Otsi

Jägala jõgi 02.02.2019

Autor: kruks
Nagu ikka iga aasta enne kude.
L-77cm
Kala kaal 3,29kg
NB!
Mitte ainult Forellil,vaid ka Haugil on kuderahu !!!
Olgem siis head ja laskem neil toimetada.
    Haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves ja merest;
    Haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
    Haugi merest - 1. märtsist 30. aprillini;
 
13.03.2019
14.03.2019 19:05
1
2
yes
15.03.2019 20:05
0
2
Deja vu!smiley
16.03.2019 00:32
7
1
Defineeri mulle jäävaba vesi. Kui jões/järves on jää tükid sees, kaldad on jääs siis ju pole tegemist jäävaba veega ja void julgelt spinnatada.
16.03.2019 17:30
0
3
Jää August võib haugi püüda niikaua kui tahad!
16.03.2019 21:04
1
7
Jäävaba vee mõiste on ikka seotud landiheitmise võimalusega, mitte kaldaäärse jää olemasoluga, aga kui tahad võid oma trahvi edasi hiljem kaevata ning mõni suuremate nullidega advokaat vaidleks selle ilmselt ka sinu kasuks tagasi.
19.03.2019 18:41
0
1
To:valdo54

Jää on vesi tahkes agregaatolekus.



Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää I. Jää I on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle.



Jää I on hõredam kui vesi samadel rõhkudel. Madalatel rõhkudel ja sulamistemperatuuri lähedal on jää tihedus 917 kg/m3. Seetõttu alaneb jää I sulamistemperatuur rõhu tõusmisega: kolmikpunktis (4,6 mm Hg) on sulamistemperatuur 0,0076 Celsiuse kraadi, 760 mmHg juures definitsiooni järgi 0, kõrgematel rõhkudel alla 0. Jää I on sulamistemperatuuril stabiilne rõhuni 2175 atmosfääri. Kõrgematel rõhkudel tekivad muud jää modifikatsioonid, mis on veest tihedamad ja mille sulamistemperatuur seetõttu kasvab koos rõhuga.



Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem.



Normaalrõhul (1 atmosfäär) tekib puhtast veest jää, kui temperatuur langeb alla 0 °C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale.



Enamiku ainete tihedus sulamisel väheneb. Sulamisel ained enamasti paisuvad (muutuvad hõredamaks), tahkumisel aga tõmbuvad kokku. Vesi on üks väheseid erandlikke aineid, mis tahkumisel (jäätumisel) paisub. Ka see vee eriline omadus on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest.



Vee jahutamisel vee tihedus üldiselt kasvab, sest madalamal temperatuuril seosutvad vee molekulid tugevamini üksteisega (tekib rohkem vesiniksidemeid). Kõige suurem on vee tiheduse 4 °C juures. Temperatuuri edasisel alanemisel hakkab aga vee tihedus mõnevõrra vähenema ja jäätumisel muutub juba märgatavalt väiksemaks. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad mitte ainult mõned, vaid juba kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil - iga vee molekul seostub 4 naabermolekuliga, need omakorda 4 naabermolekuliga jne. Jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre.



Merejää tekib madalamal temperatuuril kui 0 °C, sest peale vee on meres ka palju soolasid.



Kui sellised tingimused puuduvad siis vast jääd ei ole!!!
Palun oota