisjutt on pullikaka.
09.03.2019 12:27
25
8
Te MURETSEGE  R O H K E M  350 000 Eesti WAESE inimlooma  pärast !!!  enlightenedenlightenedenlightened broken heart
09.03.2019 20:23
1
2
mulgu servas on näha pumba paremat külge, mis pumpar kalad jääle!

 
10.03.2019 23:24
1
4
eks see ärahirmutamine oleneb päevast, küll aga olen täheldanud, et väikse kala pudin hirmutab oluliselt vähem, kui suure pudin. Väga heal võtuhetkel täispohh. Kalad võiks ikka vette jääda, mida ära ei kasuta!
12.03.2019 10:16
0
2
Tagasi lastud kalad nüüd nii lihtsalt ära ka ei sure, omal tiikis 5 linaskit ja paksult kogre puru. Linaskid käivad pidevalt kaldal kui ma elussöödaks kokri püüan ja nii juba aastaid. Pole üks neist veel ära surnud.
Palun oota